| Source | Target | | Ühiku hind liidu turul (eurot/ruutjalg) [14] | Cena na enoto na trgu Unije (EUR/kvadratni čevelj) [14] |
| Dumpingumarginaali suurusjärk | Višina stopnje dampinga |
| Võttes arvesse HRVst pärit impordi mahtu, turuosa ja hindu, ei saa tegeliku dumpingumarginaali mõju liidu tootmisharule hinnata tühiseks. | Glede na obseg, tržni delež in cene uvoza iz LRK učinka dejanske stopnje dampinga na industrijo Unije ni mogoče obravnavati kot zanemarljivega. |
| Taastumine varasema dumpingu mõjudest | Okrevanje od učinkov preteklega dampinga |
| Eespool esitatud näitajatest ilmneb, et vaatamata2006. aastal kehtestatud dumpinguvastastele meetmetele on liidu tootmisharu majanduslik ja rahaline olukord jäänud väga ebakindlaks ja kahjumlikuks. | Preučeni kazalniki kažejo, da je gospodarski in finančni položaj industrije Unije kljub uvedbi protidampinških ukrepov leta 2006 ostal zelo ranljiv in oslabljen. |
| Seega ei olnud võimalik kindlaks määrata tegelikku varasemast dumpingust toibumist ning leitakse, et mis tahes dumpinguhinnaga import liidu turul võib jätkuvalt avaldada liidu tootmisharule kahjustavat mõju. | Zato dejanskega okrevanja po preteklem dampingu ni bilo mogoče ugotoviti in šteje se, da industrija Unije ostaja ranljiva za škodljive učinke kakršnega koli dampinškega uvoza na trg Unije. |
| Mikromajanduslikud näitajad | Mikroekonomski kazalniki |
| Liidu tootmisharu lõppvarude tase vähenes 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal märkimisväärselt, 31 % võrra. | Raven končnih zalog industrije Unije se je med letom 2008 in OPP znatno povečala za 31 %. |
| Edasine analüüs aitas täpsemalt hinnata varudes hoitava toodangu kogust (kuudes arvutatuna). | Nadaljnja analiza je omogočila bolj natančno oceno razvoja števila mesecev proizvodnje, ki ustrezajo zalogi. |
| aastal hoidsid valimisse kaasatud tootjad varudes umbes viie kuu toodangut (43 %), kuid dumpinguhinnaga impordi surve sundis neid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurendama varusid rohkem kui seitsme kuu toodanguni (mis vastas 63 %-le aasta kogutoodangust). | V tem oziru je zaloga vzorčenih proizvajalcev leta 2008 ustrezala približno petmesečni proizvodnji (43 %), vendar jih je pritisk dampinškega uvoza prisilil k povečanju zalog na raven, ki ustreza več kot sedmim mesecem proizvodnje (kar ustreza 63 % celotne letne proizvodnje) v OPP. |
| Sellega kinnitatakse järeldus, et varude muutused näitavad kahjustava mõju olemasolu. | Zato se sklepna ugotovitev, da gibanje zalog kaže na stanje škode, potrdi. |
| Lõppvarud (ruutjalgades) [15] | Končne zaloge (v kvadratnih čevljih) [15] |
| Ärisaladus | Zaupne poslovne informacije |
| Töötasud | Plače |
| Keskmine töötasu töötaja kohta oli 2008. ja 2009. aasta vahel stabiilne, nagu ka 2010. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal. | Povprečna plača na zaposlenega je bila stabilna med letoma 2008 in 2009 ter med letom 2010 in OPP. |
| Järsk 20 % tõus 2009. ja 2010. aasta vahel toimus tööjõukulude märkimisväärse kasvu tõttu kahes valimisse kaasatud ettevõttes, vaatamata asjaolule, et tööhõive oli vähenenud. | Razlog za občutno povečanje za 20 % med letoma 2009 in 2010 je znatno povečanje stroškov dela v dveh vzorčenih družbah kljub zmanjšanju zaposlovanja. |
| Tööjõukulu töötaja kohta aastas (tuhandetes eurodes) [16] | Letni stroški dela na zaposlenega (v 1000 EUR) [16] |
| Investeeringud | Naložbe |
| Valimisse kaasatud ettevõtete aastainvesteeringud samasuguse toote tootmisse tehti peamiselt tootmise säilitamise eesmärgil ja need kasvasid 21 % võrra 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel. | Letne naložbe vzorčenih družb v proizvodnjo podobnega izdelka so bile namenjene predvsem vzdrževanju in so se med letom 2008 in OPP povečale za 21 %. |
| Järsk kasv 2010. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel tuleneb mõningate seadmete ostust, mille üks valimisse kaasatud ettevõtetest sooritas 2011. aastal. | Občutno povečanje med letom 2010 in OPP je posledica nakupa nekaj opreme s strani ene od vzorčenih družb leta 2011. |
| Netoinvesteeringud (eurodes) [17] | Neto naložbe (EUR) [17] |
| Kasumlikkus ja investeeringute tasuvus | Dobičkonosnost in donosnost naložb |
| Kogu vaatlusaluse perioodi ajal oli liidu tootmisharu pidevalt kahjumis. | Industrija Unije je imela izgube v celotnem obravnavanem obdobju. |
| aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel suurenes kahjum (nii absoluutnäitajate poolest kui ka väljendatuna protsendina käibest) enam kui kaks korda. | Med letom 2008 in OPP so se izgube več kot podvojile (tako v absolutnem smislu kot izraženo v odstotku prometa). |
| Ka investeeringute tasuvus oli kogu vaatlusalusel perioodil negatiivne ning halvenes 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 131 protsendipunkti võrra. | Podobno je bila donosnost naložb v celotnem obravnavanem obdobju negativna in se je med letom 2008 in OPP zmanjšala za –131 odstotnih točk. |
| Netokasum ELi müügist sõltumatutele klientidele (% netomüügist) [18] | Neto dobiček prodaje nepovezanim strankam v EU (v % neto prodaje) [18] |
| Investeeringute tasuvus (netokasumi % investeeringute arvestuslikust netoväärtusest) [18] | Donosnost naložb (neto dobiček v % neto knjigovodske vrednosti naložb) [18] |
| Rahavood ja kapitali kaasamise võime | Denarni tok in zmožnost zbiranja kapitala |
| Äritegevuse puhaskäive oli kogu vaatlusalusel perioodil negatiivne ning halvenes 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel peaaegu 300 protsendipunkti võrra. | Neto denarni tok iz poslovanja je ostal negativen v celotnem obravnavanem obdobju in se je med letom 2008 in OPP zmanjšal za skoraj – 300 odstotnih točk. |
| Rahavoog (eurodes) [19] | Denarni tok (EUR) [19] |
| Liidu tootmisharul ei ilmnenud raskusi seoses kapitali kaasamisega. | Nobenih znakov ni bilo, da bi imela industrija Unije težave pri zbiranju kapitala. |
| Dumpinguhinnaga impordi ja muude tegurite mõju | Vpliv dampinškega uvoza in drugih dejavnikov |
| Pärast meetmete kehtestamist vähenes Hiinast pärit import märkimisväärselt ja on ikka veel üsna väike; see vastab umbes 4 %-le turuosale läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. | Po uvedbi ukrepov se je kitajski uvoz znatno zmanjšal in je še vedno precej omejen, v OPP je predstavljal tržni delež v višini približno 4 %. |
| Muudest riikidest pärit import | Uvoz iz drugih držav |
| Indiast, Türgist ja Uus-Meremaalt pärit import on märkimisväärne ning mõningal määral imporditakse ka muudest riikidest; kokku oli sellise impordi turuosa läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 46 % (60 % 2008. aastal). | Uvoz iz Indije, Turčije in Nove Zelandije je znaten, kot tudi nekaj uvoza iz drugih držav, ki skupaj v OPP predstavlja tržni delež v višini 46 % (v primerjavi s 60 % leta 2008). |
| Seoses Indiast pärit impordiga märgitakse, et selle maht on suur ja India import on kasvatanud oma turuosa 11 %-lt 2008. aastal 16 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. | V zvezi z uvozom iz Indije je treba opozoriti, da je njegov obseg znaten in da se je njegov tržni delež povečal z 11 % leta 2008 na 16 % v OPP. |
| Samal ajal on India impordi keskmised hinnad veidi madalamad kui liidu tootjate keskmised hinnad. | Hkrati so povprečne cene indijskega uvoza nekoliko nižje od povprečnih cen proizvajalcev Unije. |
| Arvestades suurt mahtu ja hinnaerinevusi, leitakse, et India import süvendab mõningal määral liidu tootmisharu negatiivset majanduslikku olukorda. | Glede na velik obseg in cenovne razlike se šteje, da uvoz iz Indije do neke mere prispeva k negativnemu gospodarskemu položaju industrije Unije. |
| Samal ajal märgitakse, et India impordi hinnad on üle 60 % kõrgemad kui Hiina dumpinguhinnaga impordi hinnad. | Hkrati je treba opozoriti, da so cene indijskega uvoza za več kot 60 % višje od dampinškega kitajskega uvoza. |
| Sellepärast leitakse, et liidu toomisharu praeguse olukorra niivõrd vähene mõjutamine ei katkesta tõenäoliselt põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja kahju vahel juhul, kui meetmete kehtetuks tunnistamise korral Hiina dumpinguhinnaga import tõenäoliselt suureneks ja liidu tootmisharu olukord seetõttu veelgi halveneks. | Zato se šteje, da ta omejeni učinek na trenutni položaj industrije Unije po vsej verjetnosti v primeru razveljavitve ukrepov ne bi prekinil vzročne zveze med dampinškim uvozom in škodo v primeru verjetnega povečanja dampinškega kitajskega uvoza in posledičnega nadaljnjega poslabšanja položaja industrije Unije. |
| Indiast pärit impordi maht (tuhandetes ruutjalgades) [20] | Obseg uvoza iz Indije (v 1000 kvadratnih čevljev) [20] |
| India impordi turuosa [20] | Tržni delež uvoza iz Indije [20] |
| Indiast pärit impordi keskmine hind (eurot/ruutjalg) | Povprečna cena uvoza iz Indije (EUR/kvadratni čevelj) |
| Ka Türgist pärit impordi maht on märkimisväärne, läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli selle turuosa 10 % (18 % 2008. aastal). | Znaten je tudi uvoz iz Turčije, ki v OPP predstavlja 10 % tržni delež (v primerjavi z 18 % leta 2008). |
| Samal ajal on kõnealuse impordi keskmine hind palju kõrgem kui HRVst pärit seemisnaha hind ning see on peaaegu võrdne liidu tootmisharu hinnatasemega. | V istem obdobju so povprečne cene tega uvoza veliko višje od semiš usnja iz LRK in zelo blizu ravni cen industrije Unije. |
| Türgi impordi langustendentsi ja selle suhteliselt kõrget hinda arvestades nenditakse, et see ei katkestaks tõenäoliselt põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja kahju vahel juhul, kui Hiina dumpinguhinnaga import meetmete kehtetuks tunnistamise korral suureneks ja liidu tootmisharu olukord seetõttu halveneks. | Glede na padajoč trend uvoza iz Turčije in njegove relativno visoke cene se šteje, da v primeru razveljavitve ukrepov ne bi prekinil vzročne zveze med dampinškim uvozom in škodo v primeru verjetnega povečanja dampinškega kitajskega uvoza in posledičnega nadaljnjega poslabšanja položaja industrije Unije. |
| Türgist pärit impordi maht (tuhandetes ruutjalgades) [21] | Obseg uvoza iz Turčije (v 1000 kvadratnih čevljev) [21] |
| Türgist pärit impordi turuosa [21] | Tržni delež uvoza iz Turčije [21] |
| Türgist pärit impordi keskmine hind (eurot/ruutjalg) | Povprečna cena uvoza iz Turčije (EUR/kvadratni čevelj) |
| Uus-Meremaa suhteliselt kõrget hinda arvestades nenditakse, et ka see ei katkestaks põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja kahju vahel juhul, kui Hiina dumpinguhinnaga import meetmete kehtetuks tunnistamise korral suureneks ja liidu tootmisharu olukord seetõttu veelgi halveneks. | Glede na razmeroma visoke cene uvoza iz Nove Zelandije se šteje, da v primeru razveljavitve ukrepov tudi ta ne bi prekinil vzročne zveze med dampinškim uvozom in škodo v primeru verjetnega povečanja dampinškega kitajskega uvoza in posledičnega nadaljnjega poslabšanja položaja industrije Unije. |
| Uus-Meremaalt pärit impordi maht (tuhandetes ruutjalgades) [22] | Obseg uvoza iz Nove Zelandije (v 1000 kvadratnih čevljev) [22] |
| Uus-Meremaalt pärit impordi turuosa [22] | Tržni delež uvoza iz Nove Zelandije [22] |
| Uus-Meremaalt pärit impordi keskmine hind (eurot/ruutjalg) | Povprečna cena uvoza iz Nove Zelandije (EUR/kvadratni čevelj) |
| Ülejäänud riikidest pärit impordil oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 13 % turuosa (langes 27 %-lt 2008. aastal). | Uvoz iz preostalega dela sveta predstavlja 13 % tržni delež v OPP (v primerjavi s 27 % leta 2008). |
| Samal ajal on kõnealuse impordi keskmine hind palju kõrgem kui HRVst pärit seemisnaha hind ning see on peaaegu võrdne liidu tootmisharu hinnatasemega. | V istem obdobju so povprečne cene tega uvoza veliko višje od semiš usnja iz LRK in blizu ravni cen industrije Unije. |
| Ülejäänud riikidest pärit impordi langustendentsi ja selle HRVst pärit seemisnaha impordiga võrreldes suhteliselt kõrget hinda arvestades nenditakse, et ka see ei katkestaks põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja kahju vahel juhul, kui Hiina dumpinguhinnaga import meetmete kehtetuks tunnistamise korral suureneks ja liidu tootmisharu olukord seetõttu veelgi halveneks. | Glede na padajoči trend uvoza iz preostalega dela sveta in njegove razmeroma visoke cene v primerjavi z uvozom semiš usnja iz LRK se šteje, da tudi ta v primeru razveljavitve ukrepov ne bi prekinil vzročne zveze med dampinškim uvozom in škodo v primeru verjetnega povečanja dampinškega kitajskega uvoza in posledičnega nadaljnjega poslabšanja položaja industrije Unije. |
| Ülejäänud riikidest pärit impordi maht (tuhandetes ruutjalgades) [23] | Obseg uvoza iz preostalega dela sveta (v 1000 kvadratnih čevljev) [23] |
| Ülejäänud riikidest pärit impordi turuosa [23] | Tržni delež uvoza iz preostalega dela sveta [23] |
| Ülejäänud riikidest pärit impordi keskmine hind (eurot/ruutjalg) | Povprečna cena uvoza iz preostalega dela sveta (EUR/kvadratni čevelj) |
| Kõigist muudest kolmandatest riikidest pärit import kokku moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 46 % turuosa (langes 60 %-lt 2008. aastal). | Uvoz iz vseh drugih tretjih držav skupaj predstavlja 46 % tržni delež v OPP (v primerjavi s 60 % leta 2008). |
