| Source | Target | | Kui üksainus võrreldav vara või kohustis ei kajasta tõetruult mõõdetava vara või kohustise rahavoogudele omast riski, võib teise võimalusena tulla kõne alla diskontomäära tuletamine, kasutades andmeid mitme võrreldava vara või kohustise kohta koos riskivaba tulukõveraga (st kasutades hinnangulist nn build-up meetodit). | Če pa enotno primerljivo sredstvo ali obveznost ne izraža dejanskega tveganja, povezanega z denarnimi tokovi sredstva ali obveznosti, ki se meri, se lahko diskontna mera izpelje z uporabo podatkov za več primerljivih sredstev ali obveznosti v povezavi s krivuljo donosa brez tveganja (tj. z uporabo metode „dograjevanja“ (build-up)). |
| B20 Build-up meetodi näitlikustamiseks oletagem, et vara A on lepingupõhine õigus saada 800 RÜd [1]ühe aasta pärast (st ajastuse ebakindlus puudub). | B20 Za prikaz metode dograjevanja predpostavimo, da je sredstvo A pogodbena pravica za prejem 800 DE [1]v enem letu (tj. ni negotovosti glede časovnega okvira). |
| Võrreldavate varade puhul on olemas väljakujunenud turg jateave nende varade kohta, sealhulgas hinnateave, on kättesaadav. | Obstaja uveljavljen trg za primerljiva sredstva, pri čemer so na voljo informacije o teh sredstvih, vključno z informacijami o cenah. |
| Neist võrreldavatest varadest: | Od teh primerljivih sredstev: |
| vara B on lepingupõhine õigus saada 1200 RÜd ühe aasta pärast ja selle turuhind on 1083 RÜd. | je sredstvo B pogodbena pravica za prejem 1200 DE v enem letu, pri čemer je njegova tržna cena 1083 DE. |
| Iga-aastane kaudne tulumäär (st üheaastane turu tulumäär) on seega 10,8 protsenti [(1200 RÜ/1083 RÜ) – 1]; | Zato je implicitna letna mera donosa (tj. enoletna tržna mera donosa) 10,8 odstotka [(1200 DE/1083 DE) – 1]; |
| vara C on lepingupõhine õigus saada 700 RÜd kahe aasta pärast ja selle turuhind on 566 RÜd. | sredstvo C je pogodbena pravica za prejem 700 DE v dveh letih, pri čemer je njegova tržna cena 566 DE. |
| Iga-aastane kaudne tulumäär (st kaheaastane turu tulumäär) on seega 11,2 protsenti [(700 RÜ/566 RÜ)^0,5 – 1]; | Zato je implicitna letna mera donosa (tj. dveletna tržna mera donosa) 11,2 odstotka [(700 DE/566 DE)^0,5 – 1]; |
| kõik kolm vara on riski suhtes võrreldavad (st võimalike väljamaksete ja krediidi jaotumine). | vsa tri sredstva so primerljiva glede tveganja (tj. razpršitev možnih odplačil in kredita). |
| B21 Võrreldes vara A eest saadavate lepingupõhiste maksete ajastust varaga B ja varaga C (st üks aasta vara B puhul ja kaks aastat vara C puhul), on vara B võrreldavam varaga A. Kasutades vara A eest saadavat lepingupõhist makset (800 RÜ) ja vara B alusel tuletatud üheaastast turumäära (10,8 protsenti), on vara A õiglane väärtus 722 RÜd (800 RÜ/1,108). | B21 Na podlagi časovnega okvira pogodbenih plačil, ki naj bi se prejela za sredstvo A, v povezavi s časovnim okvirom za sredstvo B in sredstvo C (tj. eno leto za sredstvo B in dve leti za sredstvo C), se šteje, da je sredstvo B bolj primerljivo s sredstvom A. Na podlagi pogodbenega plačila, ki naj bi se prejelo za sredstvo A (800 DE), in enoletne tržne mere, ki izhaja iz sredstva B (10,8 odstotka), je poštena vrednost sredstva A 722 DE (800 DE/1,108). |
| Kui kättesaadav turuteave vara B kohta puudub, võib teise võimalusena tuletada üheaastase määra vara C põhjal, kasutades build-up meetodit. | V primeru nerazpoložljivosti tržnih informacij za sredstvo B pa lahko enoletna tržna mera izhaja iz sredstva C z uporabo metode dograjevanja. |
| Sel juhul korrigeeritakse vara C põhjal saadud kaheaastast turumäära (11,2 protsenti) üheaastase turumääraga, kasutades riskivaba tulukõvera ajalist struktuuri. | V tem primeru bi se dveletna tržna mera, določena na podlagi sredstva C (11,2 odstotka), prilagodila enoletni tržni meri z uporabo časovne strukture krivulje donosa brez tveganja. |
| Selleks et teha kindlaks, kas üheaastaste ja kaheaastaste varade riskipreemiad on samad, võib olla vajalik koguda lisateavet või teha täiendav analüüs. | Za ugotavljanje, ali so premije za tveganje za enoletna in dveletna sredstva enake, so lahko potrebne dodatne informacije in analiza. |
| Kui leitakse, et üheaastaste ja kaheaastaste varade riskipreemiad ei ole samad, korrigeeritakse kaheaastast turumäära selle mõju arvessevõtmiseks veelgi. | Če se ugotovi, da premije za tveganje za enoletna in dveletna sredstva niso enake, se dveletna tržna mera donosa še dodatno prilagodi. |
| B22 Kui diskontomäära korrigeerimise tehnikat rakendatakse fikseeritud laekumiste või maksete suhtes, võetakse diskontomääras arvesse korrigeerimist mõõdetava vara või kohustise rahavoogudele omase riski suhtes. | B22 Če se tehnika prilagoditve diskontne mere uporablja za stalne prejemke ali plačila, je prilagoditev zaradi tveganja, povezanega z denarnimi tokovi sredstva ali obveznosti, ki se meri, vključena v diskontno mero. |
| Rakendades diskontomäära korrigeerimise tehnikat rahavoogude suhtes,mis ei ole fikseeritud laekumised või maksed, võib mõnikord olla vajalik rahavooge korrigeerida, et saavutada võrreldavus jälgitava vara või kohustisega, mille põhjal diskontomäär tuletatakse. | Pri nekaterih uporabah tehnike prilagoditve diskontne mere denarnim tokovom, ki niso stalni prejemki ali plačila, je lahko potrebna prilagoditev denarnim tokom, da se doseže primerljivost z opazovanim sredstvom ali obveznostjo, iz katerega izhaja diskontna mera. |
| Eeldatava nüüdisväärtuse tehnika | Tehnika pričakovane sedanje vrednosti |
| B23 Eeldatava nüüdisväärtuse tehnika puhul kasutatakse lähtepunktina rahavoogude kogumit, mis esindab kõikide võimalike tulevaste rahavoogude (st eeldatavad rahavood) tõenäosusega kaalutud keskmist. | B23 Pri tehniki pričakovane sedanje vrednosti se kot izhodišče uporabi sklop denarnih tokov, ki predstavlja z verjetnostjo tehtano povprečje vseh možnih prihodnjih denarnih tokov (tj pričakovanih denarnih tokov). |
| Saadud hinnang on identne eeldatava väärtusega, mis on statistiliselt sellise diskreetse juhusliku muutuja võimalike väärtuste kaalutud keskmine, kus kaaludeks on vastavad tõenäosused. | Dobljena ocena je enaka pričakovani vrednosti, ki je v statističnem smislu tehtano povprečje možnih vrednosti ločene naključne spremenljivke, pri čemer se ustrezne verjetnosti uporabijo kot ponderji. |
| Kuna kõik võimalikud rahavood on tõenäosusega kaalutud, ei sõltu selle tulemusena saadud eeldatav rahavoog kindlaksmääratud sündmuse toimumisest (erinevalt diskontomäära korrigeerimise tehnikas kasutatavatest rahavoogudest). | Ker so vsi možni denarni tokovi tehtani z verjetnostjo, dobljeni pričakovani denarni tok ni odvisen od pojava katerega koli določenega dogodka (za razliko od denarnih tokov, uporabljenih pri tehniki prilagoditve diskontne mere). |
| B24 Investeerimisotsuste tegemisel võtavad riskitundlikumad turuosalised arvesse riski, et tegelikud rahavood võivad eeldatavatest rahavoogudest erineda. | B24 Pri odločanju o naložbi bi udeleženci na trgu, ki niso naklonjeni tveganju, upoštevali tveganje, da se lahko dejanski denarni tokovi razlikujejo od pričakovanih denarnih tokov. |
| Portfelliteoorias eristatakse kahte liiki riske: | Teorija portfelja razlikuje med dvema vrstama tveganja: |
| mittesüstemaatiline (hajutatud) risk, mis on iseloomulik konkreetsele varale või kohustisele; | nesistematično (razpršljivo) tveganje, ki je tveganje, značilno za določeno sredstvo ali obveznost; |
| süstemaatiline (hajutamata) risk, mis on ühine risk, mida vara või kohustis jagavad teiste objektidega hajutatud portfellis. | sistematično (nerazpršljivo) tveganje, ki je tveganje, skupno sredstvu ali obveznosti in drugim elementom razpršenega portfelja. |
| Portfelliteoorias eeldatakse, et tasakaalus oleva turu puhul saavad turuosalised hüvitist üksnes rahavoogudele omase süstemaatilise riski võtmise eest. | V skladu s teorijo portfelja bodo na trgu, ki je v ravnovesju, udeleženci na trgu prejeli nadomestilo le za prevzem sistematičnega tveganja, povezanega z denarnimi tokovi. |
| (Ebaefektiivsete või tasakaalust väljas olevate turgude puhul võib saada muid tulu- või hüvitisliike.) | (Na trgih, ki so neučinkoviti ali niso v ravnovesju, so lahko na voljo druge oblike donosa ali nadomestila.) |
| B25 Eeldatava nüüdisväärtuse tehnika 1. meetodi puhul korrigeeritakse vara eeldatavaid rahavoogusid süstemaatilise riski (st tururiski) suhtes, lahutades neist raha riskipreemia (st riskiga korrigeeritud eeldatavad rahavood). | B25 Z metodo 1 tehnike pričakovane sedanje vrednosti se pričakovani denarni tokovi sredstva prilagodijo sistematičnemu (tj. tržnemu) tveganju, in sicer z odštetjem denarne premije za tveganje (tj. pričakovani denarni tokovi, prilagojeni tveganju). |
| Need riskiga korrigeeritud eeldatavad rahavood väljendavad kindlusekvivalendiga samaväärset rahavoogu, mida on diskonteeritudriskivaba intressimääraga. | Ti pričakovani denarni tokovi, prilagojeni tveganju, predstavljajo denarni tok, ki je prilagojen razmeram gotovosti, pri čemer se ta tok diskontira po obrestni meri brez tveganja. |
| Kindlusekvivalendiga rahavoog viitab eeldatavale rahavoole (vastavalt määratlusele), mida on riski suhtes korrigeeritud, nii et turuosalisel on ükskõik, et ta vahetab kindla rahavoo eeldatava rahavoo vastu. | Razmeram gotovosti prilagojeni denarni tok se nanaša na pričakovani denarni tok (kot je določen), prilagojen tveganju, tako da udeleženca na trgu ne zanima menjava gotovega denarnega toka za pričakovani denarni tok. |
| Kui turuosaline oli näiteks valmis vahetama 1200 RÜ suuruse eeldatava rahavoo 1000 RÜ suuruse kindla rahavoo vastu, on 1000 RÜd 1200 RÜ kindlusekvivalent (st 200 RÜd oleks raha riskipreemia). | Če je bil na primer udeleženec na trgu pripravljen zamenjati pričakovani denarni tok 1200 DEza gotovi denarni tok 1000 DE, je 1000 DE razmeram gotovosti prilagojen ustreznik 1200 DE (tj. 200 DE bi predstavljalo denarno premijo za tveganje). |
| Sel juhul ei oleks turuosalisel vahet, kumb vara talle kuulub. | V tem primeru bi bilo udeležencu na trgu vseeno, katero sredstvo ima v lasti. |
| B26 Eeldatava nüüdisväärtuse tehnika 2. meetodi puhul korrigeeritakse seevastu süstemaatilist riski (st tururiski), rakendades riskipreemiat intressivaba intressimäära suhtes. | B26 V nasprotju s tem gre pri metodi 2 tehnike pričakovane sedanje vrednosti za prilagoditev sistematičnemu (tj. tržnemu) tveganju z uporabo premije za tveganje pri obrestni meri brez tveganja. |
| Seega diskonteeritakse eeldatavaid rahavooge määraga, mis vastab tõenäosusega kaalutud rahavoogudega seotud eeldatavale määrale (st eeldatav tulumäär). | Skladno s tem so pričakovani denarni tokovi diskontirani po meri, ki ustreza pričakovani meri, povezani z denarnimi tokovi, tehtanimi z verjetnostjo (tj. pričakovani meri donosa). |
| Eeldatava tulumäära hindamisel võib kasutada riskantsete varade hindamismudeleid, näiteks finantsvara hindamismudelit. | Modeli, ki se uporabljajo za določanje cen tveganih sredstev, kot je model ocenjevanja dolgoročnih sredstev, se lahko uporabijo za oceno pričakovane mere donosa. |
| Kuna diskontomäära korrigeerimise tehnikas kasutatud diskontomäär on tingimuslike rahavoogudega seotud tulumäär, on see tõenäoliselt kõrgem kui eeldatava nüüdisväärtuse tehnika 2. meetodi puhul kasutatav diskontomäär, mis on eeldatavate või tõenäosusega kaalutud rahavoogude eeldatav tulumäär. | Ker je diskontna mera, uporabljena pri tehniki prilagoditve diskontne mere, mera donosa v zvezi s pogojnimi denarnimi tokovi, je ta mera verjetno višja od diskontne mere, uporabljene pri metodi 2 tehnike pričakovane sedanje vrednosti, ki je pričakovana mera donosa v zvezi s pričakovanimi denarnimi tokovi ali denarnimi tokovi, tehtanimi z verjetnostjo. |
| B27 1. ja 2. meetodi näitlikustamiseks oletagem, et vara eeldatavad rahavood on 780 RÜd ühe aasta pärast, mis on kindlaks määratud allpool esitatud võimalike rahavoogude ja tõenäosuste põhjal. | B27 Za ponazoritev metod 1 in 2 predpostavimo, da ima sredstvo v enem letu 780 DE pričakovanih denarnih tokov, določenih na podlagi možnih denarnih tokov in verjetnosti, prikazanih spodaj. |
| Rahavoogude suhtes rakendatav riskivaba intressimäär on 5 protsenti üheaastase ajavahemiku puhul, ja sama riskiprofiiliga vara süstemaatiline riskipreemia on 3 protsenti. | Veljavna obrestna mera brez tveganja za denarne tokove z enoletnim časovnim okvirom je 5 odstotkov, medtem ko je sistematična premija za tveganje za sredstvo z enakim profilom tveganja 3 odstotke. |
| Võimalikud rahavood | Možni denarni tokovi |
| Tõenäosus | Verjetnost |
| Tõenäosusega kaalutud rahavood | Z verjetnostjo tehtani denarni tokovi |
| Eeldatavad rahavood | Pričakovani denarni tokovi |
| B28 Selle lihtsa näite puhul väljendavad eeldatavad rahavood (780 RÜ) kolme võimaliku tulemuse tõenäosusega kaalutud keskmist. | B28 Pri tej preprosti ponazoritvi pričakovani denarni tokovi (780 DE) predstavljajo z verjetnostjo tehtano povprečje treh možnih rezultatov. |
| Realistlikumates olukordades võib võimalikke tulemusi olla palju. | V bolj realnih razmerah bi bilo lahko več možnih rezultatov. |
| Eeldatava nüüdisväärtuse tehnika rakendamiseks ei ole siiski alati vajalik arvesse võtta kõikide võimalike rahavoogude jaotumist, kasutades selleks keerulisi mudeleid ja tehnikaid. | Vendar za uporabo tehnike pričakovane sedanje vrednosti ni treba vedno upoštevati razdelitev vseh možnih denarnih tokov z uporabo zapletenih modelov in tehnik. |
| Selle asemel on võimalik välja töötada piiratud arv diskreetseid stsenaariume ja tõenäosusi, milles võetakse arvesse hulk võimalikke rahavoogusid. | Verjetno je namesto tega mogoče razviti omejeno število ločenih scenarijev in verjetnosti, ki zajemajo celo vrsto možnih denarnih tokov. |
| (Majandus)üksus võib näiteks kasutada mõnel asjakohasel möödunud perioodil realiseerunud rahavoogusid, mida on korrigeeritud hiljem muutuste suhtes (nt muutused (majandus)üksusevälistes tegurites, sealhulgas majanduslikes või turutingimustes, tööstusharu suundumustes ja konkurentsis, ning muutused (majandus)üksusesisestes tegurites, mis mõjutavad (majandus)üksust konkreetsemalt), võttes arvesse turuosaliste kasutatud eeldusi. | Na primer, podjetje lahko uporabi realizirane denarne tokove za neko določeno predhodno obdobje, prilagojene spremembam okoliščin, ki so nastale pozneje (npr. spremembam zunanjih dejavnikov, vključno z gospodarskimi ali tržnimi pogoji, trendom v industriji in konkurenci ter spremembam notranjih dejavnikov, ki bolj specifično vplivajo na podjetje), ob upoštevanju predpostavk udeležencev na trgu. |
| B29 Vara rahavoogude nüüdisväärtus (st õiglane väärtus) on teoreetiliselt sama, olenemata sellest, kas selle kindlaksmääramisel kasutatakse 1. või 2. meetodit: | B29 Teoretično je sedanja vrednost (tj. poštena vrednost) denarnih tokov sredstva enaka, ne glede na to, ali je določena z metodo 1 ali metodo 2: |
| meetodi kasutamisel korrigeeritakse eeldatavaid rahavoogusid süstemaatilise riski (st tururiski) suhtes. | z uporabo metode 1 se pričakovani denarni tokovi prilagodijo sistematičnemu (tj. tržnemu) tveganju. |
| Juhul kui puuduvad turuandmed, mis viitaksid otseselt riske arvestava korrigeerimise summale, võib sellise korrigeerimise tuletada vara hindamismudeli põhjal, kasutades kindlusekvivalendi mõistet. | Če ni na voljo tržnih podatkov, s katerimi bi se neposredno določil obseg prilagoditve tveganja, se lahko takšna prilagoditev opredeli z modelom ocenjevanja dolgoročnih sredstev z uporabo koncepta razmeram gotovosti prilagojenih ustreznikov. |
| Riske arvestava korrigeerimise (st 22 RÜ suurune raha riskipreemia) kindlaksmääramisel võidakse näiteks kasutada 3-protsendist süstemaatilist riskipreemiat (780 RÜ – [780 RÜ × (1,05/1,08)]), mille tulemusel saadakse riskiga korrigeeritud 758 RÜ suurused eeldatavad rahavood (780 RÜ – 22 RÜ). | Na primer, prilagoditev zaradi tveganja (tj. denarna premija za tveganje v višini 22 DE) se lahko določi z uporabo sistematične premije za tveganje v višini 3 odstotkov (780 DE – [780 DE × (1,05/1,08)]), na podlagi česar nastanejo pričakovani denarni tokovi, prilagojeni tveganju, v višini 758 DE (780 DE – 22 DE). |
| 758 RÜd on 780 RÜ kindlusekvivalent ja seda diskonteeritakse riskivaba intressimääraga (5 protsenti). | 758 DE je razmeram gotovosti prilagojen ustreznik 780 DE, pri čemer je diskontiran po obrestni meri brez tveganja (5 odstotkov). |
| Vara nüüdisväärtus (st õiglane väärtus) on 722 RÜd (758 RÜ/1,05); | Sedanja vrednost (tj. poštena vrednost) sredstva je 722 DE (758 DE/1,05). |
| meetodi kasutamisel ei korrigeerita eeldatavaid rahavoogusid süstemaatilise riski (st tururiski) suhtes. | z uporabo metode 2 se pričakovani denarni tokovi ne prilagodijo sistematičnemu (tj. tržnemu) tveganju. |
| Selle asemel võetakse kõnealuse riski suhtes korrigeerimist arvesse diskontomääras. | V tem primeru je prilagoditev zaradi tega tveganja vključena v diskontno mero. |
| Seega diskonteeritakse eeldatavaid rahavoogusid 8-protsendise eeldatava tulumääraga (st 5-protsendine riskivaba intressimäär pluss 3-protsendine süstemaatiline riskipreemia). | Zato so pričakovani denarni tokovi diskontirani po pričakovani 8-odstotni meri donosa (tj. 5-odstotna obrestna mera brez tveganja plus 3-odstotna sistematična premija za tveganje). |
| Vara nüüdisväärtus (st õiglane väärtus) on 722 RÜd (780 RÜ/1,08). | Sedanja vrednost (tj. poštena vrednost) sredstva je 722 DE (780 DE/1,08). |
| B30 Eeldatava nüüdisväärtuse tehnika kasutamisel õiglase väärtuse mõõtmiseks võib kasutada kas 1. või 2. meetodit. | B30 Če se za merjenje poštene vrednosti uporabi tehnika pričakovane sedanje vrednosti, se lahko uporabi metoda 1 ali metoda 2. |
| või 2. meetodi valik sõltub mõõdetavale varale või kohustisele iseloomulikest faktidest ja asjaoludest, piisavate andmete kättesaadavusest ja antud hinnangutest. | Izbira metode 1 ali metode 2 je odvisna od dejstev in okoliščin, značilnih za sredstvo ali obveznost, ki se meri, obsega razpoložljivih zadostnih podatkov ter uporabljenih presoj. |
| NÜÜDISVÄÄRTUSE TEHNIKATE RAKENDAMINE MUUDELE OSAPOOLTELE VARANA MITTEKUULUVATE KOHUSTISTE JA (MAJANDUS)ÜKSUSE ENDA OMAKAPITALIINSTRUMENTIDE SUHTES (LÕIKED 40 JA 41) | UPORABA TEHNIK SEDANJE VREDNOSTI ZA OBVEZNOSTI IN LASTNE KAPITALSKE INSTRUMENTE PODJETJA, KI NISO V LASTI DRUGIH STRANK KOT SREDSTVA (40. IN 41. ČLEN) |
| B31 Nüüdisväärtuse tehnika kasutamisel muudele osapooltele varana mittekuuluva kohustise (nt kahjutustamise kohustis) õiglase väärtuse mõõtmisel hindab (majandus)üksus muu hulgas tulevasi raha väljamakseid, mida turuosalised eeldatavasti kohustuse täitmisel teeksid. | B31 Pri uporabi tehnike sedanje vrednosti za merjenje poštene vrednosti obveznosti, ki ni v lasti druge stranke kot sredstvo (npr. obveznost razgradnje), mora podjetje med drugim oceniti prihodnje denarne odtoke, ki bi jih udeleženci na trgu pričakovali ob izpolnjevanju obveze. |
