| Source | Target | | Toornahk ja nahk | Surove kože in usnja |
| Karusnaha- ja nahatooted | Izdelki iz usnja in krzna |
| Puu ja puusüsi | Les in lesno oglje |
| Kork, õletooted ja muud punumismaterjalid | Pluta, izdelki iz slame in drugi pletarski materiali |
| Tekstiil | Tekstil |
| Rõivad ja rõivalisandid | Oblačilni izdelki in oblačilni dodatki |
| Jalatsid | Obutev |
| Peakatted, vihmavarjud, päikesevarjud, kepid, piitsad, töödeldud suled ja udusuled | Pokrivala, dežniki, sončniki, palice, biči ter preparirano perje in puh |
| Kivitooted, keraamilised ja klaastooted | Izdelki iz kamna, keramike in stekla |
| Pärlid ja väärismetallid | Biseri in plemenite kovine |
| Rauasulamid ning rauast ja terasest tooted | Železove zlitine ter izdelki iz železa in jekla |
| Mitteväärismetallid (v.a raud ja teras), mitteväärismetallist tooted (v.a rauast ja terasest tooted) | Navadne kovine (razen železa in jekla), izdelki iz navadnih kovin (razen izdelki iz železa in jekla) |
| Seadmed ja riistad | Stroji in oprema |
| Raudtee- ja trammiveerem ja asjaomased tooted | Železniška in tramvajska vozila in izdelki |
| Mootorsõidukid, jalgrattad, lennukid, kosmoseaparaadid, laevad ja väikelaevad | Motorna vozila, kolesa, zrakoplovi, vesoljska vozila, ladje in čolni |
| Optilised seadmed, kellad ja muusikariistad | Optični instrumenti, ure, ročne ure in glasbila |
| Muu | Razno |
| Elustaimed ja lillekasvatustooted | Žive rastline in cvetličarski izdelki |
| Liha- ja kalatooted | Mesni in ribji izdelki |
| Mineraalsed tooted | Mineralni proizvodi |
| Loomsed ja taimsed õlid, rasv ja vaha | Živalska ali rastlinska olja, maščobe in voski |
| kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades | o pristojnosti in priznavanju ter izvrševanju sodnih odločb v civilnih in gospodarskih zadevah |
| (uuesti sõnastatud) | (prenovitev) |
| võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 67 lõiget 4 ning artikli 81 lõike 2 punkte a, c ja e, | ob upoštevanju Pogodbe o delovanju Evropske unije in zlasti člena 67(4) ter točk (a), (c) in (e) člena 81(2) Pogodbe, |
| aprillil 2009 võttis komisjon vastu aruande nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) [3]kohaldamise kohta. | Dne 21. aprila 2009 je Komisija sprejela poročilo o izvajanju Uredbe Sveta (ES) št. 44/2001 z dne 22. decembra 2000 o pristojnosti in priznavanju ter izvrševanju sodnih odločb v civilnih in gospodarskih zadevah [3]. |
| Aruandes järeldati, et üldiselt toimib kõnealune määrus rahuldavalt, kuid on soovitav tõhustada selle teatavate sätete kohaldamist, hõlbustada veelgi kohtuotsuste vaba liikumist ja parandada veelgi õiguskaitse kättesaadavust. | Iz poročila izhaja, da je na splošno izvajanje navedene uredbe zadovoljivo, da pa bi bilo treba izboljšati izvajanje nekaterih njenih določb ter s tem še bolj olajšati prosti pretok sodnih odločb in dostop do sodnega varstva. |
| Kuna sellesse tuleb teha mitmeid muudatusi, tuleks kõnealune määrus selguse huvides uuesti sõnastada. | Ker so potrebne številne spremembe navedene uredbe, bi jo bilo zaradi jasnosti treba prenoviti. |
| Euroopa Ülemkogu võttis 10.–11. detsembril 2009 Brüsselis toimunud kohtumisel vastu uue mitmeaastase programmi „Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel” [4](programm). | (2) Evropski svet je na zasedanju 10. in 11. decembra 2009 v Bruslju sprejel nov večletni program z naslovom „Stockholmski program – odprta in varna Evropa, ki služi državljanom in jih varuje“ [4]. |
| Kõnealuses programmis oli Euroopa Ülemkogu seisukohal, et kõigi vahemeetmete (välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnustamise menetlus) tühistamise protsessi tuleks programmi kehtivusajal jätkata. | V Stockholmskem programu je Evropski svet menil, da bi bilo treba v obdobju navedenega programa nadaljevati z odpravo vseh vmesnih ukrepov (eksekvatur). |
| Samal ajal peaksid välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnustamise menetluse tühistamisega kaasnema mitmed kaitsemeetmed. | Odpravo vseh vmesnih ukrepov bi morala spremljati vrsta jamstev. |
| Liit on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, lihtsustades muu hulgas õiguskaitse kättesaadavust eelkõige tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste ja kohtuväliste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kaudu. | Unija si je zastavila cilj ohranjati in razvijati območje svobode, varnosti in pravice, med drugim z lajšanjem dostopa do sodnega varstva, zlasti z načelom vzajemnega priznavanja sodnih in izvensodnih odločb v civilnih zadevah. |
| Sellise ala järkjärguliseks loomiseks peab liit võtma eelkõige siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud meetmed seoses õigusalase koostööga piiriülese toimega tsiviilasjades. | Za postopno vzpostavitev takšnega območja mora Unija sprejeti ukrepe v zvezi s pravosodnim sodelovanjem v civilnih zadevah s čezmejnimi posledicami, zlasti kadar so ti potrebni za pravilno delovanje notranjega trga. |
| Teatavad erinevused kohtualluvust ja kohtuotsuste täitmist käsitlevates siseriiklikes eeskirjades takistavad siseturu häireteta toimimist. | Določene razlike med nacionalnimi predpisi, ki urejajo pristojnost in priznavanje sodnih odločb, ovirajo nemoteno delovanje notranjega trga. |
| Olulised on sätted, millega ühtlustatakse kollisiooninormid kohtualluvuse kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ning tagatakse, et liikmesriigis tehtud kohtuotsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine oleks kiire ja lihtne. | Nujno je potrebno sprejetje določb za poenotenje kolizijskih pravil glede pristojnosti v civilnih in gospodarskih zadevah ter zagotavljanje hitrega in enostavnega priznanja ter izvršitve sodnih odločb, sprejetih v državi članici. |
| Niisugused sätted kuuluvad õigusalase koostöö valdkonda tsiviilasjades Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 81 tähenduses. | Te določbe spadajo na področje pravosodnega sodelovanja v civilnih zadevah v smislu člena 81 Pogodbe o delovanju Evropske unije (PDEU). |
| Selleks et saavutada tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vaba liikumine, on vajalik ja asjakohane, et kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise eeskirju reguleeritaks liidu õigusaktiga, mis on siduv ja vahetult kohaldatav. | Zaradi doseganja cilja prostega pretoka sodnih odločb v civilnih in gospodarskih zadevah je treba zagotoviti in je primerno, da pravila, ki urejajo pristojnost ter priznanje in izvršitev sodnih odločb, ureja zavezujoč in neposredno uporabljiv pravni akt Unije. |
| septembril 1968 sõlmisid Euroopa ühenduste tolleaegsed liikmesriigid Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 220 neljanda taande alusel Brüsseli konventsiooni kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mida on hiljem muudetud konventsioonidega uute liikmesriikide ühinemisel kõnealuse konventsiooniga (edaspidi „1968. aasta Brüsseli konventsioon”) [5]. | Takratne države članice Evropskih skupnosti so 27. septembra 1968 na podlagi četrte alinee člena 220 Pogodbe o ustanovitvi Evropske gospodarske skupnosti sklenile Bruseljsko konvencijo o pristojnosti in priznavanju ter izvrševanju sodnih odločb v civilnih in gospodarskih zadevah, kakor je bila pozneje dopolnjena s konvencijami o pristopu novih držav članic k tej konvenciji [5](v nadaljnjem besedilu: Bruseljska konvencija iz leta 1968). |
| 22. detsembril 2000 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 44/2001, millega asendati 1968. aasta Brüsseli konventsioon ELi toimimise lepinguga hõlmatud liikmesriikide territooriumide puhul kõikide liikmesriikide vahel peale Taani. | Svet je 22. decembra 2000 sprejel Uredbo (ES) št. 44/2001, ki nadomešča Bruseljsko konvencijo iz leta 1968, kar zadeva ozemlja držav članic, za katere velja PDEU, in sicer za države članice, razen Danske. |
| Nõukogu otsusest 2006/325/EÜ [7]tulenevalt sõlmis ühendus Taaniga lepingu, millega tagatakse määruse (EÜ) nr 44/2001 kohaldamine Taanis. | Skupnost je s Sklepom Sveta 2006/325/ES [7]z Dansko sklenila sporazum, ki zagotavlja izvajanje določb Uredbe (ES) št. 44/2001 na Danskem. |
| aasta Lugano konventsiooni on muudetud tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooniga [8](edaspidi „2007. aasta Lugano konventsioon”), mille sõlmisid 30. oktoobril 2007 Luganos ühendus, Taani, Island, Norra ja Šveits. | Skupnost, Danska, Islandija Norveška in Švica so 30. oktobra 2007 v Luganu podpisale konvencijo o pristojnosti in priznavanju ter izvrševanju sodnih odločb v civilnih in gospodarskih zadevah [8], ki je spremenila Lugansko konvencijo iz leta 1988 (v nadaljnjem besedilu: Luganska konvencija iz leta 2007). |
| aasta Brüsseli konventsiooni kohaldatakse jätkuvalt liikmesriikide nende territooriumide suhtes, mis kuuluvad kõnealuse konventsiooni territoriaalsesse kohaldamisalasse, kuid mis jäävad käesoleva määruse kohaldamisalast välja vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 355. | Bruseljska konvencija iz leta 1968 se še naprej uporablja na ozemljih držav članic, ki spadajo v ozemeljsko področje uporabe navedene konvencije in so v skladu s členom 355 PDEU izključena iz te uredbe. |
| Käesoleva määruse reguleerimisala peaks hõlmama kõiki peamisi tsiviil- ja kaubandusasju peale teatavate selgelt määratletud asjade, eelkõige ülalpidamiskohustuste, mis tuleks nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) [9]vastuvõtmisest tulenevalt käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta. | Področje uporabe te uredbe bi moralo zajemati vse glavne civilne in gospodarske zadeve, razen točno opredeljenih zadev, zlasti preživninskih obveznosti, ki bi jih bilo treba izključiti iz področja uporabe te uredbe zaradi sprejetja Uredbe Sveta (ES) št. 4/2009 z dne 18. decembra 2008 o pristojnosti, pravu, ki se uporablja, priznavanju in izvrševanju sodnih odločb ter sodelovanju v preživninskih zadevah [9]. |
| Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks liikmesriikide kohtuteks pidada mitme liikmesriigi ühiseid kohtuid, näiteks Beneluxi kohus, kui ta mõistab õigust käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates asjades. | Za namene te uredbe bi morala sodišča držav članic vključevati sodišča, ki so skupna več državam članicam, kot je Sodišče Beneluksa, kadar izvajajo svojo pristojnost v zadevah, ki spadajo v področje uporabe te uredbe. |
| Seepärast tuleks kõnealuste kohtute otsuseid tunnustada ja täita vastavalt käesolevale määrusele. | Zato bi se morale sodne odločbe takšnih sodišč priznavati in izvrševati v skladu s to uredbo. |
| Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada vahekohtumenetluse suhtes. | Ta uredba se ne bi smela uporabljati za arbitražo. |
| Käesolev määrus ei tohiks mingil viisil takistada liikmesriigi kohtutel, kuhu pöörduti seoses asjaga, mille suhtes on poolte vahel sõlmitud vahekohtu kokkulepe, suunamast pooli vahekohtusse või peatamast või lõpetamast kohtumenetlust ja analüüsimast nende siseriikliku õiguse kohaselt, kas vahekohtu kokkulepe on tühine, mitte toimiv või seda ei ole võimalik täita. | Ta uredba ne bi smela v ničemer preprečevati, da sodišča države članice, pred katerimi teče tožba v zvezi z zadevo, glede katere so stranke sklenile arbitražni sporazum, stranke v skladu s svojim nacionalnim pravom napotijo na arbitražo, prekinejo postopek ali ga zavržejo, ali da preučijo, ali je arbitražni sporazum ničen ali neveljaven, nima učinka ali ga ni mogoče izvršiti. |
| Käesolevas määruses sätestatud tunnustamist ja täitmist käsitlevaid eeskirju ei tuleks kohaldada liikmesriigi kohtu tehtud otsuse suhtes, mis käsitleb seda, kas vahekohtu kokkulepe on tühine, mitte toimiv või seda ei ole võimalik täita, olenemata sellest, kas kohus tegi selle kohta otsuse põhi- või eelküsimusena. | Za odločitev sodišča države članice o tem, ali je arbitražni sporazum ničen, nima učinka ali ga ni mogoče izvršiti, se ne bi smela uporabljati pravila o priznavanju in izvrševanju iz te uredbe, ne glede na to, ali je sodišče o tem odločalo kot o glavnem ali predhodnem vprašanju. |
| Teiselt poolt, kui käesoleva määruse või siseriikliku õiguse kohaselt pädev liikmesriigi kohus on otsustanud, et vahekohtu kokkulepe on tühine, mitte toimiv või seda ei ole võimalik täita, ei tohiks see välistada asja sisulise osa kohta tehtud kohtuotsuse tunnustamist ning – olenevalt juhtumist – selle täitmist vastavalt käesolevale määrusele. | Nasprotno pa dejstvo, da sodišče države članice, ki je pristojno na podlagi te uredbe ali po nacionalnem pravu, ugotovi, da je arbitražni sporazum ničen in neveljaven, nima učinka ali ga ni mogoče izvršiti, ne bi smelo preprečevati priznanja sodne odločbe sodišča o glavni stvari ali njene izvršitve v skladu s to uredbo. |
| See ei tohiks piirata liikmesriikide kohtute pädevust teha otsuseid vahekohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta kooskõlas 10. juunil 1958 New Yorgis sõlmitud välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooniga (edaspidi „1958. aasta New Yorgi konventsioon”), mis on käesoleva määruse suhtes ülimuslik. | To ne bi smelo posegati v pristojnost sodišč držav članic za odločanje o priznavanju in izvrševanju arbitražnih odločb v skladu s Konvencijo o priznavanju in izvrševanju tujih arbitražnih odločb, podpisano 10. junija 1958 v New Yorku (v nadaljnjem besedilu: Newyorška konvencija iz leta 1958), ki prevlada nad to uredbo. |
| Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada ühegi hagi ega jätkumenetluse suhtes, mis puudutab eelkõige vahekohtu asutamist, vahekohtunike volitusi, vahekohtumenetluse läbiviimist või kõnealuse menetluse mis tahes muid aspekte, ega vahekohtuotsuse tühistamise, läbivaatamise, edasikaebamise, tunnustamise või täitmise nõude või kohtuotsuse suhtes. | Ta uredba se ne bi smela uporabljati za tožbe ali pomožne postopke, zlasti v zvezi z ustanovitvijo arbitražnega sodišča, pristojnosti arbitrov, izvedbo arbitražnega postopka ali drugimi vidiki takšnega postopka, niti za tožbo ali sodno odločbo v zvezi z razveljavitvijo, pregledom, priznavanjem in izvrševanjem arbitražne odločbe ali pravnim sredstvom zoper to odločbo. |
| Menetluste, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, ja liikmesriigi territooriumi vahel peab olema seos. | Med postopki, za katere se uporablja ta uredba, in ozemljem držav članic mora biti povezava. |
| Järelikult tuleks kohtualluvuse ühiseeskirju kohaldada põhimõtteliselt siis, kui kostja alaline elukoht on liikmesriigis. | Zato bi se morala skupna pravila o pristojnosti praviloma uporabljati, če ima toženec stalno prebivališče v eni od držav članic. |
| Kostja suhtes, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, tuleks üldiselt kohaldada siseriiklikke kohtualluvuse eeskirju, mis kehtivad selle liikmesriigi territooriumil, kelle kohtusse pöörduti. | Za toženca, ki nima stalnega prebivališča v eni od držav članic, praviloma veljajo nacionalna pravila o pristojnosti, ki se uporabljajo na ozemlju države članice sodišča, ki je začelo postopek. |
| Tarbijate ja töötajate kaitse tagamiseks, liikmesriikide kohtute pädevuse kindlustamiseks olukordades, kus neil on erandlik kohtualluvus, ning poolte autonoomia austamiseks tuleks siiski käesoleva määruse teatavaid kohtualluvuse eeskirju kohaldada kostja alalisest elukohast olenemata. | Da bi zagotovili varstvo potrošnikov in zaposlenih, zaščitili pristojnost sodišč držav članic v situacijah, ko imajo izključno pristojnost, in spoštovali avtonomnost strank, pa bi morala določena pravila o pristojnosti iz te uredbe veljati ne glede na to, kje ima toženec stalno prebivališče. |
| Kohtualluvuse eeskirjad peaksid olema hästi prognoositavad ning lähtuma põhimõttest, et tavaliselt on kohtualluvus seotud kostja alalise elukohaga. | Pravila o pristojnosti bi morala biti čim bolj predvidljiva in morajo temeljiti na načelu, da se pristojnost praviloma določa po stalnem prebivališču toženca. |
| Seepärast peaks alati olema tagatud kohtualluvus kostja elukoha alusel, välja arvatud teatavatel täpselt määratletud juhtudel, kui vaidluse sisu või poolte autonoomia eeldab teistsugust seost. | Pri tem bi morala taka pristojnost vedno obstajati, razen v nekaterih točno opredeljenih primerih, v katerih je zaradi predmeta spora ali avtonomije strank upravičena druga navezna okoliščina. |
| Selleks et ühiseeskirjad oleksid läbipaistvamad ja et vältida vastuolulist kohtualluvust, peab juriidilise isiku alaline asukoht olema autonoomselt kindlaks määratud. | Da bi postala skupna pravila preglednejša in da ne pride do kolizije pristojnosti, je treba stalno prebivališče pravne osebe opredeliti kot avtonomen koncept. |
| Lisaks kostja alalisele elukohale peaks kohtualluvuse määramisel olema ka muid aluseid, mis toetuksid tihedale seosele kohtu ja menetluse vahel või aitaksid kaasa tõrgeteta õigusemõistmisele. | Poleg stalnega prebivališča toženca bi morala obstajati tudi alternativna podlaga pristojnosti, ki temelji na tesni povezavi med sodiščem in sporom, ali ki pripomore k pravilnemu delovanju pravosodja. |
| Tihe seos peaks tagama õiguskindluse ja hoidma ära võimaluse, et kostja vastu esitatakse hagi liikmesriigi kohtusse, mida ta ei saanud mõistlikult ette näha. | Obstoj tesne povezave bi moral zagotoviti pravno varnost in preprečitil možnost, da bi bil toženec tožen pred sodiščem države članice, katerega pristojnosti razumno ni bilo mogoče predvideti. |
| See on oluline eelkõige lepinguväliste võlasuhete puhul, mis tulenevad eraelu puutumatuse ja isikuõiguste rikkumisest, sealhulgas laimust. | To je pomembno zlasti v sporih v zvezi z nepogodbenimi obveznostmi, ki izvirajo iz kršitev zasebnosti in osebnostnih pravic, vključno z obrekovanjem. |
