| Source | Target | | Kulumeetod | Stroškovni način |
| B8 Kulumeetod kajastab summat, mida käesoleval hetkel nõutaks vara teenindusvõimsuse asendamiseks (seda nimetatakse sageli ka asendusmaksumuseks). | B8 Stroškovni način izraža znesek, ki bi se trenutno zahteval za nadomestitev storitvene zmogljivosti sredstva (pogosto imenovana tudi dnevna nadomestitvena vrednost). |
| B9 Turuosaliseks oleva müüja seisukohast põhineb vara eest saadav hind kulul, mis turuosaliseks oleval ostjal tekib, kui ta omandab või ehitab sarnase kasutusega asendusvara, ja mida on vananemist arvesse võttes korrigeeritud. | B9 Z vidika prodajalca, ki je udeleženec na trgu, cena, ki bi se prejela za sredstvo, temelji na strošku udeleženca na trgu, ki je kupec, v zvezi s pridobitvijo ali izdelavo nadomestnega sredstva primerljive koristnosti, prilagojenega za zastarelost. |
| Põhjus on selles, et turuosaline ei maksaks vara eest rohkem kui summa, mille eest saaks vara teenindusvõimsuse asendada. | Razlog za to je, da kupec, ki je udeleženec na trgu, za sredstvo ne bi plačal več kot znesek, za katerega bi lahko nadomestil storitveno zmogljivost tega sredstva. |
| Vananemine hõlmab seisukorra füüsilist halvenemist, funktsionaalset (tehnilist) vananemist ja majanduslikku (välist) vananemist ning see on laiem mõiste kui kulum finantsaruandluse eesmärgil (ajaloolise soetusmaksumuse jaotamine) või maksueesmärkidel (kasutatakse teenuse kindlaksmääratud kasutusiga). | Zastarelost obsega fizično poslabšanje, funkcionalno (tehnološko) zastarelost in gospodarsko (zunanjo) zastarelost, pri čemer je širša od amortizacije za namene računovodskega poročanja (dodelitev izvirne vrednosti) ali davčne namene (uporaba določenih življenjskih dob). |
| Paljudel juhtudel kasutatakse hetke asendusmaksumuse meetodit sellise materiaalse vara õiglase väärtuse mõõtmiseks, mida kasutatakse koos teiste varadega või teiste varade ja kohustistega. | Metoda dnevne nadomestitvene vrednosti se v več primerih uporablja za merjenje poštene vrednosti opredmetenih sredstev, ki se uporabljajo v kombinaciji z drugimi sredstvi ali drugimi sredstvi in obveznostmi. |
| Tulumeetod | Na donosu zasnovan način |
| B10 Tulumeetod muudab tulevased summad (nt rahavood või tulud ja kulud) üheks hetke (diskonteeritud) summaks. | B10 Z na donosu zasnovanim načinom se prihodnji zneski (npr. denarni tokovi ali prihodki in odhodki) pretvorijo v en trenutni (tj. diskontirani) znesek. |
| Tulumeetodi kasutamisel kajastab õiglane väärtus turuootusi nende tulevaste summade kohta. | Pri uporabi na donosu zasnovanega načina merjenje poštene vrednosti izraža trenutna tržna pričakovanja glede teh prihodnjih zneskov. |
| B11 Need hindamistehnikad on muu hulgas näiteks järgmised: | B11 Te tehnike ocenjevanja vrednosti na primer vključujejo: |
| nüüdisväärtuse tehnikad (vt lõiked B12–B30); | tehnike sedanje vrednosti (glej B12.–B30. člen); |
| optsiooni hindamismudelid, näiteks Black-Scholes-Merton’i valem või binomiaalne mudel (st võrkmudel), mis võtavad arvesse nüüdisväärtuse tehnikaid ja kajastavad nii optsiooni ajaväärtust kui ka tegelikku väärtust; ja | modeli določanja cen opcij, kot je formula Black-Scholes-Merton ali binomski model (tj. mrežni model), ki vključujejo tehnike sedanje vrednosti ter izražajo časovno vrednost in notranjo vrednost opcije, ter |
| mitmeperioodiline lisatulude meetod, mida kasutatakse teatavate immateriaalsete varade õiglase väärtuse mõõtmiseks. | metoda presežnih dobičkov, ki se uporablja za merjenje poštene vrednosti nekaterih neopredmetenih sredstev. |
| Nüüdisväärtuse tehnikad | Tehnike sedanje vrednosti |
| B12 Lõigetes B13–B30 kirjeldatakse õiglase väärtuse mõõtmisel kasutavaid nüüdisväärtuse tehnikaid. | B12 V B13.–B30. členu je opisana uporaba tehnik sedanje vrednosti za merjenje poštene vrednosti. |
| Nendes lõigetes keskendutakse diskontomäära korrigeerimise tehnikale ja eeldatavate rahavoogude (eeldatav nüüdisväärtus) tehnikale. | Ti členi se osredotočajo na tehniko prilagoditve diskontne mere in tehniko pričakovanega denarnega toka (pričakovane sedanje vrednosti). |
| Nendes lõigetes ei sätestata üht konkreetset nüüdisväärtuse tehnikat ega piirata õiglase väärtuse mõõtmiseks kasutatavaid nüüdisväärtuse tehnikaid kirjeldatud tehnikatega. | Ti členi ne določajo uporabe enotne posebne tehnike sedanje vrednosti in ne omejujejo uporabe tehnik sedanje vrednosti za merjenje poštene vrednosti na navedene tehnike. |
| Õiglase väärtuse mõõtmiseks kasutatav nüüdisväärtuse tehnika sõltub faktidest ja asjaoludest, mis on mõõdetavale varale või kohustisele iseloomulikud (nt kas võrreldavate varade või kohustiste hinnad on turul jälgitavad), ning piisavate andmete kättesaadavusest. | Tehnika sedanje vrednosti, ki se uporablja za merjenje poštene vrednosti, je odvisna od dejstev in okoliščin, značilnih za sredstvo ali obveznost, ki se meri (npr. ali je mogoče cene za primerljiva sredstva ali obveznosti opazovati na trgu), in razpoložljivosti zadostnih podatkov. |
| Nüüdisväärtuse mõõtmise komponendid | Sestavine merjenja sedanje vrednosti |
| B13 Nüüdisväärtus (st tulumeetodi rakendamine) on vahend tulevaste summade (nt rahavood või väärtused) sidumiseks praeguse summaga, kasutades diskontomäära. | B13 Sedanja vrednost (tj. uporaba na donosu zasnovanega načina) je orodje, ki se uporablja za povezovanje prihodnjih zneskov (npr. denarnih tokov ali vrednosti) s sedanjim zneskom z uporabo diskontne mere. |
| Vara või kohustise õiglase väärtuse mõõtmisel nüüdisväärtuse tehnikat kasutades võetakse arvesse kõiki järgmisi elemente turuosaliste seisukohast mõõtmiskuupäeval: | Merjenje poštene vrednosti sredstva ali obveznosti s tehniko sedanje vrednosti zajema vse naslednje elemente z vidika udeležencev na trgu na datum merjenja: |
| mõõdetava vara või kohustise tulevaste rahavoogude hinnang; | oceno prihodnjih denarnih tokov za sredstvo ali obveznost, ki se meri; |
| ootused võimalike rahavoogude summa ja ajastamise erinevuste kohta, milles väljendub rahavoogudele omane ebakindlus; | pričakovanja glede možnih razlik vrednosti in časovnega okvira denarnih tokov, ki predstavljajo negotovost, ki je del denarnih tokov; |
| raha ajaväärtus, mida väljendab selliste riskivabade rahaliste varade intress, mille lunastustähtaeg või kestus langevad kokku rahavoogudega kaetud perioodiga ja mis ei põhjusta omanikule ajastamise ebakindlust ega makseriski (st riskivaba intressimäär); | časovno vrednost denarja, ki jo predstavlja mera za denarna sredstva brez tveganja z datumom zapadlosti ali trajanjem, ki se ujema z obdobjem, zajetim z denarnimi tokovi, ter ne predstavljajo negotovosti glede časovnega okvira in tveganja plačilne nesposobnosti imetnika (tj. obrestna mera brez tveganja); |
| rahavoogudele omase ebakindluse kandmise hind (st riskipreemia); | ceno za prevzem negotovosti, ki je del denarnih tokov (tj. premija za tveganje); |
| muud tegurid, mida turuosalised võtaksid selles olukorras arvesse; | druge dejavnike, ki bi jih upoštevali udeleženci na trgu v zadevnih okoliščinah; |
| kohustise puhul selle kohustisega seotud mittetäitmise risk, sealhulgas (majandus)üksuse (st võlgniku) enda krediidirisk. | za obveznost: tveganje za neuspešnost, povezano s to obveznostjo, vključno z lastnim kreditnim tveganjem podjetja (tj. dolžnika). |
| B14 Nüüdisväärtuse tehnikad erinevad selle poolest, kuidas nad võtavad arvesse lõikes 13 nimetatud elemente. | B14 Tehnike sedanje vrednosti se razlikujejo po tem, na kakšen način zajemajo elemente iz B13. člena. |
| Kõigi õiglase väärtuse mõõtmiseks kasutatavate nüüdisväärtuse tehnikate kasutamisel kehtivad siiski järgmised üldpõhimõtted: | Vendar vsa naslednja splošna načela urejajo uporabo katerih koli tehnik sedanje vrednosti, ki se uporabljajo za merjenje poštene vrednosti: |
| rahavood ja diskontomäärad peaksid kajastama eeldusi, mida turuosalised kasutaksid vara või kohustise hinna määramisel; | denarni tokovi in diskontne mere morajo izražati predpostavke, ki bi jih udeleženci na trgu uporabili pri določanju cene sredstva ali obveznosti; |
| rahavoogudes ja diskontomäärades tuleks arvesse võtta üksnes neid tegureid, mis on seotud mõõdetava vara või kohustisega; | pri denarnih tokovih in diskontnih merah je treba upoštevati le dejavnike, ki jih je mogoče pripisati sredstvu ali obveznosti, ki se meri; |
| Kui kasutatakse eeldatavaid (st tõenäosusega kaalutud) rahavoogusid (st eeldatava nüüdisväärtuse tehnika), ei tohiks seda määra kasutada, sest eeldatavad rahavood kajastavad juba eeldusi tulevaste makseraskustega seotud ebakindluse kohta; selle asemel tuleks kasutada diskontomäära, mis on kooskõlas eeldatavatele rahavoogudele omase riskiga; | Ta mera se ne sme uporabljati ob uporabi pričakovanih (tj. z verjetnostjo tehtanih) denarnih tokov (tj. tehnika pričakovane sedanje vrednosti), ker pričakovani denarni tokovi že izražajo predpostavke o negotovosti prihodnjih neplačil; namesto tega je treba uporabiti diskontno mero, ki je sorazmerna s tveganjem, povezanim s pričakovanimi denarnimi tokovi. |
| eeldused rahavoogude ja diskontomäärade kohta peaksid olema (majandus)üksusesiseselt järjepidevad. | predpostavke o denarnih tokovih in diskontnih merah morajo biti skladne znotraj podjetja. |
| Nominaalseid rahavoogusid, mis sisaldavad inflatsiooni mõju, tuleks näiteks diskonteerida määraga, milles võetakse inflatsiooni mõju arvesse. | Na primer, nominalni denarni tokovi, ki vključujejo vpliv inflacije, morajo biti diskontirani po meri, ki vključuje vpliv inflacije. |
| Nominaalne riskivaba intressimäär sisaldab inflatsiooni mõju. | Nominalna obrestna mera brez tveganja vključuje vpliv inflacije. |
| Reaalseid rahavoogusid, mis ei sisalda inflatsiooni mõju, tuleks diskonteerida määraga, mis ei võta inflatsiooni mõju arvesse. | Realni denarni tokovi, ki izključujejo vpliv inflacije, morajo biti diskontirani po meri, ki izključuje vpliv inflacije. |
| Sarnaselt tuleks diskonteerida tulumaksujärgseid rahavoogusid, kasutades tulumaksujärgset diskontomäära. | Podobno morajo biti denarni tokovi po obdavčitvi diskontirani z diskontno mero po obdavčitvi. |
| Maksueelseid rahavoogusid tuleks diskonteerida määraga, mis on nende rahavoogudega kooskõlas; | Denarni tokovi pred obdavčitvijo morajo biti diskontirani po meri, skladni s temi denarnimi tokovi. |
| diskontomäärad peaksid olema kooskõlas rahavoogude vääringu aluseks olevate majanduslike teguritega. | diskontne mere morajo biti skladne s temeljnimi gospodarskimi dejavniki valute, v kateri so denarni tokovi izraženi. |
| Risk ja ebakindlus | Tveganje in negotovost |
| B15 Õiglase väärtuse mõõtmist, mille puhul kasutatakse nüüdisväärtuse tehnikaid, iseloomustab ebakindlus, sest kasutatavad rahavood on pigem hinnangulised kui teadaolevad summad. | B15 Merjenje poštene vrednosti z uporabo tehnik sedanje vrednosti se izvaja v negotovih razmerah, ker so uporabljeni denarni tokovi predvsem ocene in ne znani zneski. |
| Paljudel juhtudel on ebakindel nii rahavoogude summa kui ka ajastus. | V več primerih sta negotova znesek in časovni okvir denarnih tokov. |
| Isegi lepinguga kindlaksmääratud summad, näiteks laenumaksed, on makseriski korral ebakindlad. | Tudi pogodbeno določeni zneski, kot so plačila za posojilo, so negotovi, če obstaja tveganje neplačila. |
| B16 Turuosalised taotlevad tavaliselt vara või kohustise rahavoogudele omase ebakindluse võtmise eest hüvitist (st riskipreemiat). | B16 Udeleženci na trgu na splošno uveljavljajo nadomestilo (tj. premijo za tveganje) za prevzem negotovosti, ki je del denarnih tokov sredstva ali obveznosti. |
| Õiglase väärtuse mõõtmisel tuleb arvesse võtta riskipreemiat, mis kajastab summat, mida turuosalised nõuaksid hüvitisena rahavoogudele omase ebakindluse eest. | Merjenje poštene vrednosti mora vključevati premijo za tveganje, ki izraža znesek, ki bi ga udeleženci na trgu zahtevali kot nadomestilo za negotovost, ki je del denarnih tokov. |
| Vastasel korral ei väljendaks mõõtmine tõetruult õiglast väärtust. | V nasprotnem primeru z merjenjem ne bi bila natančno prikazana poštena vrednost. |
| Sobiva riskipreemia kindlaksmääramine võib olla mõnikord keeruline. | V nekaterih primerih je lahko določanje primerne premije za tveganje težavno. |
| Keerukus ei ole siiski iseenesest piisav põhjus riskipreemia väljajätmiseks. | Vendar stopnja težavnosti še ni zadosten razlog za izključitev premije za tveganje. |
| B17 Nüüdisväärtuse tehnikad erinevad selle poolest, kuidas neid korrigeeritakse riski suhtes ja milliseid rahavoo liike neis kasutatakse. | B17 Tehnike sedanje vrednosti se razlikujejo po tem, na kakšen način se prilagodijo tveganju, in po vrsti denarnih tokov, ki jih uporabljajo. |
| diskontomäära korrigeerimise tehnika (vt lõiked B18–B22) puhul kasutatakse riskiga korrigeeritud diskontomäära ja lepingupõhiseid, lubatud või kõige tõenäolisemaid rahavoogusid; | pri tehniki prilagoditve diskontne mere (glej B18.–B22. člen) se uporabljajo tveganju prilagojena diskontna mera in pogodbeni, obljubljeni ali najverjetnejši denarni tokovi; |
| eeldatava nüüdisväärtuse tehnika 1. meetodi puhul (vt lõige B25) kasutatakse riskiga korrigeeritud eeldatavaid rahavoogusid ja riskivaba määra; | pri metodi 1 tehnike pričakovane sedanje vrednosti (glej B25. člen) se uporabljajo tveganju prilagojeni pričakovani denarni tokovi in mera brez tveganja; |
| eeldatava nüüdisväärtuse tehnika 2. meetodi puhul (vt lõige B26) kasutatakse eeldatavaid rahavoogusid, mida ei ole riskiga korrigeeritud, ja diskontomäära, mida on korrigeeritud nii, etsee sisaldab turuosaliste nõutud riskipreemiat. | pri metodi 2 tehnike pričakovane sedanje vrednosti (glej B26. člen) se uporabljajo pričakovani denarni tokovi, ki niso prilagojeni tveganju, in diskontna mera, ki je prilagojena tako, da vključuje premijo za tveganje, ki jo zahtevajo udeleženci na trgu. |
| See määr erineb diskontomäära korrigeerimise tehnikas kasutatavast määrast. | Ta mera se razlikuje od mere, uporabljene pri tehniki prilagoditve diskontne mere. |
| Diskontomäära korrigeerimise tehnika | Tehnika prilagoditve diskontne mere |
| B18 Diskontomäära korrigeerimise tehnika puhul kasutatakse võimalike hinnanguliste summade vahemikust üht rahavoogude kogumit – kas lepingupõhiseid või lubatud (näiteks võlakirja puhul) või kõige tõenäolisemaid rahavoogusid. | B18 Pri tehniki prilagoditve diskontne mere se uporablja enoten sklop denarnih tokov iz obsega pogodbenih ali obljubljenih (tako kot v primeru obveznice) možnih ocenjenih vrednosti ali najverjetnejših denarnih tokov. |
| Kõikidel juhtudel sõltuvad rahavood kindlaksmääratud sündmuste toimumisest (nt lepingupõhised või lubatud rahavood võlakirja puhul sõltuvad sellest, et võlgnik ei ole makseraskustes). | V vseh primerih so ti denarni tokovi odvisni od pojava določenih dogodkov (npr. pogodbeni ali obljubljeni denarni tokoviza obveznico so odvisni od tega, da ni neplačila s strani dolžnika). |
| Diskontomäära korrigeerimise tehnikas kasutatav diskontomäär tuletatakse turul kaubeldavate sarnaste varade ja kohustiste jälgitavate tulumäärade põhjal. | Diskontna mera, uporabljena pri tehniki prilagoditve diskontne mere, izhaja iz opazovanih mer donosa za primerljiva sredstva ali obveznosti, s katerimi se trguje na trgu. |
| Sellest tulenevalt diskonteeritakse lepingupõhised, lubatud või kõige tõenäolisemad rahavood selliste tingimuslike rahavoogude puhul jälgitava või hinnangulise turumääraga (st turu tulumäär). | Skladno s tem so pogodbeni, obljubljeni ali najverjetnejši denarni tokovi diskontirani po opazovani ali ocenjeni tržni meri za takšne pogojne denarne tokove (tj. po tržni meri donosa). |
| B19 Diskontomäära korrigeerimise tehnika puhul tuleb analüüsida võrreldavate varade ja kohustiste turuandmeid. | B19 Pri tehniki prilagoditve diskontne mere je potrebna analiza tržnih podatkov za primerljiva sredstva ali obveznosti. |
| Võrreldavus tehakse kindlaks, võttes arvesse rahavoogude olemust (nt seda, kas rahavood are lepingupõhised või mitte ja kas nad võivad reageerida sarnaselt majandustingimustes toimuvatele muutustele) ja muid tegureid (nt krediidikõlblikkus, tagatis, kestus, piiravad kokkulepped ja likviidsus). | Pri določanju primerljivosti se upoštevajo narava denarnih tokov (npr. ali so denarni tokovi pogodbeni ali nepogodbeni in ali se bodo verjetno podobno odzvali na spremembe gospodarskih okoliščin) ter drugi dejavniki (npr. boniteta, jamstvo, trajanje, omejitvene zaveze in likvidnost). |
