| Source | Target | | vara või kohustise jaoks soodsaimal turul (põhituru puudumisel). | na najugodnejšem trgu za sredstvo ali obveznost, kadar ni glavnega trga. |
| 17 (Majandus)üksus ei pea teostama kõigi võimalike turgude põhjalikku otsingut, et teha kindlaks põhiturg või selle puudumisel soodsaim turg, kuid ta peab võtma arvesse kogu mõistlikult kättesaadavat teavet. | 17 Podjetju ni treba izvesti obsežne raziskave vseh možnih trgov, da bi opredelilo glavni trg ali najugodnejši trg, kadar ni glavnega trga, vendar upošteva vse informacije, ki so razumno na voljo. |
| Vastupidiste tõendite puudumisel eeldatakse, et põhiturg või selle puudumisel soodsaim turg on turg, kus (majandus)üksus sõlmiks tavaliselt vara müügiks või kohustise üleandmiseks tehingu. | Če ni dokazov o nasprotnem, se predvideva, da je trg, na katerem bi podjetje običajno sklenilo transakcijo za prodajo sredstva ali prenos obveznosti, glavni trg, kadar ni glavnega trga, pa je to najugodnejši trg. |
| 18 Kui on olemas vara või kohustise põhiturg, väljendab õiglase väärtuse mõõtmine hinda sellel turul (olenemata sellest, kas see hind on otseselt jälgitav või määratakse kindlaks muud hindamistehnikat kasutades) isegi juhul, kui hind võib olla teisel turul mõõtmiskuupäeval soodsam. | 18 Če obstaja glavni trg za sredstvo ali obveznost, merjenje poštene vrednosti pomeni ceno na tem trgu (pri čemer je ceno mogoče neposredno opazovati ali oceniti zuporabo druge tehnike ocenjevanja vrednosti), čeprav je morda cena na datum merjenja na drugem trgu ugodnejša. |
| 19 (Majandus)üksusel peab olema mõõtmiskuupäeval juurdepääs põhiturule (või soodsaimale turule). | 19 Podjetje mora imeti dostop do glavnega (ali najugodnejšega) trga na datum merjenja. |
| Kuna eri tegevusaladega erinevatel (majandus)üksustel (ja nende (majandus)üksuste ärivaldkondadel) võib olla juurdepääs eri turgudele, võib sama vara või kohustise põhiturg või soodsaim turg olla eri (majandus)üksuste (ja nende (majandus)üksuste ärivaldkondade) puhul erinev. | Ker imajo lahko različna podjetja (in poslovni subjekti v okviru teh podjetij) z različnimi dejavnostmi dostop do različnih trgov, se lahko glavni (ali najugodnejši) trg za isto sredstvo ali obveznost pri različnih podjetjih (in poslovnih subjektih v okviru teh podjetij) razlikuje. |
| Seepärast vaadeldakse põhiturgu (või soodsaimat turgu) (ja seega turuosalisi) (majandus)üksuse seisukohast, võttes seega arvesse erinevusi eri tegevusaladega (majandus)üksuste vahel. | Zato se glavni (ali najugodnejši) trg (in s tem udeleženci na trgu) upošteva z vidika podjetja, pri čemer se omogoči upoštevanje razlik med podjetji in znotraj podjetij z različnimi dejavnostmi. |
| 20 Ehkki (majandus)üksusel peab olema turule juurdepääs, ei pea (majandus)üksus selleks, et mõõta õiglast väärtust sellel turul esineva hinna alusel, olema võimeline müüma konkreetset vara või üle andma konkreetset kohustist mõõtmiskuupäeval. | 20 Čeprav mora imeti podjetje omogočen dostop do trga, ni nujno, da je zmožno prodati posamezno sredstvo ali prenesti posamezno obveznost na datum merjenja, da lahko izmeri pošteno vrednost na podlagi cene na tem trgu. |
| 21 Isegi kui puudub jälgitav turg, mis annaks hinnateavet vara müügi või kohustise üleandmise kohta mõõtmiskuupäeval, eeldatakse õiglase väärtuse mõõtmisel, et tehing toimub nimetatud kuupäeval, arvestatuna vara omava või kohustist võlgneva turuosalise seisukohast. | 21 Čeprav ne obstaja opazovani trg, da bi se zagotovile informacije o cenah v zvezi s prodajo sredstva ali prenosom obveznosti na datum merjenja, se pri merjenju poštene vrednosti predpostavlja, da se transakcija izvede na ta datum, z vidika udeleženca na trgu, ki ima v lasti sredstvo ali dolguje obveznost. |
| Sellise eeldatava tehinguga luuakse alus vara müügi või kohustise üleandmise hinna määramiseks. | S to predpostavljeno transakcijo se določi podlaga za oceno cene za prodajo sredstva ali prenos obveznosti. |
| Turuosalised | Udeleženci na trgu |
| (Majandus)üksus mõõdab vara või kohustise õiglast väärtust eelduste põhjal, mida turuosalised kasutaksid vara või kohustise hinna määramisel, eeldades, et turuosalised tegutsevad oma parimates majanduslikes huvides. | Podjetje mora izmeriti pošteno vrednost sredstva ali obveznosti z uporabo predpostavk, ki bi jih uporabili udeleženci na trgu pri določanju cene sredstva ali obveznosti, ob predpostavki, da udeleženci na trgu delujejo v svojem najboljšem gospodarskem interesu. |
| 23 Nende eelduste väljatöötamisel ei pea (majandus)üksus tegema kindlaks konkreetseid turuosalisi. | 23 Podjetju pri oblikovanju teh predpostavk ni treba opredeliti posameznih udeležencev na trgu. |
| Pigem teeb (majandus)üksus kindlaks turuosalisi üldiselt eristavad tunnused, võttes arvesse kõigile alljärgnevatele iseloomulikke tegureid: | Podjetje mora namesto tega opredeliti značilnosti, na podlagi katerih se na splošno razlikuje med posameznimi udeleženci na trgu, ob upoštevanju dejavnikov, ki so značilni za vse navedeno: |
| vara või kohustis; | sredstvo ali obveznost; |
| selle vara või kohustise põhiturg (või soodsaim turg) ja | glavni (ali najugodnejši) trg za sredstvo ali obveznost in |
| turuosalised, kellega (majandus)üksus sõlmiks sellel turul tehingu. | udeležence na trgu, s katerimi bi podjetje sklenilo transakcijo na tem trgu. |
| Hind | Cena |
| Õiglane väärtus on hind, mis saadakse vara müügil või makstakse kohustise üleandmisel mõõtmiskuupäeval, hetkel kehtivatel turutingimustel, tavapärases tehingus põhiturul (või soodsaimal turul) (st väljumishind), olenemata sellest, kas hind on otseselt jälgitav või määratakse kindlaks muud hindamistehnikat kasutades. | Poštena vrednost je cena, ki bi se prejela za prodajo sredstva ali plačala za prenos obveznosti v redni transakciji na glavnem (ali najugodnejšem) trgu na datum merjenja pod trenutnimi tržnimi pogoji (tj. izhodna cena), ne glede na to, ali je ceno mogoče neposredno opazovati ali oceniti z uporabo druge tehnike ocenjevanja vrednosti. |
| 25 Põhiturul (või soodsamail turul) esinevat hinda, mida kasutatakse vara või kohustise õiglase väärtuse mõõtmiseks, ei korrigeerita tehingukulutuste suhtes. | 25 Cena na glavnem (ali najugodnejšem) trgu, ki se uporablja za merjenje poštene vrednosti sredstva ali obveznosti, se ne prilagodi zaradi transakcijskih stroškov. |
| Tehingukulutusi arvestatakse kooskõlas teiste IFRSidega. | Transakcijski stroški se morajo obračunati v skladu z drugimi MSRP. |
| Tehingukulutused ei ole varale või kohustisele iseloomulikud; pigem on need iseloomulikud tehingule ja erinevad sellest olenevalt, kuidas (majandus)üksus sõlmib vara või kohustisega seotud tehingu. | Transakcijski stroški niso značilni za sredstvo ali obveznost, temveč so značilni za transakcijo in se razlikujejo glede na način, na katerega podjetje sklene transakcijo za sredstvo ali obveznost. |
| 26 Tehingukulutused ei hõlma transpordikulusid. | 26 Transakcijski stroški ne vključujejo stroškov prevoza. |
| Kui vara tunnuseks on asukoht (näiteks kauba puhul), korrigeeritakse põhiturul (või soodsaimal turul) esinevat hinda kulude suhtes, mida tekkivad vara transpordil senisest asukohast sellele turule. | Če je lokacija značilna za sredstvo (kar morda na primer velja za blago), se cena na glavnem (ali najugodnejšem) trgu prilagodi zaradi stroškov, če obstajajo, do katerih bi prišlo zaradi prevoza sredstva z njegove trenutne lokacije na zadevni trg. |
| Rakendamine mittefinantsvarade suhtes | Uporaba za nefinančna sredstva |
| Mittefinantsvarade parim kasutus | Največja in najboljša uporaba za nefinančna sredstva |
| Mittefinantsvara õiglase väärtuse mõõtmisel võetakse arvesse turuosalise võimet luua majanduslikke hüvesid, kasutades vara parimal viisil või müües selle teisele turuosalisele, kes kasutaks vara parimal viisil. | Pri merjenju poštene vrednosti nefinančnega sredstva se upošteva sposobnost udeleženca na trgu, da proizvede gospodarske koristi z uporabo sredstva v skladu z njegovo največjo in najboljšo uporabo ali s prodajo sredstva drugemu udeležencu na trgu, ki bi zadevno sredstvo uporabil v skladu z njegovo največjo in najboljšo uporabo. |
| 28 Mittefinantsvara parima kasutuse puhul võetakse arvesse vara kasutust, mis on füüsiliselt võimalik, juriidiliselt lubatud ja finantsiliselt teostatav, järgmiselt: | 28 Pri največji in najboljši uporabi nefinančnega sredstva se upošteva uporaba sredstva, ki je fizično mogoča, zakonsko dovoljena in finančno izvedljiva, kot sledi: |
| füüsiliselt võimaliku kasutuse puhul võetakse arvesse vara füüsilisi tunnuseid, mida turuosalised võtaksid arvesse vara hinna määramisel (nt kinnisvara asukoht või suurus); | pri uporabi, ki je fizično mogoča, se upoštevajo fizične značilnosti sredstva, ki bi jih udeleženci na trgu upoštevali pri določanju cene sredstva (npr. lokacija ali velikost nepremičnine); |
| juriidiliselt lubatud kasutuse puhul võetakse arvesse vara kasutamise õiguslikke piiranguid, mida turuosalised võtaksid arvesse vara hinna määramisel (nt kinnisvara puhul rakendatavad maakasutuseeskirjad); | pri uporabi, ki je zakonsko dovoljena, se upoštevajo vse pravne omejitve glede uporabe sredstva, ki bi jih udeleženci na trgu upoštevali pri določanju cene sredstva (npr. urbanistični predpisi, ki veljajo za nepremičnino); |
| finantsiliselt teostatava kasutuse puhul võetakse arvesse seda, kas vara füüsiliselt võimalik ja juriidiliselt lubatud kasutus toob piisavat sissetulekut või loob rahavoogusid (võttes arvesse vara sel otstarbel kasutamiseks tehtud kulutusi), et tagada investeeringutasuvus, mida turuosalised nõuaksid sellesse varasse nimetatud kasutuseesmärgil tehtud investeeringult. | pri uporabi, ki je finančno izvedljiva, se upošteva, ali pri uporabi sredstva, ki je fizično mogoča in zakonsko dovoljena, nastane zadosten prihodek ali denarni tokovi (ob upoštevanju stroškov spremembe namembnosti sredstva za to uporabo), da se ustvari donos naložb, ki bi ga udeleženci na trgu zahtevali od naložbe v zadevno sredstvo, ki se uporablja za ta namen. |
| 29 Parim kasutus määratakse kindlaks turuosaliste seisukohast, isegi kui (majandus)üksus kavatseb vara teisiti kasutada. | 29 Največja in najboljša uporaba se določi z vidika udeležencev na trgu, čeprav podjetje načrtuje drugačno uporabo. |
| Siiski eeldatakse, et viis, kuidas (majandus)üksus hetkel mittefinantsvara kasutab, on selle parim kasutus, välja arvatud juhul, kui turu või muude tegurite põhjal võib oletada, et teistsugune kasutamine turuosaliste poolt suurendaks vara väärtust. | Vendar pa način, na katerega podjetje trenutno uporablja nefinančno sredstvo, velja za največjo in najboljšo uporabo sredstva, razen če tržni ali drugi dejavniki kažejo, da bi se s spremembo načina uporabe s strani udeležencev na trgu najbolj povečala vrednost sredstva. |
| 30 (Majandus)üksusel võib oma konkurentsipositsiooni kaitsmiseks või muudel põhjustel olla kavatsus omandatud mittefinantsvara aktiivselt mitte kasutada või talvõib olla kavatsus mitte kasutada vara parima viisil. | 30 Podjetje morda z namenom, da bi zaščitilo svoj konkurenčni položaj, ali zaradi drugih razlogov ne namerava dejavno uporabiti pridobljenega nefinančnega sredstva ali ga ne namerava uporabiti v skladu z njegovo največjo in najboljšo uporabo. |
| Kirjeldatud olukord võib tekkida näiteks immateriaalse vara puhul, mida (majandus)üksus kavatseb kasutada kaitsvalt, takistades teisi seda kasutamast. | To bi lahko na primer veljalo za pridobljeno neopredmeteno sredstvo, ki ga podjetje namerava uporabljati obrambno, tako da njegovo uporabo prepreči ostalim. |
| Sellest hoolimata mõõdab (majandus)üksus mittefinantsvara õiglast väärtust turuosaliste parima kasutuse põhjal. | Kljub temu mora podjetje izmeriti pošteno vrednost nefinančnega sredstva, pri čemer predvideva njegovo največjo in najboljšo uporabo s strani udeležencev na trgu. |
| Mittefinantsvarade hindamisalus | Predpostavka za ocenjevanje vrednosti nefinančnih sredstev |
| 31 Mittefinantsvara parim kasutus määrab kindlaks hindamisaluse, mida kasutatakse vara õiglase väärtuse mõõtmiseks järgmiselt: | 31 Z največjo in najboljšo uporabo nefinančnega sredstva se določi predpostavka za ocenjevanje vrednosti, ki se uporablja pri merjenju poštene vrednosti sredstva, kot sledi: |
| mittefinantsvara parim kasutus võib luua turuosalistele maksimumväärtuse, kui seda kasutatakse koos teiste varadega ühe rühmana (paigaldatud või muud viisil kasutuseks seadistatud) või koos teiste varade või kohustistega (nt ärivaldkond): | z največjo in najboljšo uporabo nefinančnega sredstva se lahko zagotovi največja vrednost za udeležence na trgu prek uporabe sredstva v kombinaciji z drugimi sredstvi kot skupina (kot je nameščena ali drugače pripravljena za uporabo) ali v kombinaciji z drugimi sredstvi in obveznostmi (npr. poslovni subjekt); |
| kui vara parim kasutus on vara kasutamine koos teiste varadega või teiste varade ja kohustistega, on vara õiglane väärtus hind, mis saadakse vara müügitehingus eeldusel, et seda vara kasutatakse koos teiste varade või teiste varade ja kohustistega ning need varad ja kohustised (st selle täiendavad varad ja seotud kohustised) on turuosalistele kättesaadavad; | če je največja in najboljša uporaba sredstva njegova uporaba v kombinaciji z drugimi sredstvi ali drugimi sredstvi in obveznostmi, je poštena vrednost sredstva cena, ki bi se prejela v tekoči transakciji za prodajo sredstva, pri čemer se predpostavlja, da bi se sredstvo uporabilo z drugimi sredstvi ali drugimi sredstvi in obveznostmi ter da bi bila ta sredstva in obveznosti (tj. njegova dopolnilna sredstva in z njimi povezane obveznosti) na voljo udeležencem na trgu; |
| varaga ja täiendavate varadega seotud kohustised hõlmavad käibekapitali rahastamiseks loodud kohustisi, kuid ei hõlma kohustisi, mida kasutatakse varade (välja arvatud varade rühmas olevad varad) rahastamiseks; | obveznosti, povezane s sredstvom in njegovimi dopolnilnimi sredstvi, vključujejo obveznosti, s katerimi se financira obratni kapital, vendar ne vključujejo obveznosti, ki se uporabijo za financiranje sredstev zunaj skupine sredstev; |
| eeldused mittefinantsvara parima kasutuse kohta peavad olema järjepidevad kõikide varade (mille puhul on parim kasutus asjakohane) puhul, mis kuuluvad varade rühma või varade ja kohustiste rühma, mille raames vara kasutatakse; | predpostavke o največji in najboljši uporabi nefinančnega sredstva morajo biti skladne za vsa sredstva (za katera je največja in najboljša uporaba ustrezna) iz skupine sredstev ali iz skupine sredstev in obveznosti, znotraj katere bi se sredstvo uporabilo; |
| 32 Mittefinantsvara õiglase väärtuse mõõtmisel eeldatakse, et vara müük toimub kooskõlas teistes IFRSides sätestatud arvestusühikuga (mis võib olla üksik vara). | 32 Pri merjenju poštene vrednosti nefinančnega sredstva se predpostavlja, da se sredstvo vedno proda z uporabo obračunske enote, določene v drugih MSRP (ki je lahko posamezno sredstvo). |
| See kehtib isegi juhul, kui sellisel õiglase väärtuse mõõtmisel eeldatakse, et vara parim kasutus on selle kasutamine koos teiste varadega või teiste varade ja kohustistega, sest õiglase väärtuse mõõtmisel eeldatakse, et turuosalistele kuuluvad juba täiendavad varad ja seotud kohustised. | To velja tudi, kadar se pri tem merjenju poštene vrednosti predpostavlja, da je največja in najboljša uporaba sredstva v kombinaciji z drugimi sredstvi ali z drugimi sredstvi in obveznostmi, ker se pri merjenju poštene vrednosti predpostavlja, da ima udeleženec na trgu že v lasti dopolnilna sredstva in z njimi povezane obveznosti. |
| 33 Lõikes B3 kirjeldatakse hindamisaluse mõiste rakendamist mittefinantsvarade puhul. | 33 V B3. členu je opisana uporaba koncepta predpostavke za ocenjevanje vrednosti nefinančnih sredstev. |
| Rakendamine kohustiste ja (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumentide suhtes | Uporaba za obveznosti in lastne kapitalske instrumente podjetja |
| Üldpõhimõtted | Splošna načela |
| Õiglase väärtuse mõõtmisel eeldatakse, et finants- või mittefinantskohustis või (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrument (nt omakapitali osalused, mida emiteeritakse tasuna äriühenduses) antakse turuosalisele üle mõõtmiskuupäeval. | Pri merjenju poštene vrednosti se predpostavlja, da se finančna ali nefinančna obveznost ali lasten kapitalski instrument podjetja (npr. deleži v lastniškem kapitalu, izdani kot nadomestilo v poslovni združitvi) prenese na udeleženca na trgu na datum merjenja. |
| 35 Isegi kui puudub jälgitav turg, mis annaks hinnateavet kohustise või (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumendi üleandmise kohta (nt kuna lepingupõhised või muud juriidilised piirangud takistavad selliste objektide üleandmist), võib selliste objektide puhul olla olemas jälgitav turg, kui need kuuluvad varana muudele osapooltele (nt ettevõtte võlakiri või (majandus)üksuse aktsiate ostuoptsioon). | 35 Čeprav ne obstaja opazovani trg, da bi se zagotovile informacije o cenah v zvezi s prenosom obveznosti ali lastnega kapitalskega instrumenta podjetja (npr. ker prenos takšnih postavk preprečujejo pogodbene ali druge pravne omejitve), lahko za takšne postavke obstaja opazovani trg, če so postavke v lasti drugih strank kot sredstva (npr. obveznice delniških družb ali nakupna opcija za delnice podjetja). |
| 36 (Majandus)üksus kasutab igal juhul maksimaalselt asjakohaseid jälgitavaid sisendeid ja minimaalselt mittejälgitavaid sisendeid, et saavutada õiglase väärtuse mõõtmise eesmärk: määrata kindlaks hind, mille eest toimuks mõõtmiskuupäeval, hetkel kehtivatel turutingimustel, turuosaliste vaheline tavapärane tehing kohustise või omakapitaliinstrumendi üleandmiseks. | 36 Vsekakor mora podjetje čim bolj spodbuditi uporabo ustreznih opazovanih vložkov in čim bolj omejiti uporabo neopazovanih vložkov, da se doseže cilj merjenja poštene vrednosti, tj. oceniti ceno, po kateri bi se izvedla redna transakcija za prenos obveznosti ali kapitalskega instrumenta med udeleženci na trgu na datum merjenja pod trenutnimi tržnimi pogoji. |
| Muudele osapooltele varana kuuluvad kohustised ja omakapitaliinstrumendid | Obveznosti in kapitalski instrumenti, ki so v lasti drugih strank kot sredstva |
| Kui identse või sarnase kohustise või (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumendi üleandmiseks ei ole noteeritud hind kättesaadav ja muule osapoolele kuulub varana identne objekt, mõõdab (majandus)üksus kohustise või omakapitaliinstrumendi õiglast väärtust turuosalise seisukohast, kellele kuulub varana identne objekt mõõtmiskuupäeval. | Kadar ni na voljo kotirane cene za prenos enake ali podobne obveznosti ali lastnega kapitalskega instrumenta podjetja, pri čemer ima druga stranka v lasti enako postavko kot sredstvo, mora podjetje izmeriti pošteno vrednost obveznosti ali kapitalskega instrumenta z vidika udeleženca na trgu, ki ima v lasti enako postavko kot sredstvo na datum merjenja. |
| 38 Sellisel juhul mõõdab (majandus)üksus kohustise või omakapitaliinstrumendi õiglast väärtust järgmiselt: | 38 V takih primerih mora podjetje izmeriti pošteno vrednost obveznosti ali kapitalskega instrumenta: |
| kasutades muule osapoolele varana kuuluva identse objekti aktiivsel turul noteeritud hinda, kui see hind on kättesaadav; | z uporabo kotirane cene na delujočem trgu za enako postavko, ki jo ima v lasti druga stranka kot sredstvo, če je ta cena na voljo; |
| kasutades muid jälgitavaid sisendeid, kui see hind ei ole kättesaadav, näiteks muule osapoolele varana kuuluva identse objekti mitteaktiivsel turul noteeritud hinda; | če ta cena ni na voljo, se izmeri z uporabo drugih opazovanih vložkov, kot je kotirana cena na nedelujočem trgu za enako postavko, ki jo ima v lasti druga stranka kot sredstvo; |
| kui punktides a ja b nimetatud jälgitavad hinnad ei ole kättesaadavad, siis kasutades muud hindamistehnikat, näiteks: | če opazovane cene iz točk (a) in (b) niso na voljo, se izmeri z uporabo druge tehnike ocenjevanja vrednosti, kot sta: |
| tulumeetod (nt nüüdisväärtuse meetod, mille puhul võetakse arvesse tulevasi rahavoogusid, mida turuosaline eeldatavasti saaks talle varana kuuluvast kohustisest või omakapitaliinstrumendist; vt lõiked B10 ja B11); | na donosu zasnovan način (npr. tehnika sedanje vrednosti, pri kateri se upoštevajo prihodnji denarni tokovi, ki bi jih udeleženec na trgu pričakoval od lastništva obveznosti ali kapitalskega instrumenta kot sredstva; glej B10. in B11. člen); |
| turumeetod (nt kasutades muule osapoolele varana kuuluvate sarnaste kohustiste või omakapitaliinstrumentide noteeritud hindu; vt lõiked B5–B7). | tržni način (npr. uporaba kotiranih cen za podobne obveznosti ali kapitalske instrumente, ki jih imajo v lasti druge stranke kot sredstva; glej B5.–B7. člen). |
| 39 (Majandus)üksus korrigeerib muule osapoolele varana kuuluva kohustise või (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumendi noteeritud hinda üksnes siis, kui varale on iseloomulikud tegurid, mida ei saa kohustise või omakapitaliinstrumendi õiglase väärtuse mõõtmisel rakendada. | 39 Podjetje mora prilagoditi kotirano ceno obveznosti ali lastnega kapitalskega instrumenta podjetja, ki ga ima v lasti druga stranka kot sredstvo le, če obstajajo dejavniki, značilni za sredstvo, ki se ne uporabljajo za merjenje poštene vrednosti obveznosti ali kapitalskega instrumenta. |
| (Majandus)üksus tagab selle, et vara hind ei kajasta vara müüki takistava piirangu mõju. | Podjetje mora zagotoviti, da cena sredstva ne izraža učinka omejitve, ki preprečuje prodajo tega sredstva. |
