| Source | Target | | D9 Lõige 41E lisatakse järgmiselt: | D9 Doda se 41.E člen: |
| IFRS 13-ga Õiglase väärtuse mõõtmine, välja antud mais 2011, muudeti õiglase väärtuse mõiste lisas A. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust siis, kui ta rakendab IFRS 13. | Z MSRP 13 Merjenje poštene vrednosti, ki je bil izdan maja 2011, je bila spremenjena opredelitev poštene vrednosti v Prilogi A. Podjetje mora uporabiti navedeno spremembo, kadar uporablja MSRP 13. |
| Finantsinstrumendid: avalikustatav teave (muudetud oktoobris 2009) | Finančni instrumenti: razkritja (kakor je bil spremenjen oktobra 2009) |
| D11 [Ei ole nõuete suhtes rakendatav] | D11 [Ne velja za zahteve.] |
| D12 Lõige 3 muudetakse järgmiselt: | D12 Spremeni se 3. člen: |
| 3 Käesolevat IFRSi rakendavad kõik (majandus)üksused kõigi finantsinstrumendi liikide suhtes, välja arvatud: | 3 Ta MSRP morajo uporabljati vsa podjetja za vse vrste finančnih instrumentov, razen za: |
| sel juhul rakendavad (majandus)üksused käesoleva IFRSi nõudeid ja õiglases väärtuses mõõdetavate osaluste puhul IFRS 13 Õiglase väärtuse mõõtmine nõudeid. | v takih primerih morajo podjetja uporabiti zahteve tega MSRP, za obresti, merjene po pošteni vrednosti, pa zahteve iz MSRP 13 Merjenje poštene vrednosti. |
| D13 Lõiked 27–27B jäetakse välja. | D13 Izbriše se 27.–27.B člen. |
| D14 Lõige 28 muudetakse järgmiselt: | D14 Spremeni se 28. člen: |
| 28 Mõnikord ei kajasta (majandus)üksus kasumit või kahjumit finantsvara või –kohustise esmasel kajastamisel, sest õiglast väärtust ei tõenda identse vara või kohustise noteeritud hind aktiivsel turul (st 1. taseme sisend) ja see ei põhine hindamistehnikal, milles kasutatakse üksnes jälgitavate turgude andmeid (vt IAS 39 lõige AG76). | 28 V nekaterih primerih podjetje ne pripozna dobička ali izgube ob začetnem pripoznanju finančnega sredstva ali finančne obveznosti, ker poštene vrednosti ne dokazuje kotirana cena na delujočem trgu za enako sredstvo ali obveznost (tj. vložek Ravni 1) niti ne temelji na tehniki ocenjevanja vrednosti, pri kateri se uporabljajo le podatki z opazovanih trgov (glej AG76. člen MRS 39). |
| Sel juhul avalikustab (majandus)üksus finantsvara või –kohustise iga liigi kohta järgmise teabe: | V takih primerih mora podjetje po vrstah finančnega sredstva ali finančne odgovornosti razkriti: |
| tema arvestusmeetod esmasel kajastamisel kajastatud õiglase väärtuse ja tehinguhinna vahelise erinevuse kajastamiseks kasumiaruandes, et kajastada sellistes tegurites (k.a aeg) toimunud muutust, mida turuosalised võtaksid vara või kohustise hinna määramisel arvesse (vt IAS 39 lõike AG76 punkt b); | svojo računovodsko usmeritev za pripoznavanje razlike med pošteno vrednostjo ob začetnem pripoznanju in transakcijsko ceno v poslovnem izidu zaradi upoštevanja spremembe dejavnikov (vključno s časom), ki bi jih udeleženci na trgu upoštevali pri določanju cene sredstva ali obveznosti (glej AG76.(b) člen MRS 39); |
| miks (majandus)üksus järeldas, et tehinguhind ei olnud õiglase väärtuse parimaks tõendiks, sealhulgas õiglast väärtust toetavate tõendite kirjeldus. | zakaj je podjetje ugotovilo, da transakcijska cena ni najboljši dokaz poštene vrednosti, vključno z opisom dokazov, ki podpirajo pošteno vrednost. |
| D15 Lõige 29 muudetakse järgmiselt: | D15 Spremeni se 29. člen: |
| 29 Avalikustatav teave õiglase väärtuse kohta ei ole nõutav: | 29 Razkritja poštene vrednosti se ne zahtevajo: |
| omakapitaliinstrumentidesse tehtud investeeringu puhul, millega identsel instrumendil puudub noteeritud turuhind aktiivsel turul (st 1. taseme sisend), või selliste omakapitaliinstrumentidega seotud tuletisinstrumentide puhul, mida mõõdetakse soetusmaksumuses kooskõlas IAS 39-ga, sest selle õiglast väärtust ei saa muul viisil usaldusväärselt mõõta; või | za naložbe v kapitalskih instrumentih, ki za enak instrument nimajo kotirane tržne cene na delujočem trgu (tj. vložek Ravni 1), ali za izvedene finančne instrumente, povezane s takimi lastniškimi instrumenti, se ta vrednost izmeri po nabavni ceni v skladu z MRS 39, ker poštene vrednosti ni mogoče zanesljivo izmeriti, ali |
| D16 Lõige 44P lisatakse järgmiselt: | D16 Doda se 44.P člen: |
| IFRS 13-ga, välja antud mais 2011, muudeti lõiked 3, 28, 29, B4 ja B26 ning lisa A ja jäeti välja lõiked 27–27B. | Z MSRP 13, ki je bil izdan maja 2011, so bili spremenjeni 3., 28., 29., B4. in B26. člen ter Priloga A in izbrisan 27.–27.B člen. |
| D17 Lisas A muudetakse mõiste „muu hinnarisk” järgmiselt: | D17 V Prilogi A se spremeni opredelitev tveganja spremembe drugih cen: |
| muu hinnarisk Risk, et finantsinstrumendi õiglane väärtus või tulevased rahavood kõiguvad (muu kui intressiriskist või valuutariskist tuleneva) turuhindade muutumise tõttu, olenemata sellest, kas muutuse põhjustasid üksikule finantsinstrumendile või selle emiteerijale omased tegurid või tegurid, mis mõjutavad kõiki sarnaseid finantsinstrumente, millega turul kaubeldakse. | tveganje spremembe drugih cen Tveganje, da bo poštena vrednost ali prihodnji denarni tokovi finančnega instrumenta nihali zaradi sprememb tržnih cen (brez sprememb, povezanih s tveganjem obrestne mere ali valutnim tveganjem), ne glede na to, ali so te spremembe posledica dejavnikov, ki so značilni za posamezni finančni instrument ali njegovega izdajatelja, ali dejavnikov, ki vplivajo na vse podobne finančne instrumente, s katerimi se trguje na trgu. |
| D18 Lõige 5.1.1 muudetakse järgmiselt: | D18 Spremeni se 5.1.1. člen: |
| Esmasel kajastamisel mõõdab (majandus)üksus finantsvara õiglases väärtuses, millele on finantsvara puhul, mida ei kajastata õiglases väärtuses kasumiaruande kaudu, lisatud tehingukulutused, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega. | Podjetje mora pri začetnem pripoznanju izmeriti finančno sredstvo po njegovi pošteni vrednosti in če gre za finančno sredstvo, ki ni navedeno po pošteni vrednosti prek poslovnega izida, prišteti tudi transakcijske stroške, ki neposredno izhajajo iz nakupa finančnega sredstva. |
| D19 Lõige 5.1.1A lisatakse järgmiselt: | D19 Doda se 5.1.1.A člen: |
| A Juhul kui finantsvara õiglane väärtus esmasel kajastamisel erineb tehinguhinnast, rakendab (majandus)üksus siiski lõiget B5.1 ja IAS 39 lõiget AG76. | A Vendar če se poštena vrednost finančnega sredstva pri začetnem pripoznanju razlikuje od transakcijske cene, mora podjetje uporabiti B5.1. člen in AG76. člen MRS 39. |
| D20 Lõiked 5.2.1, 5.3.2, 8.2.5 ja 8.2.11 muudetakse järgmiselt: | D20 Spremenijo se 5.2.1., 5.3.2., 8.2.5. in 8.2.11. člen: |
| Pärast esmast kajastamist mõõdab (majandus)üksus finantsvara kooskõlas lõigetega 4.1–4.5 kas õiglases väärtuses või amortiseeritud soetusmaksumuses. | Po začetnem pripoznanju mora podjetje izmeriti finančno sredstvo v skladu s 4.1.–4.5. členom po pošteni vrednosti ali odplačni vrednosti. |
| Juhul kui (majandus)üksus liigitab kooskõlas lõikega 4.9 finantsvara ümber nii, et seda mõõdetakse õiglases väärtuses, mõõdetakse selle õiglast väärtust ümberliigitamise kuupäeval. | Če podjetje v skladu s 4.9. členom prerazvrsti finančno sredstvo tako, da se izmeri po pošteni vrednosti, se njegova poštena vrednost izmeri na datum prerazvrstitve. |
| Varasema bilansilise (jääk)maksumuse ja õiglase väärtuse vahelisest erinevusest tulenev kasum või kahjum kajastatakse kasumiaruandes. | Morebiten dobiček ali izguba, ki izhaja iz razlike med prejšnjo knjigovodsko vrednostjo in pošteno vrednostjo, se pripozna v poslovnem izidu. |
| Juhul kui (majandus)üksus mõõdab hübriidlepingut õiglases väärtuses kooskõlas lõikega 4.4 või lõikega 4.5, kuid hübriidlepingu õiglast väärtust ei ole võrreldavatel aruandeperioodidel mõõdetud, on hübriidlepingu õiglane väärtus võrreldavatel aruandeperioodidel komponentide (st mittetuletisinstrumendist põhilepingu ja varjatud tuletisinstrumendi) õiglase väärtuse summa iga võrreldava aruandeperioodi lõpu seisuga. | Če podjetje izmeri mešano pogodbo po pošteni vrednosti v skladu s 4.4. ali 4.5. členom, vendar poštena vrednost mešane pogodbe ni bila izmerjena v primerljivih poročevalnih obdobjih, je poštena vrednost mešane pogodbe v primerljivih poročevalnih obdobjih vsota poštenih vrednosti sestavin (tj. neizvedena gostiteljska pogodba in vgrajeni izvedeni finančni instrument) ob koncu posameznega primerljivega poročevalnega obdobja. |
| Juhul kui (majandus)üksus arvestas varem sellisesse omakapitaliinstrumenti tehtud investeeringut (või tuletisinstrumenti, mis on sellise omakapitaliinstrumendiga seotud ja mida arveldatakse sellise omakapitaliinstrumendi üleandmise teel), millega identsel instrumendil puudub noteeritud hind aktiivsel turul (st 1. taseme sisend), soetusmaksumuses kooskõlas IAS 39-ga, mõõdetakse seda instrumenti õiglases väärtuses esmase rakendamise kuupäeval. | Če je podjetje predhodno obračunalo naložbo v kapitalski instrument, ki za enak instrument nima kotirane cene na delujočem trgu (tj. vložek Ravni 1) (ali izveden finančni instrument, povezan z dostavo takšnega kapitalskega instrumenta, ki ga je treba poravnati z njo), po ceni v skladu z MRS 39, zadevni instrument izmeri po pošteni vrednosti na datum začetne uporabe. |
| D21 Lõige 8.1.3 lisatakse järgmiselt: | D21 Doda se 8.1.3 člen: |
| IFRS 13-ga Õiglase väärtuse mõõtmine, välja antud mais 2011, muudeti lõiked 5.1.1, 5.2.1, 5.3.2, 8.2.5, 8.2.11, B5.1, B5.4, B5.5, B5.7, C8, C20, C22, C27 ja C28 ja lisati lõige 5.1.1A. | Z MSRP 13 Merjenje poštene vrednosti, kije bil izdan maja 2011, so bili spremenjeni 5.1.1., 5.2.1., 5.3.2., 8.2.5., 8.2.11., B5.1., B5.4., B5.5., B5.7., C8., C20., C22., C27. in C28. člen ter dodan 5.1.1.A člen. |
| D22 Lisa A sissejuhatav tekst muudetakse järgmiselt: | D22 Spremeni se uvodno besedilo v Prilogi A: |
| Järgmised mõisted on määratletud IAS 32 Finantsinstrumendid: esitamine lõikes 11, IAS 39 lõikes 9 või IFRS 13 lisas A ja neid kasutatakse käesolevas IFRSis IAS 32-s, IAS 39-s või IFRS 13-s määratletud tähenduses: … | Naslednji izrazi so opredeljeni v 11. členu MRS 32 Finančni instrumenti: predstavljanje, 9. členu MRS 39 ali Prilogi A k MSRP 13 ter se v tem MSRP uporabljajo v smislu iz MRS 32, MRS 39 ali MSRP 13: … |
| D23 Lisa B lõige B5.1, lõike B5.5 ees olev pealkiri ning lõiked B5.5 ja B5.7 muudetakse järgmiselt: | D23 V Prilogi B se spremenijo B5.1. člen, naslov nad B5.5. členom ter B5.5. in B5.7. člen: |
| Finantsvara õiglane väärtus selle esmasel kajastamisel on tavaliselt selle tehinguhind (st üleantud tasu õiglane väärtus; vt ka IFRS 13 ja IAS 39 lõige AG76). | Poštena vrednost finančnega sredstva pri začetnem pripoznanju je običajno transakcijska cena (tj. poštena vrednost danih nadomestil, glej tudi MSRP 13 in AG76. člen MRS 39). |
| Juhul kui üleantud tasu osa on siiski millegi muu kui finantsinstrumendi eest, mõõdab (majandus)üksus finantsinstrumendi õiglast väärtust. | Vendar če je del danega nadomestila namenjen nečemu drugemu kot zadevnemu finančnemu instrumentu, mora podjetje izmeriti pošteno vrednost finančnega instrumenta. |
| Pikaajalise laenu või intressivaba nõude õiglast väärtust saab näiteks mõõta kõigi selliste tulevaste rahalaekumiste nüüdisväärtusena, mida on diskonteeritud sarnase krediidireitinguga sarnase instrumendi (sarnane vääring, tähtaeg, intressimäära liik ja muud tegurid) turu intressimäära(de)ga. | Če se lahko na primer poštena vrednost dolgoročnih posojil ali terjatev, ki ne prinašajo obresti, izmeri kot sedanja vrednost vseh prihodnjih denarnih prejemkov, ki se diskontirajo z uporabo prevladujoče tržne obrestne mere za podoben instrument (podoben glede valute, roka, vrste obrestne mere in drugih dejavnikov) izdajatelja s podobno kreditno sposobnostjo. |
| Laenatud lisasumma on kulu või tulu vähenemine, välja arvatud juhul, kui see vastab muu vara liigi kajastamise kriteeriumitele. | Vsak dodatni posojeni znesek je odhodek ali zmanjšanje prihodka, razen če je primeren za pripoznanje kot neka druga vrsta sredstva. |
| Omakapitaliinstrumentidesse tehtud investeeringud (ja nende investeeringutega seotud lepingud) | Naložbe v kapitalske instrumente (in pogodbe o teh naložbah) |
| See võib juhtuda siis, kui õiglase väärtuse mõõtmiseks ei ole kättesaadav piisav hiljutine teave või juhul, kui on olemas palju võimalikke õiglasi väärtusi ja soetusmaksumus on õiglase väärtuse parim hinnang selles vahemikus. | To se lahko zgodi, če ni na voljo dovolj novejših podatkov za merjenje poštene vrednosti ali če so na voljo zelo različne mogoče meritve poštene vrednosti in stroški predstavljajo najboljšo oceno poštene vrednosti v tem razponu. |
| Sel juhul peab (majandus)üksus mõõtma õiglast väärtust. | V takih primerih mora podjetje izmeriti pošteno vrednost. |
| D24 Lisa C lõikes C8 muudetakse IFRS7 Finantsinstrumendid: avalikustatav teave lõike 29 muudatused järgmiselt: | D24 V C8. členu Priloge C se spremeni spremenjeni 29. člen MSRP 7 Finančni instrumenti: razkritja: |
| omakapitalinstrumentidesse tehtud investeeringuga seotud tuletisinstrumentide puhul, millega identsel instrumendil puudub noteeritud hind aktiivsel turul (st 1. taseme sisend) ja mida mõõdetakse soetusmaksumuses kooskõlas IAS 39-ga, sest selle õiglast väärtust ei saa muul viisil usaldusväärselt mõõta; või | za izvedene finančne instrumente, povezane z naložbami v kapitalskih instrumentih, ki za enak instrument nimajo kotirane cene na delujočem trgu (tj. vložek Ravni 1), se ta vrednost izmeri po nabavni ceni v skladu z MRS 39, ker drugače poštene vrednosti ni mogoče zanesljivo izmeriti, ali |
| D25 Lõikes C20 muudetakse IAS 28 Investeeringud sidusettevõtetesse lõike 1 muudatused järgmiselt: | D25 V C20. členu se spremeni spremenjeni 1. člen MRS 28 Finančne naložbe v pridružena podjetja: |
| 1 Käesolevat standardit rakendatakse sidusettevõtetesse tehtud investeeringute arvestamisel. | 1 Ta standard se mora uporabljati za obračunavanje finančnih naložb v pridružena podjetja. |
| Seda ei rakendata siiski sidusettevõtetesse tehtud investeeringute puhul, mis kuuluvad: | Vendar se ne uporablja za finančne naložbe v pridružena podjetja v lasti: |
| riskikapitali organisatsioonidele või | organizacij s tveganim kapitalom ali |
| investeerimisfondidele, usaldusühingu vormis asutatud fondidele ja sarnastele (majandus)üksustele, kaasa arvatud investeeringutega seotud kindlustusfondidele, | vzajemnih skladov, naložbenih skladov z enotami in podobnih podjetij, vključno z zavarovalnimi skladi, vezanimi na naložbe, |
| mida mõõdetakse õiglases väärtuses kasumiaruande kaudu kooskõlas IFRS 9-ga Finantsinstrumendid ja IAS 39-ga Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine. | ki se izmerijo po pošteni vrednosti prek poslovnega izida v skladu z MSRP 9 Finančni instrumenti in MRS 39 Finančni instrumenti: pripoznavanje in merjenje. |
| Sellist investeeringut omav (majandus)üksus esitab lõike 37 punktis f nõutud avalikustatava teabe. | Podjetje s takšno naložbo mora razkriti informacije iz 37.(f) člena. |
| D26 Lõikes C22 muudetakse IAS 31 Osalemine ühisettevõtetes lõike 1 muudatused järgmiselt: | D26 V C22. členu se spremeni spremenjeni 1. člen MRS 31 Deleži v skupnih podvigih: |
| 1 Käesolevat standardit rakendatakse osaluste arvestamisel ühisettevõtetes ja ühisettevõtjate ja investorite finantsaruannetes ühisettevõtte varade, kohustiste, tulude ja kulude kajastamisel, olenemata ühisettevõtte tegevuse struktuurist ja vormist. | 1 Ta standard se mora uporabljati pri obračunavanju deležev v skupnih podvigih ter poročanju o sredstvih, obveznostih, prihodkih in odhodkih v zvezi s skupnimi podvigi v računovodskih izkazih podvižnikov in naložbenikov ne glede na sestavo ali obliko, v okviru katere se izvajajo dejavnosti skupnega podviga. |
| Seda ei rakendata siiski ühisettevõtjate osaluste arvestamisel ühiselt kontrollitavates majandusüksustes, mis kuuluvad: | Vendar se ne uporablja za deleže podvižnikov v skupaj obvladovanih podjetjih v lasti: |
| Sellist investeeringut omav ühisettevõtja esitab lõigetes 55 ja 56 nõutud avalikustatava teabe. | Podvižnik s takšnim deležem mora razkriti informacije iz 55. in 56. člena. |
| D27 Lõikes C27 muudetakse IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine lõigete 9, 13 ja 88 muudatused järgmiselt: | D27 V C27. členu se spremenijo spremenjeni 9., 13. in 88. člen MRS 39 Finančni instrumenti: pripoznavanje in merjenje: |
| Tuleb märkida, et IFRS 13-ga Õiglase väärtuse mõõtmine nähakse ette nõuded sellise finantskohustise õiglase väärtuse mõõtmiseks, mida kas määratluse kaudu või muul põhjusel mõõdetakse õiglases väärtuses või mille õiglane väärtus on avalikustatud. | Poudariti je treba, da MSRP 13 Merjenje poštene vrednosti določa zahteve za merjenje poštene vrednosti finančne obveznosti z določitvijo ali na drug način ali finančne obveznosti, katere poštena vrednost je razkrita. |
| 13 Kui (majandus)üksus ei saa varjatud tuletisinstrumendi õiglast väärtust selle instrumendi tingimuste põhjal usaldusväärselt mõõta, siis on varjatud tuletisinstrumendi õiglane väärtus hübriidlepingu (kombineeritud lepingu) õiglase väärtuse ja põhilepingu õiglase väärtuse vahe. | 13 Če podjetje ne more zanesljivo izmeriti poštene vrednosti vgrajenega izvedenega finančnega instrumenta na podlagi svojihpogojev, je poštena vrednost vgrajenega izvedenega finančnega instrumenta razlika med pošteno vrednostjo mešane (sestavljene) pogodbe in pošteno vrednostjo gostiteljske pogodbe. |
| Kui (majandus)üksus ei saa varjatud tuletisinstrumendi õiglast väärtust seda meetodit kasutades mõõta, rakendatakse lõiget 12 ja hübriidleping (kombineeritud leping) määratletakse õiglases väärtuses kasumiaruande kaudu kajastatavaks. | Če podjetje ne more izmeriti poštene vrednosti vgrajenega izvedenega finančnega instrumenta po tej metodi, uporabi 12. člen, pri čemer se mešana (sestavljena) pogodba označi po pošteni vrednosti prek poslovnega izida. |
| 88 Riskimaandamissuhe vastab riskimaandamise arvestuse kriteeriumitele kooskõlas lõigetega 89–102 üksnes siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: | 88 Razmerja varovanja pred tveganjem so primerna za obračunavanje varovanja pred tveganjem v skladu z 89.–102. členom, kadar in zgolj kadar so izpolnjeni vsi naslednji pogoji: |
