Source | Target | (Majandus)üksused ei müü varasid tingimata selle hinna eest, millega need omandati. | Ni nujno, da podjetja prodajajo sredstva po cenah, po katerih so jih kupila. |
Sarnaselt ei anna (majandus)üksused kohustusi tingimata üle selle hinna eest, mis saadi nende võtmise eest. | Prav tako ni nujno, da podjetja prenesejo obveznosti po cenah, po katerih so jih prevzela. |
58 Paljudel juhtudel on tehinguhind võrdne õiglase väärtusega (nt kui vara ostutehing toimub tehingupäeval turul, kus vara müüakse). | 58 V veliko primerih bo transakcijska cena enaka pošteni vrednosti (to se lahko npr. zgodi, kadar se na datum transakcije izvede transakcija za nakup sredstva na trgu, na katerem bi se sredstvo prodalo). |
59 Selleks et määrata kindlaks, kas õiglane väärtus on esmasel kajastamisel võrdne tehinguhinnaga, võtab (majandus)üksus arvesse tehingule ning varale ja kohustisele iseloomulikke tegureid. | 59 Pri določanju, ali je poštena vrednost pri začetnem pripoznanju enaka transakcijski ceni, mora podjetje upoštevati dejavnike, značilne za transakcijo in sredstvo ali obveznost. |
Lõikes B4 kirjeldatakse olukordi, milles tehinguhind ei pruugi väljendada vara või kohustise õiglast väärtust esmasel kajastamisel. | V B4. členu so opisane okoliščine, v katerih transakcijska cena morda ne predstavlja poštene vrednosti sredstva ali obveznosti pri začetnem pripoznanju. |
60 Kui muus IFRSis nõutakse (majandus)üksuselt vara või kohustise mõõtmist esmalt õiglases väärtuses või lubatakse tal seda teha ja tehinguhind erineb õiglasest väärtusest, kajastab (majandus)üksus saadavat kasumit või kahjumit kasumiaruandes, kui kõnealuses IFRSis ei ole sätestatud teisiti. | 60 Če je v drugem MSRP zahtevano ali dovoljeno, da podjetje na začetku izmeri sredstvo ali obveznost po pošteni vrednosti, pri čemer se transakcijska cena razlikuje od poštene vrednosti, mora podjetje pripoznati nastali dobiček ali izgubo v poslovnem izidu, razen če je v zadevnem MSRP določeno drugače. |
Hindamistehnikad | Tehnike ocenjevanja vrednosti |
(Majandus)üksus rakendab hindamistehnikaid, mis on asjaomases olukorras sobilikud ja mille puhul on olemas piisavalt andmeid õiglase väärtuse mõõtmiseks, kasutades maksimaalselt asjakohaseid jälgitavaid sisendeid ja minimaalselt mittejälgitavaid sisendeid. | Podjetje mora uporabljati tehnike ocenjevanja vrednosti, ki so ustrezne v zadevnih okoliščinah in za katere je na voljo dovoljpodatkov za merjenje poštene vrednosti, pri čemer čim bolj spodbudi uporabo ustreznih opazovanih vložkov in čim bolj omeji uporabo neopazovanih vložkov. |
62 Hindamistehnika kasutamise eesmärk on määrata hind, mille eest toimuks mõõtmiskuupäeval, hetkel kehtivatel turutingimustel, turuosaliste vaheline tavapärane tehing vara müügiks või kohustise üleandmiseks. | 62 Cilj uporabe tehnike ocenjevanja vrednosti je oceniti ceno, po kateri bi se izvedla redna transakcija za prodajo sredstva ali prenos obveznosti med udeleženci na trgu na datum merjenja pod trenutnimi tržnimi pogoji. |
Kolm laialt kasutatavat hindamistehnikat on turumeetod, kulumeetod ja tulumeetod. | Tri tehnike ocenjevanja vrednosti, ki se splošno uporabljajo, so tržni način, stroškovni način in na donosu zasnovan način. |
Nende meetodite põhiaspektid on esitatud kokkuvõtlikult lõigetes B5–B11. | Glavni vidiki teh načinov so povzeti v B5.–B11. členu. |
(Majandus)üksus kasutab õiglase väärtuse mõõtmiseks hindamistehnikaid, mis on kooskõlas ühe või mitme nimetatud meetodiga. | Podjetje mora pri merjenju poštene vrednosti uporabljati tehnike ocenjevanja vrednosti, ki so skladne z najmanj enim od teh načinov. |
63 Mõnikord sobib üksainus hindamistehnika (nt kui vara või kohustise hindamisel kasutatakse identsete varade või kohustiste aktiivsel turul noteeritud hindu). | 63 V nekaterih primerih bo ustrezna ena sama tehnika ocenjevanja vrednosti (npr. pri ocenjevanju vrednosti sredstva ali obveznosti z uporabo kotiranih cen na delujočem trgu za enaka sredstva ali obveznosti). |
Muudel juhtudel on asjakohane kasutada mitut hindamistehnikat (nt raha teeniva üksuse hindamisel). | V drugih primerih bo ustreznih več tehnik ocenjevanja vrednosti (npr. pri ocenjevanju vrednosti denar ustvarjajoče enote). |
Kui õiglase väärtuse mõõtmiseks kasutatakse mitut hindamistehnikat, hinnatakse tulemusi (st õiglase väärtuse vastavaid tõendeid) saadud väärtuste vahemiku mõistlikkuse põhjal. | Če se za merjenje poštene vrednosti uporablja več tehnik ocenjevanja vrednosti, je treba pri oceni rezultatov (tj. ustreznih pokazateljev poštene vrednosti) upoštevati razumnost razpona vrednosti na podlagi teh rezultatov. |
Õiglane väärtus on selles vahemikus asetsev punkt, mis kajastab neis tingimustes kõige paremini õiglast väärtust. | Merjenje poštene vrednosti je točka v tem razponu, ki najbolj ustreza pošteni vrednosti v zadevnih okoliščinah. |
64 Kui tehinguhinnaks on õiglane väärtus esmasel kajastamisel ja õiglase väärtuse mõõtmiseks hilisematel perioodidel rakendatakse hindamistehnikat, milles kasutatakse mittejälgitavaid sisendeid, reguleeritakse hindamistehnikat nii, et esmasel kajastamisel on hindamistehnika tulemus võrdne tehinguhinnaga. | 64 Če je transakcijska cena pri začetnem pripoznanju poštena vrednost, pri čemer se bo tehnika ocenjevanja vrednosti, pri kateri se uporabljajo neopazovani vložki, uporabila za merjenje poštene vrednosti v poznejših obdobjih, je treba tehniko ocenjevanja vrednosti umeriti, da bo rezultat tehnike ocenjevanja vrednosti pri začetnem pripoznanju enak transakcijski ceni. |
Reguleerimisega tagatakse, et hindamistehnika kajastab tegelikke turutingimusi, ja see aitab (majandus)üksusel kindlaks määrata, kas hindamistehnikat on vaja korrigeerida (nt varal või kohustisel võib esineda tunnus, mida hindamistehnika ei hõlma). | Z umeritvijo se zagotovi, da tehnika ocenjevanja vrednosti izraža trenutne tržne pogoje, pri čemer podjetju pomaga določiti, ali je prilagoditev tehnike ocenjevanja vrednosti potrebna(npr. obstaja lahko značilnost sredstva ali obveznosti, ki je tehnika ocenjevanja vrednosti ne zajema). |
Kui (majandus)üksus rakendab pärast esmast kajastamist õiglase väärtuse mõõtmisel mittejälgitavaid sisendeid kasutavat hindamistehnikat (või -tehnikaid), tagab (majandus)üksus, et need hindamistehnikad kajastavad mõõtmiskuupäeval jälgitavaid turuandmeid (nt sarnase vara või kohustise hind). | Po začetnem pripoznanju mora podjetje pri merjenju poštene vrednosti z uporabo tehnike ocenjevanja vrednosti ali tehnik, pri katerih se uporabljajo neopazovani vložki, zagotoviti, da te tehnike ocenjevanja vrednosti izražajo tržne podatke, ki jih je mogoče opazovati (npr. ceno za podobno sredstvo ali obveznost) na datum merjenja. |
65 Õiglase väärtuse mõõtmiseks kasutatavaid hindamistehnikaid rakendatakse järjepidevalt. | 65 Tehnike ocenjevanja vrednosti, ki se uporabljajo za merjenje poštene vrednosti, se morajo uporabljati dosledno. |
Hindamistehnika või selle rakendusviisi muutmine (nt selle osatähtsuse muutmine, kui kasutatakse mitut hindamistehnikat, või hindamistehnika suhtes rakendatud korrigeerimise muutmine) on asjakohane, kui muutuse tulemusena saadakse väärtus, mis on neis tingimustes õiglasele väärtusele sama või rohkem iseloomulik. | Vendar je sprememba tehnike ocenjevanja vrednosti ali njene uporabe (npr. sprememba njenega tehtanja, kadar se uporabi več tehnik ocenjevanja vrednosti, ali sprememba prilagoditve, ki se uporablja za tehniko ocenjevanja vrednosti) ustrezna, če se s spremembo doseže merjenje, ki je enako ali najbolj ustreza pošteni vrednosti v zadevnih okoliščinah. |
Sellega võib tegemist olla juhul, kui toimub mõni alljärgnevatest sündmustest: | To se lahko na primer zgodi v naslednjih primerih: |
tekivad uued turud; | razvoj novih trgov; |
uus teave muutub kättesaadavaks; | razpoložljivost novih informacij; |
eelnevalt kasutatud teave ei ole enam kättesaadav; | konec razpoložljivosti predhodno uporabljenih informacij; |
hindamistehnikaid täiustatakse või | izboljšanje tehnik ocenjevanja vrednosti ali |
turutingimused muutuvad. | sprememba tržnih pogojev. |
66 Hindamistehnika või selle rakendusviisi muutmisest tulenevaid parandusi arvestatakse arvestushinnangus toimunud muutusena kooskõlas IAS 8-ga. | 66 Revizije, ki izhajajo iz spremembe v zvezi s tehniko ocenjevanja vrednosti ali njeno uporabo, se morajo obračunati kot sprememba računovodske ocene v skladu z MRS 8. |
IAS 8 kohaselt avalikustatavat teavet arvestushinnangus toimunud muutuse kohta ei tule esitada paranduste puhul, mis tulenevad hindamistehnika või selle rakendusviisi muutmisest. | Vendar se razkritja v MRS 8 za spremembo računovodske ocene ne zahtevajo za revizije, ki izhajajo iz spremembe v zvezi s tehniko ocenjevanja vrednosti ali njeno uporabo. |
Hindamistehnikate sisendid | Vložki za tehnike ocenjevanja vrednosti |
Õiglase väärtuse mõõtmiseks rakendatavate hindamistehnikate puhul kasutatakse maksimaalselt asjakohaseid jälgitavaid sisendeid ja minimaalselt mittejälgitavaid sisendeid. | Tehnike ocenjevanja vrednosti, ki se uporabljajo za merjenje poštene vrednosti, morajo čim bolj spodbuditi uporabo ustreznih opazovanih vložkov in čim bolj omejiti uporabo neopazovanih vložkov. |
68 Turud, kus teatavate varade ja kohustiste (nt finantsinstrumentide) puhul võivad sisendid olla jälgitavad, on muu hulgas näiteks valuutaturud, vahendajaturud, maakleriturud ja otseturud (vt lõige B34). | 68 Med trge, na katerih je morda mogoče opazovati vložke za nekatera sredstva in obveznosti (npr. finančni instrumenti), spadajo borzni trgi, trgi trgovcev, posredniškitrgi in trgi brez posrednikov (glej B34. člen). |
69 (Majandus)üksus valib sisendid, mis on kooskõlas vara või kohustise tunnustega, mida turuosalised võtaksid arvesse vara või kohustisega tehtavas tehingus (vt lõiked 11 ja 12). | 69 Podjetje mora izbrati vložke, ki so skladni z značilnostmi sredstva ali obveznosti, ki bi jih upoštevali udeleženci na trgu pri transakciji za sredstvo ali obveznost (glej 11. in 12. člen). |
Mõnikord tehakse nende tunnuste tõttu korrigeerimine, näiteks ülekurss või allahindlus (nt kontrolli ülekurss või mittekontrolliva osaluse allahindlus). | V nekaterih primerih te značilnosti povzročijo uporabo prilagoditve, kot je premija ali popust (npr. kontrolna premija ali popust neobvladujočega deleža). |
Õiglase väärtuse mõõtmisel ei võeta siiski arvesse ülekurssi või allahindlust, misei ole kooskõlas sellise IFRSi kohase arvestusühikuga, millega nõutakse või lubatakse õiglase väärtuse mõõtmist (vt lõiked 13 ja 14). | Vendar merjenje poštene vrednosti ne sme vključevati premije ali popusta, ki ni v skladu z obračunsko enoto v MSRP, v katerem je zahtevano ali dovoljeno merjenje poštene vrednosti (glej 13. in 14. člen). |
Õiglase väärtuse mõõtmisel ei ole lubatud kasutada selliseid ülekursse või allahindlusi, mis kajastavad suurust (majandus)üksuse osaluse tunnusena (täpsemalt blokeerimistegurit, millega korrigeeritakse vara või kohustise noteeritud hinda, sest turu tavapärane päevane kauplemismaht ei ole (majandus)üksuse osaluse suuruse jaoks piisav, nagu on kirjeldatud lõikes 80), mitte vara või kohustise tunnusena (nt kontrolli ülekurssi, kui mõõdetakse kontrolliva osaluse õiglast väärtust). | Premije ali popusti, ki velikost izražajo kot značilnost deleža podjetja (zlasti dejavnik blokiranja, s katerim se prilagodi kotirana cena sredstva ali obveznosti, ker obseg običajnega dnevnega trgovanja na trgu ne zadostuje za porabo količine, ki je v lasti podjetja, kot je opisano v 80. členu) in ne kot značilnost sredstva ali obveznosti (npr. kontrolna premija pri merjenju poštene vrednosti obvladujočega deleža), pri merjenju poštene vrednosti niso dovoljeni. |
Kui vara või kohustise puhul on olemas aktiivsel turul noteeritud hind (st 1. taseme sisend), kasutab (majandus)üksus õiglase väärtuse mõõtmisel seda hinda igal juhul ilma korrigeerimata, välja arvatud lõikes 79 sätestatud juhtudel. | V vsakem primeru mora podjetje, kadar na delujočem trgu (tj. vložek Ravni 1) obstaja kotirana cena, pri merjenju poštene vrednosti to ceno uporabiti brez prilagoditve, razen kot je določeno v 79. členu. |
Pakkumishinnal ja küsitaval hinnal põhinevad sisendid | Vložki, ki temeljijo na ponudenih nakupnih in ponudbenih cenah |
71 Käesolevas IFRSis ei välistata keskmiste turuhindade või muude hinnakokkulepete kasutamist, mida turuosalised kasutavad praktilise vahendina pakutava-küsitava hinnavahes paikneva õiglase väärtuse mõõtmisteks. | 71 V tem MSRP ni izključena uporaba določanja srednjih tržnih cen ali drugih dogovorov za določanje cen, ki jih uporabljajo udeleženci na trgu kot praktičen zgled za merjenja poštene vrednosti v okviru cenovnega razpona med najnižjo in najvišjo ponujeno ceno. |
Õiglase väärtuse hierarhia | Hierarhija poštene vrednosti |
72 Õiglase väärtuse mõõtmise ja sellega seotud avalikustatava teabe järjepidevuse ning võrreldavuse parandamiseks sätestatakse käesolevas IFRSis õiglase väärtuse hierarhia, mille kohaselt liigitatakse õiglase väärtuse mõõtmiseks kasutatavad hindamistehnikate sisendid kolmele tasemele (vt lõiked 76–90). | 72 V tem MSRP je za povečanje skladnosti in primerljivosti merjenj poštene vrednosti in povezanih razkritij opredeljena hierarhija poštene vrednosti, ki vložke v tehnike ocenjevanja vrednosti, ki se uporabljajo za merjenje poštene vrednosti, razvršča na tri ravni (glej 76.–90. člen). |
Õiglase väärtuse hierarhias paigutatakse kõrgeimale kohale identsete varade ja kohustiste aktiivsetel turgudel noteeritud (korrigeerimata) hinnad (1. taseme sisendid) ja madalaimale kohale mittejälgitavad sisendid (3. taseme sisendid). | V hierarhiji poštene vrednosti imajo največjo prednost kotirane cene (neprilagojene) na delujočih trgih za enaka sredstva ali obveznosti (vložki Ravni 1), najmanjšo prednost pa neopazovani vložki (vložki Ravni 3). |
73 Mõnikord võib vara või kohustise õiglase väärtuse mõõtmiseks kasutatavad sisendid liigitada õiglase väärtuse hierarhia eri tasemetele. | 73 V nekaterih primerih je mogoče vložke, ki se uporabljajo za merjenje poštene vrednosti sredstva ali obveznosti, razvrstiti na različne ravni hierarhije poštene vrednosti. |
Sel juhul liigitatakse õiglase väärtuse mõõtmine tervikuna samale õiglase väärtuse hierarhia tasemele, millel on madalaima taseme sisend, mis on kogu mõõtmise seisukohast oluline. | V teh primerih se merjenje poštene vrednosti v celoti razvrsti na enako raven hierarhije poštene vrednosti kot vložek najnižje ravni, ki je pomemben za merjenje v celoti. |
Konkreetse sisendi olulisuse hindamine mõõtmise seisukohast tervikuna nõuab hinnangute andmist, milles võetakse arvesse varale või kohustisele iseloomulikke tegureid. | Pri ocenjevanju pomembnosti posameznega vložka v primerjavi z merjenjem v celoti se zahteva presoja upoštevanja dejavnikov, značilnih za sredstvo ali obveznost. |
Määrates kindlaks õiglase väärtuse hierarhia taset, millele õiglase väärtuse mõõtmine liigitatakse, ei võeta arvesse õiglasel väärtusel põhinevate mõõtmiste saavutamiseks tehtud korrigeerimisi, näiteks müügikulutusi, kui mõõdetakse õiglast väärtust, millest on müügikulutused maha arvatud. | Prilagoditve za doseganje merjenj na podlagi poštene vrednosti, kot so stroški prodaje pri merjenju poštene vrednosti, zmanjšane za stroške prodaje, se ne upoštevajo pri določanju ravni hierarhije poštene vrednosti, na katero je razvrščeno merjenje poštene vrednosti. |
74 Sobivate hindamistehnikate valikut võivad mõjutada asjakohaste sisendite kättesaadavus ja nende suhteline subjektiivsus (vt lõige 61). | 74 Dostopnost ustreznih vložkov in njihova relativna subjektivnost bi lahko vplivali na izbiro ustreznih tehnik ocenjevanja vrednosti (glej 61. člen). |
Õiglase väärtuse hierarhias asetatakse siiski kõrgemale kohale hindamistehnikate sisendid, mitte õiglase väärtuse mõõtmiseks kasutatavad hindamistehnikad. | Vendar se pri hierarhiji poštene vrednosti daje prednost vložkom v tehnike ocenjevanja vrednosti in ne tehnikam ocenjevanja vrednosti, ki se uporabljajo za merjenje poštene vrednosti. |
Näiteks võidakse nüüdisväärtuse meetodi põhjal väljatöötatud õiglase väärtuse mõõtmine liigitada 2. või 3. tasemele, olenevalt sisenditest, mis on kogu mõõtmise seisukohast olulised, ja õiglase väärtuse hierarhia tasemest, millele need sisendid on liigitatud. | Na primer, merjenje poštene vrednosti, ki se razvije z uporabo tehnike sedanje vrednosti, se lahko razvrsti na Raven 2 ali Raven 3, odvisno od vložkov, ki so pomembni za merjenje v celoti, in ravni hierarhije poštene vrednosti, na katero se vložki razvrščajo. |
75 Kui jälgitavat sisendit tuleb mittejälgitava sisendi alusel korrigeerida ja selle korrigeerimise tulemusel saadakse oluliselt kõrgem või madalam õiglane väärtus, liigitatakse mõõtmistulemus õiglase väärtuse hierarhia 3. tasemele. | 75 Če se za opazovani vložek zahteva prilagoditev z uporabo neopazovanega vložka, pri čemer bi bila zaradi te prilagoditve izmerjena znatno višja ali nižja poštena vrednost, bi se nastalo merjenje razvrstilo na Raven 3 hierarhije poštene vrednosti. |
Kui turuosaline võtaks näiteks vara hinna prognoosimisel arvesse vara müügi piirangu mõju, korrigeeriks (majandus)üksus selle piirangu mõju kajastamiseks noteeritud hinda. | Če bi na primer udeleženec na trgu pri oceni cene za sredstvo upošteval učinek omejitve prodaje sredstva, bi podjetje prilagodilo kotirano ceno, da bi izražala učinek te omejitve. |
Kui noteeritud hind on 2. taseme sisend ja korrigeerimine on mittejälgitav sisend, mis on kogu mõõtmise seisukohast oluline, liigitatakse mõõtmine õiglase väärtuse hierarhia 3. tasemele. 1. | Če je ta kotirana cena vložek Ravni 2 in prilagoditev neopazovan vložek, ki je pomemben za merjenje v celoti, bi se merjenje razvrstilo na Raven 3 hierarhije poštene vrednosti. |
taseme sisendid | Vložki Ravni 1 |
76 1. taseme sisendid on identsete varade või kohustiste (korrigeerimata) noteeritud hinnad aktiivsetel turgudel, millele (majandus)üksus omab mõõtmiskuupäeval juurdepääsu. | 76 Vložki Ravni 1 so kotirane cene (neprilagojene) na delujočih trgih za enaka sredstva ali obveznosti, do katerih lahko podjetje dostopa na datum merjenja. |
77 Noteeritud hind aktiivsel turul on kõige usaldusväärsem tõend õiglase väärtuse kohta ja seda kasutatakse õiglase väärtuse mõõtmiseks kättesaadavuse korral korrigeerimata, välja arvatud lõikes 79 sätestatud juhul. | 77 Kotirana cena na delujočem trgu zagotavlja najzanesljivejši dokaz poštene vrednosti, pri čemer se mora za merjenje poštene vrednosti uporabljati brez prilagoditve, kadar je na voljo, razen kakor je določeno v 79. členu. |
78 1. taseme sisend on kättesaadav paljude finantsvarade ja -kohustiste puhul, millest mõnda võidakse vahetada mitmel aktiivsel turul (nt eri börssidel). | 78 Vložek Ravni 1 bo na voljo za veliko finančnih sredstev in finančnih obveznosti, pri čemer bo nekatere od njih morda mogoče izmenjati na več delujočih trgih (npr. za različne izmenjave). |
Seepärast asetatakse 1. tasemel rõhk mõlema alljärgneva kindlaksmääramisele: | Zato je poudarek v okviru Ravni 1 na: |
vara või kohustise põhiturg või põhituru puudumisel vara või kohustise soodsaim turg ja | določitvi glavnega trga za sredstvo ali obveznost oziroma, kadar ni glavnega trga, na določitvi najugodnejšega trga za sredstvo ali obveznost; in |
kas (majandus)üksus saab mõõtmiskuupäeval sõlmida vara või kohustisega seotud lepingu sellel turul valitseva hinna eest. | ugotavljanju, ali lahko podjetje sklene transakcijo za sredstvo ali obveznost po ceni na tem trgu na datum merjenja. |
79 (Majandus)üksus ei korrigeeri 1. taseme sisendit, välja arvatud järgmistel juhtudel: | 79 Podjetje sme opraviti prilagoditev vložka Ravni 1 le v naslednjih okoliščinah: |