| Source | Target | | „haakeseadme mass” – haakeseadme ja sõidukile haakeseadme kinnitamiseks vajalike osade mass; | „masa naprave za spenjanje“ pomeni maso naprave za spenjanje same in maso delov, ki so potrebni za pritrditev naprave za spenjanje na vozilo; |
| „haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud koormus” | „največja tehnično dovoljena masa v točki spenjanja“ pomeni: |
| veduki korral on see haakeseadme ja veduki konstruktsioonil põhinev mass, mis vastab veduki suurimale lubatud staatilisele vertikaalkoormusele haakepunktis (S või U väärtus); | pri vlečnem vozilu maso, ki ustreza največji dovoljeni navpični statični obremenitvi na točki spenjanja (vrednost „S“ ali „U“) vlečnega vozila na podlagi konstrukcijskih lastnosti naprave za spenjanje in vlečnega vozila; |
| poolhaagise, kesktelghaagise või jäiga haakeseadmega haagise korral on see haakeseadme ja haagise konstruktsioonil põhinev mass, mis vastab suurimale lubatud staatilisele vertikaalkoormusele, mis kantakse haakepunktis haagiselt üle vedukile (S või U väärtus); | pri polpriklopniku, priklopniku s centralno osjo in priklopniku s togim ojesom maso, ki ustreza največji dovoljeni navpični statični obremenitvi (vrednost „S“ ali „U“), ki jo priklopnik v točki spenjanja prenese na vlečno vozilo na podlagi konstrukcijskih lastnosti naprave za spenjanje in priklopnika; |
| „reisijate mass” – sõiduki kategooriast sõltuv nimimass, mis korrutatakse istmete arvuga, sealhulgas meeskonnaliikmete istmete (kui need on olemas) arvuga ning seisjate arvuga, arvestamata juhti; | „masa potnikov“ pomeni ocenjeno maso, odvisno od kategorije vozila, pomnoženo s številom sedežnih mest, vključno z morebitnimi sedežnimi mesti za člane posadke in številom stoječih potnikov, vendar ne vključuje voznika; |
| „juhi mass” – 75 kilogrammile vastav mass juhiistme võrdluspunktis; | „masa voznika“ pomeni maso na referenčni točki vozniškega sedeža, ocenjeno na 75 kg; |
| „nimikoormus” – suurima tehniliselt lubatud täismassi ja sõidukorras sõiduki massi vahe, millele on liidetud reisijate ja lisavarustuse mass; | „koristna nosilnost“ pomeni razliko med največjo tehnično dovoljeno maso obremenjenega vozila in maso vozila, pripravljenega za vožnjo, povečano za maso potnikov in maso dodatne opreme; |
| „pikkus” – ISO standardi 612:1978 punktides 6.1.1, 6.1.2 ja 6.1.3 määratletud mõõde; see määratlus kehtib ka kahest või enamast osast moodustatud liigendsõiduki puhul; | „dolžina“ pomeni mero, opredeljeno v točkah 6.1.1, 6.1.2 in 6.1.3 standarda ISO 612:1978; ta opredelitev se uporablja tudi za zgibna vozila, sestavljena iz dveh ali več delov; |
| „laius” – ISO standardi 612:1978 punktis 6.2 määratletud mõõde; | „širina“ pomeni mero, opredeljeno v točki 6.2 standarda ISO 612:1978; |
| „kõrgus” – ISO standardi 612:1978 punktis 6.3 määratletud mõõde; | „višina“ pomeni mero, opredeljeno v točki 6.3 standarda ISO 612:1978; |
| „teljevahe”: | „medosna razdalja“ pomeni: |
| ISO standardi 612:1978 punktis 6.4.1 määratletud mõõde; | mero iz točke 6.4.1 standarda ISO 612:1978; |
| üheteljelise kesktelghaagise puhul on see horisontaalkaugus haakepunkti vertikaaltelje ja telje keskpunkti vahel; | za priklopnik s centralno osjo z eno osjo vodoravno razdaljo med navpično osjo naprave za spenjanje in središčem osi; |
| mitmeteljelise kesktelghaagise puhul on see horisontaalkaugus haakeseadise vertikaaltelje ja esimese telje keskpunkti vahel; | za priklopnik s centralno osjo z več osmi vodoravno razdaljo med navpično osjo naprave za spenjanje in središčem prve osi; |
| „telgedevaheline kaugus” – rohkem kui kaheteljelise sõiduki puhul on see standardi ISO 612:1978 punktis 6.4 viidatud kahe järjestikuse telje vaheline kaugus; kui sõidukil on ainult kaks telge või on tegemist poolhaagise, täishaagise või jäiga haakeseadmega haagisega, siis tähendab standardi ISO 612:1978 punktis 6.4.2 viidatud telgedevaheline kaugus teljevahet, nagu see on määratletud mõistete punktis 25; | „osna razdalja“ pomeni pri vozilih z več kot dvema osema razdaljo med dvema zaporednima osema iz točke 6.4 standarda ISO 612:1978; če je vozilo opremljeno samo z dvema osema ali pri polpriklopniku, priklopniku z vrtljivim ojesom ali priklopniku s togim ojesom ima osna razdalja iz točke 6.4.2 standarda ISO 612:1978 pomen „medosne razdalje“, opredeljene v točki 25; |
| „rööbe” – ISO standardi 612:1978 punktis 6.5 viidatud vahemaa; | „kolotek“ pomeni mero iz točke 6.5 standarda ISO 612:1978; |
| „sadula ettenihe” – ISO standardi 612:1978 punktis 6.19.2 viidatud vahemaa, võttes arvesse sama standardi punktis 6.19 viidatud märkust; | „oddaljenost centra sedla“ pomeni razdaljo iz točke 6.19.2 standarda ISO 612: 1978 ob upoštevanju opombe iz točke 6.19 standarda; |
| „poolhaagise esikinnituse raadius” – horisontaalkaugus veopoldi telje ja poolhaagise eesmise serva mis tahes punkti vahel; | „sprednji pritrditveni polmer polpriklopnika“ pomeni vodoravno razdaljo med osjo kraljevega čepa in poljubno točko na prednjem delu polpriklopnika; |
| „esiülend” – horisontaalkaugus poolhaagise esimest telge või veopoldi telge läbiva vertikaaltasapinna ja sõiduki kõige eesmise punkti vahel; | „sprednji previs“ pomeni vodoravno razdaljo med navpično ravnino, ki poteka skozi prvo os ali os kraljevega čepa pri polpriklopnikih in skrajno sprednjo točko vozila; |
| „tagaülend” – horisontaalkaugus poolhaagise viimast tagatelge läbiva vertikaaltasapinna ja sõiduki kõige tagumise punkti vahel; kui sõidukile on paigaldatud mitte-eemaldatav haakeseadis, siis on sõiduki kõige tagumiseks punktiks haakepunkt; | „zadnji previs“ pomeni vodoravno razdaljo med navpično ravnino, ki poteka skozi zadnjo os in skrajno zadnjo točko vozila; če je vozilo opremljeno z napravo za spenjanje, ki je ni mogoče odstraniti, je skrajna zadnja točka vozila točka spenjanja; |
| „laadimisruumi pikkus” – vahemaa lastiruumi kõige eesmisest sisemisest punktist kuni kõige tagumise sisemise punktini, mida mõõdetakse horisontaalselt sõiduki pikitasapinnal; | „dolžina nakladalne površine“ pomeni razdaljo od skrajne sprednje notranje točke do skrajne zadnje notranje točke prostora za tovor, izmerjeno vodoravno v vzdolžni ravnini vozila; |
| „tagumine väljapööre” – vahemaa tegelike kõige kaugemate punktide vahel, milleni sõiduki tagumine osa ulatub manööverdades vastavalt käesoleva määruse I lisa B osa 7. jao või C osa 6. jao tingimustele; | „obrat proti zadnjemu delu“ pomeni razliko med dejansko najbolj oddaljeno točko, ki jo doseže zadnji del vozila, ko manevrira v pogojih, določenih v oddelku 7 dela B ali oddelku 6 dela C Priloge I k tej uredbi; |
| „teljetõsteseade” – sõidukile paigaldatud mehhanism, mille eesmärk on telge maapinnalt üles tõsta või maapinnale langetada; | „naprava za dvig osi“ pomeni mehanizem, vgrajen v vozilo in namenjen dvigovanju osi od tal in spuščanju osi na tla; |
| „ülestõstetav telg” – telg, mida võib tavapärasest asendist teljetõsteseadmega tõsta või uuesti alla lasta; | „dvižna os“ pomeni os, ki jo je mogoče z napravo za dvig osi dvigniti iz običajnega položaja in jo ponovno spustiti; |
| „koormatav telg” – telg, mille koormust saab muuta ilma telge teljetõsteseadmega üles tõstmata; | „obremenljiva os“ pomeni os, katere obremenitev je mogoče spreminjati brez dviganja osi z napravo za dvig osi; |
| „õhkvedrustus” – vedrustussüsteem, mille vedrustusefekt saavutatakse vähemalt 75 % ulatuses õhkvedrude abil; | „zračno vzmetenje“ pomeni sistem vzmetenja, pri katerem vsaj 75 % vzmetnega učinka izvira iz zračne vzmeti; |
| „busside klassid” – sõidukid, mis on määratletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 107 (M2- või M3-kategooria sõidukite tüübikinnitust käsitlevad ühtsed sätted seoses nimetatud sõidukite üldehitusega) [9]punktides 2.1.1 ja 2.1.2; | „razred avtobusa“ pomeni sklop vozil, kot je opredeljen vtočkah 2.1.1 in 2.1.2 Pravilnika št. 107 Ekonomske komisije Združenih narodov za Evropo (UN/ECE) – enotne določbe o homologaciji vozil kategorije M2 ali M3 glede na splošno konstrukcijo [9]; |
| „liigendsõiduk” – M2- või M3-kategooria sõiduk, mis on määratletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja 107 punktis 2.1.3; | „zgibno vozilo“ pomeni vozilo kategorije M2 ali M3, kot je opredeljeno v točki 2.1.3 Pravilnika UN/ECE št. 107; |
| „jagamatu veos” – koorem, mida ei saa maanteel transportimiseks lahutada kaheks või rohkemaks koormaks ilma liigsete kulude ja riskita seda rikkuda ja mis oma massi või mõõtmete tõttu ei ole transporditav sõidukiga, mille massid ja mõõtmed vastavad liikmesriigis kehtestatud suurimatele lubatud massidele ja mõõtmetele. | „nedeljiv tovor“ pomeni tovor, ki ga pri prevozu po cesti ni mogoče razdeliti na dva ali več tovorov brez prevelikih stroškov ali tveganj poškodb in ki ga zaradi njegove mase ali mer ni mogoče prevažati z vozilom, katerega mase in mere so skladne z omejitvami največjih mas in mer, veljavnimi v določeni državi članici. |
| Tootjate kohustused | Obveznosti proizvajalcev |
| Tootja määrab iga sõidukitüübi iga versiooni puhul, olenemata sõiduki komplekteerituse astmest, järgmised massid: | Proizvajalec za vsako izvedenko tipa vozila ne glede na stopnjo dodelave vozila določi naslednje mase: |
| suurim tehniliselt lubatud täismass; | največje tehnično dovoljene mase obremenjenega vozila; |
| autorongi suurim tehniliselt lubatud täismass; | največjo tehnično dovoljeno maso skupine vozil; |
| suurim tehniliselt lubatud pukseeritav mass; | največje tehnično dovoljene mase vlečenega vozila; |
| suurim tehniliselt lubatud teljekoormus või suurim tehniliselt lubatud teljerühma koormus; | največjo tehnično dovoljeno maso na os ali največjo tehnično dovoljeno maso na skupino osi; |
| suurimad tehniliselt lubatud massid haakepunktis/-punktides, võttes arvesse, olenevalt asjaoludest, sõidukile paigaldatud või paigaldamiseks sobivate haakeseadmete tehnilisi omadusi. | največje tehnično dovoljene mase na točkah spenjanja ob upoštevanju tehničnih lastnosti naprav za spenjanje, ki so vgrajene v vozilo ali se lahko v vozilo vgradijo. |
| Lõikes 1 nimetatud masside määramisel võtab tootja arvesse parimat inseneritava ja parimaid kättesaadavaid tehnilisi teadmisi, et vähendada mehaaniliste rikete ohtu, eelkõige materjali väsimisest tulenevaid ohte, ning et hoida ära teede infrastruktuuri kahjustamist. | Pri določanju mas iz odstavka 1 proizvajalec upošteva najboljše inženirske prakse in najboljše razpoložljivo tehnično znanje, da se čim bolj zmanjša tveganje mehanskih okvar, zlasti okvar, ki nastanejo zaradi utrujenosti materiala in da se preprečijo poškodbe cestne infrastrukture. |
| Lõikes 1 nimetatud masside määramisel võtab tootja arvesse sõiduki suurimat konstruktsioonilist kiirust. | Pri določanju mas iz odstavka 1 proizvajalec upošteva največjo hitrost glede na konstrukcijo vozila. |
| Kui tootja on varustanud sõiduki kiiruspiirikuga, siis on sõiduki suurim konstruktsiooniline kiirus kiiruspiirikuga lubatud suurim kiirus. | Če proizvajalec vozilo opremi z napravo za omejevanje hitrosti, je največja hitrost glede na konstrukcijo dejanska hitrost, ki jo naprava za omejevanje hitrosti dovoljuje. |
| Lõikes 1 nimetatud masside määramisel ei kehtesta tootja sõidukite kasutamisele piiranguid, välja arvatud piirangud rehvide kandevõimele, mida saab kohandada vastavalt konstruktsioonilisele kiirusele, nagu on lubatud ÜRO Euroopa majanduskomisjoni eeskirjas nr 54 („Ühtsed sätted kommertsveokite ja nende haagiste õhkrehvide tüübikinnituste kohta”) [10]ning komisjoni määruse (EL) nr 458/2011 [11]II lisa punktis 5. | Pri določanju mas iz odstavka 1 proizvajalec ne naloži omejitev pri uporabi vozila, razen omejitev glede zmogljivosti pnevmatik, ki selahko prilagodi hitrosti glede na konstrukcijo, kot je dovoljeno v skladu s Pravilnikom št. 54 Gospodarske komisije Združenih narodov za Evropo (UN/ECE) – Enotni predpisi o homologaciji pnevmatik za gospodarska vozila in njihove priklopnike [10]in oddelkom 5 Priloge II k Uredbi Komisije (EU) št. 458/2011 [11]. |
| Mittekomplektsete sõidukite puhul, sealhulgas sadulveokid, mida tuleb edasi komplekteerida, esitab tootja kogu asjakohase teabe järgmise etapi tootjale, nii et käesoleva määruse nõudeid jätkuvalt täidetaks. | Za nedodelana vozila, vključno z vozili s šasijo s kabino, za katera je potrebna nadaljnja stopnja dodelave, proizvajalec proizvajalcem na naslednji stopnji zagotovi vse ustrezne podatke, da so zahteve te uredbe še naprej izpolnjene. |
| Esimese lõigu kohaldamisel määrab tootja koormuse summale vastava massi raskuskeskme asukoha. | Za namene prvega pododstavka proizvajalec podrobno opredeli lego težišča mase, ki ustreza vsoti obremenitve. |
| M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria mittekomplektsed sõidukid, millele ei ole paigaldatud keret, tuleb projekteerida selliselt, et järgnevad tootjad saaksid täita I lisa B osa 7. ja 8. jao ning C osa 6. ja 7. jao nõudeid. | Nedodelana vozila kategorij M2, M3, N2 in N3 brez nadgradnje so zasnovana tako, da proizvajalcem na naslednji stopnji omogočijo izpolnjevanje zahtev oddelkov 7 in 8 dela B in oddelkov 6 in 7 dela C Priloge I. |
| Sätted, mis käsitlevad sõidukitüübile EÜ tüübikinnituse andmist seoses sõiduki masside ja mõõtmetega | Določbe za ES-homologacijo tipa vozila glede na njegove mase in mere |
| Valmistaja või tema esindaja esitab tüübikinnitusasutusele taotluse sõidukitüübile EÜ tüübikinnituse saamiseks seoses sõiduki masside ja mõõtmetega. | Proizvajalec ali njegov zastopnik homologacijskemu organu predloži vlogo za ES-homologacijo tipa vozila glede na njegove mase in mere. |
| Taotlus koostatakse vastavalt V lisa A osas esitatud teatise näidisele. | Vloga se sestavi v skladu z vzorcem opisnega lista iz dela A Priloge V. |
| Massijaotuse arvutamise eesmärgil esitab tootja tüübikinnitusasutusele sõidukitüübi iga tehnilise konfiguratsiooni kohta, nagu on määratud väärtustega V lisa asjakohastes punktides, vajaliku teabe järgmiste masside kindlakstegemiseks: | Za izračune porazdelitve mas proizvajalec homologacijskemu organu za vsako tehnično konfiguracijo v okviru tipa vozila, opredeljeno z nizi vrednosti ustreznih točk v Prilogi V, priskrbi podatke, potrebne za ugotovitev naslednjih mas: |
| suurim tehniliselt lubatud telgedele või teljerühmale rakenduv koormus; | največje tehnično dovoljene mase na os ali na skupino osi; |
| haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud koormus; | največje tehnično dovoljene mase v točkah spenjanja; |
| autorongi suurim tehniliselt lubatud täismass. | največje tehnično dovoljene mase skupine vozil. |
| Teave esitatakse tabeli kujul või muus sobivas formaadis kokkuleppel tüübikinnitusasutusega. | Podatke se v dogovoru z homologacijskim organom priskrbi v tabelarični ali drugi primerni obliki. |
| Kui lisavarustus mõjutab märkimisväärselt sõiduki masse ja mõõtmeid, siis esitab tootja tehnilisele teenistusele sõidukile paigaldatava lisavarustuse asukoha, massija raskuskeskme geomeetrilise asukoha telgede suhtes. | Če dodatna oprema znatno vpliva na mase in mere vozila, proizvajalec tehnični službi predloži mesto, maso in geometrični položaj težišča za osi dodatne opreme, ki se lahko vgradi v vozilo. |
| Kui lisavarustus koosneb mitmest eri osast, mis asuvad sõiduki eri kohtades, siis võib tootja erandina lõikest 4 esitada tehnilisele teenistusele ainult lisavarustuse massi jaotuse telgedele. | Z odstopanjem od odstavka 4, če je dodatna oprema sestavljena iz več delov, nameščenih v različnih delih vozila, proizvajalec lahko tehnični službi predloži samo porazdelitev mase dodatne opreme na osi. |
| Telgede rühma puhul esitab tootja kogu telgede rühmale rakenduva massi jaotuse telgede vahel. | Za skupine osi proizvajalec navede porazdelitev celotne obremenitve na skupino osi med posamezne osi te skupine. |
| Vajaduse korral esitab tootja jaotumise valemid või asjakohased graafikud. | Po potrebi proizvajalec navede formule porazdelitve ali izdela ustrezne diagrame porazdelitve. |
| Kui tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus peab seda vajalikuks, nõuavad nad, et tootja teeb inspekteerimiseks kättesaadavaks kinnitatava tüübi representatiivsõiduki. | Če homologacijski organ ali tehnična služba ocenita, da je to potrebno, lahko zahtevata, da proizvajalec v pregled predloži vzorčno vozilo tipa, ki je v postopku homologacije. |
| Sõiduki tootja võib esitada tüübikinnitusasutusele taotluse, et vedrustus tunnistataks samaväärsuseks õhkvedrustusega. | Proizvajalec vozila lahko homologacijskemu organu predloži vlogo za priznanje, da je vzmetenje enakovredno zračnemu vzmetenju. |
| Tüübikinnitusasutus tunnistab vedrustuse samaväärseks õhkvedrustusega, kui on täidetud III lisa nõuded. | Homologacijski organ prizna, da je vzmetenje enakovredno zračnemu vzmetenju, če so izpolnjene zahteve iz Priloge III. |
| Kui tehniline teenistus tunnistab samaväärsust, annab ta välja katsetunnistuse. | Če tehnična služba prizna enakovrednost vzmetenja, izda poročilo o preskusu. |
| Tüübikinnitusasutus lisab katsetunnistuse ja vedrustuse tehnilise kirjelduse EÜ tüübikinnitustunnistuse juurde. | Homologacijski organ poročilo o preskusu in tehnični opis vzmetenja priloži k certifikatu o ES-homologaciji. |
