| Source | Target | | Tegurid, mis võivad viidata sellele, et vara noteeritud hinda tuleks korrigeerida, on muu hulgas järgmised: | Med nekatere dejavnike, ki lahko pomenijo, da bi bilo treba prilagoditi kotirano ceno sredstva, spadajo: |
| vara noteeritud hind on seotud muule osapoolele varana kuuluva sarnase (kuid mitte identse) kohustise või omakapitaliinstrumendiga. | kotirana cena za sredstvo se nanaša na podobno (vendar ne enako) obveznost ali kapitalski instrument, ki ga ima v lasti druga stranka kot sredstvo. |
| Kohustisel või omakapitaliinstrumendil võib näiteks olla konkreetne tunnus (nt emiteerija krediidikvaliteet), mis erineb sellest, mis kajastub varana hoitava sarnase kohustise või omakapitaliinstrumendi õiglases väärtuses; | Na primer, obveznost ali kapitalski instrument ima lahko posebno značilnost (npr. kreditno kakovost izdajatelja), ki se razlikuje od značilnosti, izražene v pošteni vrednosti podobne obveznosti ali kapitalskega instrumenta v lasti kot sredstva; |
| vara arvestusühik ei ole sama, mis kohustise või omakapitaliinstrumendi puhul. | obračunska enota za sredstvo ni enaka kot obračunska enota za obveznost ali kapitalski instrument. |
| Mõnikord kajastab kohustiste puhul vara hind näiteks nii emiteerijalt saadaolevatest summadest kui ka kolmandate osapoolte krediidikvaliteeti parandavatest kokkulepetest koosneva pakme kombineeritud hinda. | Na primer, v zvezi z obveznostmi nekatere cene za sredstvo izražajo sestavljeno ceno za sveženj, ki ga sestavljajo zapadli zneski izdajatelja in povečanje kredita tretje osebe. |
| Kui kohustise arvestusühik ei ole seotud kombineeritud pakmega, on eesmärk mõõta emiteerija kohustise õiglast väärtust, mitte kombineeritud pakme õiglast väärtust. | Če obračunska enota za obveznost ne velja za sestavljeni sveženj, je cilj izmeriti pošteno vrednost obveznosti izdajatelja in ne pošteno vrednost sestavljenega svežnja. |
| (Majandus)üksus korrigeerib seega sellisel juhul vara jälgitavat hinda, et kõrvaldada kolmandate osapoolte krediidikvaliteeti parandavate kokkulepete mõju. | Zato bi moralo podjetje v takih primerih prilagoditiopazovano ceno za sredstvo, da bi se izključil učinek povečanja kredita tretje osebe. |
| Muudele osapooltele varana mittekuuluvad kohustised ja omakapitaliinstrumendid | Obveznosti in kapitalski instrumenti, ki niso v lasti drugih strank kot sredstva |
| Kui identse või sarnase kohustise või (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumendi üleandmiseks ei ole noteeritud hind kättesaadav ja muule osapoolele ei kuulu varana identne objekt, mõõdab (majandus)üksus kohustise või omakapitaliinstrumendi õiglast väärtust, kasutades hindamistehnikat turuosalise seisukohast, kes on kohustise võlgu või kes on esitanud omakapitali suhtes nõude. | Če ni na voljo kotirane cene za prenos enake ali podobne obveznosti ali lastnega kapitalskega instrumenta podjetja, pri čemer druga stranka nima v lasti enake postavke kot sredstvo, mora podjetje izmeriti pošteno vrednost obveznosti ali kapitalskega instrumenta z uporabo tehnike ocenjevanja vrednosti z vidika udeleženca na trgu, ki dolguje obveznost ali je izdal zahtevek za lastniški kapital. |
| 41 (Majandus)üksus võib nüüdisväärtuse meetodi kasutamisel võtta näiteks arvesse üht järgmistest teguritest: | 41 Pri uporabi tehnike sedanje vrednosti lahko podjetje na primer upošteva: |
| tulevane raha väljavoog, mis võib turuosalisel seoses kohustuse täitmisega eeldatavasti tekkida, kaasa arvatud hüvitis, mida turuosaline nõuaks kohustuse võtmise eest (vt lõiked B31–B33); | prihodnje denarne odtoke, ki bi jih udeleženec na trgu pričakoval pri izpolnitvi obveze, vključno z nadomestilom, ki bi ga udeleženec na trgu zahteval za prevzem obveze (glej B31.–B33. člen); |
| summa, mida turuosaline saaks identse kohustise või omakapitaliinstrumendi sõlmimise või emiteerimise eest, kasutades eeldusi, mida turuosalised kasutaksid identse objekti hinna määramisel (nt samade krediiditunnuste olemasolu korral) põhiturul (või soodsaimal turul) samade lepingupõhiste tingimustega kohustise või omakapitaliinstrumendi emiteerimise eest. | znesek, ki bi ga udeleženec na trgu prejel za sklenitev ali izdajo enake obveznosti ali kapitalskega instrumenta, z uporabo predpostavk, ki bi jih uporabili udeleženci na trgu pri določanju cene enake postavke (npr. enake kreditne značilnosti) na glavnem (ali najugodnejšem) trgu za izdajo obveznosti ali kapitalskega instrumenta pod enakimi pogodbenimi pogoji. |
| Mittetäitmise risk | Tveganje za neuspešnost |
| Kohustise õiglane väärtus kajastab mittetäitmise riski mõju. | Poštena vrednost obveznosti izraža učinek tveganja za neuspešnost. |
| Mittetäitmise risk hõlmab, kuid mitte ainult, (majandus)üksuse enda krediidiriski (määratletud IFRS 7-s Finantsinstrumendid – avalikustatav teave). | Tveganje za neuspešnost med drugim vključuje lastno kreditno tveganje podjetja (kot je opredeljeno v MSRP 7 Finančni instrumenti: razkritja). |
| Eeldatakse, et mittetäitmise risk on enne ja pärast kohustise üleandmist samasugune. | Predpostavlja se, da je tveganje za neuspešnost enako pred prenosom obveznosti in po njem. |
| 43 Kohustise õiglase väärtuse mõõtmisel võtab (majandus)üksus arvesse enda krediidiriski (krediidikõlblikkus) ja selliste muude tegurite mõju, mis võivad mõjutada kohustuse täitmise või täitmatajätmise tõenäosust. | 43 Podjetje mora pri merjenju poštene vrednosti obveznosti upoštevati učinke kreditnega tveganja (bonitete) in vse druge dejavnike, ki bi lahko vplivali na verjetnost, ali bo obveza izpolnjena ali ne. |
| See mõju võib olla kohustisest olenevalt erinev, näiteks: | Ta učinek se lahko razlikuje glede na obveznost, na primer: |
| kas kohustis on kohustus anda üle raha (finantskohustis) või kohustus anda üle kaupu või teenuseid (mittefinantskohustis); | ali obveznost vključuje izročitev denarja (finančno obveznost) ali zagotovitev blaga ali storitev (nefinančno obveznost); |
| kohustisega seotud krediidikvaliteeti parandavate kokkulepete tingimused. | ali obstajajo pogoji za povečanje kreditov v zvezi z obveznostjo. |
| 44 Kohustise õiglane väärtus kajastab mittetäitmise riski mõju kohustise arvestusühiku põhiselt. | 44 Poštena vrednost obveznosti izraža učinek tveganja za neuspešnost na podlagi obračunske enote. |
| Sellise kohustise korral, mis on emiteeritud koos kolmanda osapoole krediidikvaliteeti parandava lahutamatu kokkuleppega, mida arvestatakse kohustisest eraldi, ei võta emiteerija krediidikvaliteeti parandava kokkuleppe (nt kolmanda osapoole võla garantii) mõju kohustise õiglase väärtuse mõõtmisel arvesse. | Izdajatelj obveznosti, izdane z neločljivim povečanjem kredita tretje osebe, ki se obračuna ločeno od obveznosti, v merjenje poštene vrednosti obveznosti ne sme vključiti učinka povečanja kredita (npr. jamstvo tretje osebe za dolg). |
| Juhul kui krediidikvaliteeti parandavat kokkulepet arvestatakse kohustisest eraldi, võtab emiteerija kohustise õiglase väärtuse mõõtmisel arvesse enda, mitte kolmandast osapoolest garandi krediidikõlblikkust. | Če se povečanje kredita obračuna ločeno od obveznosti, bi moral izdajatelj pri merjenju poštene vrednosti obveznosti upoštevati lastno boniteto in ne bonitete tretje osebe, ki je porok. |
| Kohustise või (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumendi üleandmist takistav piirang | Omejitev, ki preprečuje prenos obveznosti ali lastnega kapitalskega instrumenta podjetja |
| 45 Kohustise või (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumendi õiglase väärtuse mõõtmisel ei kasuta (majandus)üksus objekti üleandmist takistava piirangu olemasoluga seoses eraldi sisendit ega korrigeeri vastavalt muid sisendeid. | 45 Podjetje v merjenje poštene vrednosti obveznosti ali lastnega kapitalskega instrumenta ne sme vključiti ločenega vložka ali prilagoditve drugih vložkov, ki se nanašajo na obstoj omejitve, ki preprečuje prenos postavke. |
| Kohustise või (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumendi üleandmist takistava piirangu mõju kajastatakse kas kaudselt või otseselt teistes õiglase väärtuse mõõtmise sisendites. | Učinek omejitve, ki preprečuje prenos obveznosti ali lastnega kapitalskega instrumenta podjetja, je posredno ali neposredno vključen v druge vložke pri merjenju poštene vrednosti. |
| 46 Näiteks nõustusid nii võlausaldaja kui ka võlgnik tehingupäeval kohustise eest tasutava tehinguhinnaga, olles täiesti teadlikud, et kohustus sisaldab selle üleandmist takistavat piirangut. | 46 Na primer, na datum transakcije sta upnik in dolžnik sprejela transakcijsko ceno za obveznost, pri čemer sta se zavedala, da obveznost vključuje omejitev, ki preprečuje njen prenos. |
| Kuna tehinguhind sisaldab piirangut, ei nõuta üleandmise piirangu mõju kajastamiseks eraldi sisendi kasutamist ega olemasoleva sisendi korrigeerimist tehingupäeval. | Zaradi vključitve omejitve v transakcijsko ceno se na datum transakcije ne zahteva ločen vložek ali prilagoditev obstoječega vložka, da bi se izrazil učinek omejitve na prenos. |
| Sarnaselt ei nõuta järgmistel mõõtmiskuupäevadel eraldi sisendi kasutamist või olemasoleva sisendi korrigeerimist, et kajastada üleandmise piirangu mõju. | Podobno se na datume naknadnih merjenj ne zahteva ločen vložek ali prilagoditev obstoječega vložka, da bi se izrazil učinek omejitve na prenos. |
| Nõudetunnusega finantskohustis | Finančna obveznost z možnostjo vpogleda |
| 47 Nõudetunnusega finantskohustise (nt nõudmiseni hoius) õiglane väärtus ei ole madalam kui nõudmisel tasumisele kuuluv summa, mida diskonteeritakse alates esimesest kuupäevast, mil võidakse summa tasumist nõuda. | 47 Poštena vrednost finančne obveznosti pri možnosti vpogleda (npr. vloge na vpogled) ne sme biti manjša od zneska, plačljivega na poziv, diskontirana od prvega dne veljavnosti zahteve plačila zneska. |
| Rakendamine finantsvarade või –kohustiste suhtes, mida võib tasaarveldada tururiske või vastaspoole krediidiriski sisaldavate positsioonide suhtes | Uporaba za finančna sredstva in finančne obveznosti s pobotnimi položaji pri tržnih tveganjih ali kreditnem tveganju nasprotne stranke |
| 48 (Majandus)üksus, kellele kuulub finantsvarade või -kohustiste rühm, on avatud tururiskidele (määratletud IFRS 7-s) ja iga vastaspoole krediidiriskile (määratletud IFRS 7-s). | 48 Podjetje, ki ima v lasti skupino finančnih sredstev in finančnih obveznosti, je izpostavljeno tržnim tveganjem (kot je opredeljeno v MSRP 7) in kreditnemu tveganju (kot je opredeljeno v MSRP 7) vsake nasprotne stranke. |
| Kui (majandus)üksus juhib seda finantsvarade või –kohustiste rühma kas oma tururiskidele või krediidiriskile avatud netopositsiooni põhjal, on (majandus)üksusel lubatud rakendada õiglase väärtuse mõõtmisel käesolevas IFRSis sätestatud erandit. | Če podjetje upravlja to skupino finančnih sredstev in finančnih obveznosti na podlagi čiste izpostavljenosti tržnim tveganjem ali kreditnemu tveganju, lahko uporabi izjemo pri tem MSRP za merjenje poštene vrednosti. |
| Selle erandiga lubatakse (majandus)üksusel mõõta finantsvarade või –kohustiste rühma õiglast väärtust hinna põhjal, mis saadakse mõõtmiskuupäeval, hetkel kehtivatel turutingimustel, toimuvas turuosaliste vahelises tavapärases tehingus konkreetse riskipositsiooni puhul pika netopositsiooni (nt vara) müümisel või lühikese netopositsiooni (nt kohustis) üleandmisel. | S to izjemo se podjetju dovoli merjenje poštene vrednosti skupine finančnih sredstev in finančnih obveznosti na podlagi cene, ki bi se prejela za prodajo neto dolge pozicije (tj. sredstva) za izpostavljenost posameznemu tveganju ali za prenos neto kratke pozicije (tj. obveznosti) za izpostavljenost posameznemu tveganju v redni transakciji med udeleženci na trgu na datum merjenja pod trenutnimi tržnimi pogoji. |
| (Majandus)üksus mõõdab seega finantsvarade ja –kohustiste rühma õiglast väärtust kooskõlas sellega, kuidas turuosalised määraksid neto riskipositsiooni hinna mõõtmiskuupäeval. | Skladno s tem mora podjetje izmeriti pošteno vrednost skupine finančnih sredstev in finančnih obveznosti glede na to, kako bi udeleženci na trgu ocenili čisto izpostavljenost tveganju na datum merjenja. |
| 49 (Majandus)üksusel on lubatud kasutada lõikes 48 sätestatud erandit üksnes juhul, kui (majandus)üksus täidab kõik järgmised tingimused: | 49 Podjetje lahko izjemo iz 48. člena uporabi le, če izpolnjuje vse navedeno: |
| juhib finantsvarade ja –kohustiste rühma (majandus)üksuse konkreetsele tururiskile (või konkreetsetele tururiskidele) või konkreetse vastaspoole krediidiriskile avatud netopositsiooni põhjal kooskõlas (majandus)üksuse dokumenteeritud riskijuhtimise või investeerimisstrateegiaga; | upravlja skupino finančnih sredstev in finančnih obveznosti na podlagi čiste izpostavljenosti podjetja posameznemu tržnemu tveganju (ali tveganjem) ali kreditnemu tveganju posamezne nasprotne stranke v skladu z dokumentirano strategijo za obvladovanje tveganja ali naložbeno strategijo podjetja; |
| annab selle põhjal finantsvarade ja –kohustiste rühma kohta teavet (majandus)üksuse juhtkonna võtmeisikutele vastavalt IAS 24-s Seotud osapooli käsitleva teabe avalikustamine esitatud määratlusele ja | na tej podlagi zagotavlja informacije o skupini finančnih sredstev in finančnih obveznosti ključnemu ravnateljskemu osebju podjetja, kot je opredeljeno v MRS 24 Razkrivanje povezanih strank; ter |
| on kohustatud mõõtma neid finantsvarasid ja –kohustisi finantsseisundi aruandes õiglases väärtuses iga aruandeperioodi lõpus või teeb seda vabatahtlikult. | mora izmeriti ali se je odločilo za merjenje teh finančnih sredstev in finančnih obveznosti po pošteni vrednosti v izkazu finančnega položaja ob koncu vsakega poročevalnega obdobja. |
| 50 Lõikes 48 sätestatud erand ei kehti finantsaruande esitusviisi puhul. | 50 Izjemaiz 48. člena se ne nanaša na predstavljanje računovodskih izkazov. |
| Mõnikord erineb finantsseisundi aruandes finantsinstrumendi esitusviisi alus finantsinstrumentide mõõtmise alusest, näiteks kui IFRSiga ei nõuta või lubata finantsinstrumentide esitamist netosummana. | V nekaterih primerih se podlaga za predstavljanje finančnih instrumentov v izkazu finančnega položaja razlikuje od podlage za merjenje finančnih instrumentov, na primer, če v MSRP ni zahtevano ali dovoljeno predstavljanje finančnih instrumentov na podlagi čistih zneskov. |
| Sel juhul võib olla (majandus)üksusel vajalik jaotada portfelli tasemel tehtud korrigeerimised (vt lõiked 53–56) üksikutele varadele või kohustistele, mis moodustavad finantsvarade ja –kohustiste rühma, mida juhitakse (majandus)üksuse neto riskipositsiooni põhjal. | V takih primerih mora podjetje morda razporediti prilagoditve na ravni portfelja (glej 53.–56. člen) posameznim sredstvom ali obveznostim, ki sestavljajo skupino finančnih sredstev in finančnih obveznosti, ki se upravljajo na podlagi čiste izpostavljenosti podjetja tveganjem. |
| (Majandus)üksus teostab sellised jaotamised mõistlikult ja järjepidevalt, kasutades konkreetses olukorras sobivaid meetodeid. | Podjetje mora takšne razporeditve izvesti razumno in dosledno z uporabo metodologije, ki je v zadevnih okoliščinah ustrezna. |
| 51 (Majandus)üksus teeb lõikes 48 sätestatud erandi kasutamiseks arvestusmeetoditega seotud otsuseid kooskõlas IAS 8-ga Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead. | 51 Podjetje mora odločitev v zvezi z računovodsko usmeritvijo sprejeti v skladu z MRS 8 Računovodske usmeritve, spremembe računovodskih ocen in napake, da se uporabi izjema iz 48. člena. |
| Erandit kasutav (majandus)üksus rakendab vajaduse korral seda arvestusmeetodit, kaasa arvatud oma põhimõtteid, et tagada konkreetse portfelli puhul pakkumise-küsimise korrigeerimiste (vt lõiked 53–55) ja krediidi korrigeerimiste (vt lõige 56) järjepidev jaotamine perioodist perioodi. | Podjetje, ki uporabi izjemo, mora to računovodsko usmeritev, vključno z usmeritvijo za razporeditve prilagoditev najvišje in najnižje ponujene cene (glej 53.–55. člen) ter kreditnih prilagoditev (glej 56. člen), po potrebi uporabiti dosledno od obdobja do obdobja za posamezni portfelj. |
| 52 Lõikes 48 sätestatud erandit rakendatakse üksnes IAS 39 Finantsinstrumendid: Kajastamine ja mõõtmine ning IFRS 9 Finantsinstrumendid rakendusalasse kuuluvate finantsvarade ja –kohustiste suhtes. | 52 Izjema iz 48. člena velja le za finančna sredstva in finančne obveznosti, ki spadajo na področje MRS 39 Finančni instrumenti: pripoznavanje in merjenje ali MSRP 9 Finančni instrumenti. |
| Avatus tururiskidele | Izpostavljenost tržnim tveganjem |
| 53 Lõikes 48 sätestatud erandi kasutamisel sellise finantsvarade või -kohustiste rühma õiglase väärtuse mõõtmiseks, mida juhitakse (majandus)üksuse konkreetsele tururiskile (või konkreetsetele tururiskidele) avatud netopositsiooni põhjal, rakendab (majandus)üksus pakutavasse-küsitavasse hinnavahesse jäävat hinda, mis kajastab kõige paremini õiglast väärtust olukorras, kus (majandus)üksus on nendele tururiskidele avatud (vt lõiked 70 ja 71). | 53 Pri uporabi izjeme iz 48. člena za merjenje poštene vrednosti skupine finančnih sredstev in finančnih obveznosti, ki se upravljajo na podlagi čiste izpostavljenosti podjetja posameznemu tržnemu tveganju (ali tveganjem), mora podjetje uporabiti ceno v okviru cenovnega razpona med najvišjo in najnižjo ponujeno ceno, ki najbolj ustreza pošteni vrednosti v zadevnih okoliščinah pri čisti izpostavljenosti podjetja tem tržnim tveganjem (glej 70. in 71. člen). |
| 54 Lõikes 48 sätestatud erandi kasutamisel tagab (majandus)üksus, et tururisk (või -riskid), millele (majandus)üksus on selle finantsvarade ja -kohustiste rühma kaudu avatud, on sisuliselt sama(d). | 54 Pri uporabi izjeme iz 48. člena mora podjetje zagotoviti, da je tržno tveganje (ali tveganja), ki mu je podjetje izpostavljeno v tej skupini finančnih sredstev in finančnih obveznosti, v bistvu enako. |
| (Majandus)üksus ei kombineeriks näiteks finantsavaraga seotud intressiriski finantskohustisega seotud kauba hinna riskiga, kuna see ei vähendaks (majandus)üksuse avatust intressiriskile ega kauba hinna riskile. | Na primer, podjetje ne bi smelo združevati obrestnega tveganja, povezanega s finančnim sredstvom, s tveganjem spremembe cene blaga, povezanim s finančno obveznostjo, ker se tako ne bi zmanjšala izpostavljenost podjetja obrestnemu tveganju ali tveganju spremembe cene blaga. |
| Lõikes 48 sätestatud erandi kasutamisel võetakse finantsvarade ja -kohustiste rühma õiglase väärtuse mõõtmisel arvesse kõiki tururiski erinevatest parameetritest tulenevaid baasriske. | Pri uporabi izjeme iz 48. člena se pri merjenju poštene vrednosti finančnih sredstev in finančnih obveznosti v skupini upošteva kakršno koli tveganje, ki izhaja iz dejstva, da parametri tržnega tveganja niso enaki. |
| 55 Sarnaselt on (majandus)üksuse konkreetsele tururiskile (või konkreetsetele tururiskidele) finantsvaradest ja -kohustistest tuleneva avatuse kestus põhimõtteliselt sama. | 55 Podobno mora biti trajanje izpostavljenosti podjetja posameznemu tržnemu tveganju (ali tveganjem), ki izhaja iz finančnih sredstev in finančnih obveznosti, v bistvu enako. |
| Näiteks (majandus)üksus, kes kasutab 12-kuulist futuurlepingut selliste rahavoogude puhul, mis on seotud finantsvaradest ja -kohustistest koosnevasse rühma kuuluva viieaastase finantsinstrumendi intressiriski 12-kuulise positsiooniga, mõõdab 12-kuulise intressiriski positsiooni õiglast väärtust netobaasil ja ülejäänud intressiriski positsiooni (st aastad 2–5) brutobaasil. | Na primer, podjetje, ki uporablja 12-mesečno rokovno pogodbo na podlagi denarnih tokov, povezanih z 12-mesečno izpostavljenostjo obrestnemu tveganju za petletni finančni instrument v skupini, ki jo sestavljajo le zadevna finančna sredstva in finančne obveznosti, meri pošteno vrednost izpostavljenosti 12-mesečnemu obrestnemu tveganju na podlagi čistih zneskov in izpostavljenost preostalemu obrestnemu tveganju (tj. od drugega do petega leta) na podlagi bruto zneskov. |
| Avatus konkreetse vastaspoole krediidiriskile | Izpostavljenost kreditnemu tveganju posamezne nasprotne stranke |
| 56 Lõikes 48 sätestatud erandi kasutamisel konkreetse vastaspoolega sõlmitud finantsvarade ja -kohustiste grupi õiglase väärtuse mõõtmiseks, võtab (majandus)üksus õiglase väärtuse mõõtmisel arvesse (majandus)üksuse netopositsiooni mõju selle vastaspoole krediidiriskile või vastaspoole netopositsiooni mõju (majandus)üksuse krediidiriskile, kui turuosalised võtaksid arvesse olemasolevaid kokkuleppeid, mis vähendavad makseraskuste korral krediidiriski (nt koondtasaarvelduse kokkulepe vastaspoolega või kokkulepe, millega nõutakse tagatise vahetamist vastavalt iga osapoole netopositsioonile teise osapoole krediidiriski suhtes). | 56 Pri uporabi izjeme iz 48. člena za merjenje poštene vrednosti skupine finančnih sredstev in finančnih obveznosti, sklenjenih s posamezno nasprotno stranko, mora podjetje v merjenje poštene vrednosti vključiti učinek čiste izpostavljenosti podjetja kreditnemu tveganju te nasprotne stranke ali čiste izpostavljenosti nasprotne stranke kreditnemu tveganju podjetja, če bi udeleženci na trgu upoštevali kateri koli obstoječi dogovor, s katerim se ublaži izpostavljenost kreditnemu tveganju v primeru neplačila (npr. splošni dogovor o vzajemnem pobotanju z nasprotno stranko ali dogovor, na podlagi katerega se zahteva izmenjava jamstva na podlagi čiste izpostavljenosti vsake stranke kreditnemu tveganju druge stranke). |
| Õiglase väärtuse mõõtmine kajastab turuosaliste hinnanguid tõenäosuse kohta, et selline kokkulepe on makseraskuste korral juriidiliselt jõustatav. | Merjenje poštene vrednosti mora izražati pričakovanja udeležencev na trgu v zvezi z verjetnostjo, da bo tak dogovor pravno izvršljiv v primeru neplačila. |
| Õiglane väärtus esmasel kajastamisel | Poštena vrednost pri začetnem pripoznanju |
| 57 Vara omandamisel või kohustise võtmisel selle vara või kohustisega seotud vahetustehingu käigus on tehinguhinnaks hind, mis makstakse vara omandamiseks või saadakse kohustise võtmiseks (sisenemishind). | 57 Kadar se pridobi sredstvo ali prevzame obveznost pri menjalnem poslu za to sredstvo ali obveznost, je transakcijska cena tista cena, ki se plača za pridobitev sredstva ali prejme za prevzem obveznosti (vhodna cena). |
| Vara või kohustise õiglaseks väärtuseks on seevastu hind, mis saadakse vara müügil või makstakse kohustise üleandmisel (väljumishind). | Nasprotno je poštena vrednost sredstva ali obveznosti cena, ki bi se prejela za prodajo sredstva ali plačala za prenos obveznosti (izhodna cena). |
