| Source | Target | | riskimaandamisinstrumendi tõhusust saab usaldusväärselt mõõta, st maandatava instrumendi õiglast väärtust või selle maandatava riskiga seotud rahavoogusid ja riskimaandamisinstrumendi õiglast väärtust saab usaldusväärselt mõõta. | Uspešnost varovanja pred tveganjem je mogoče zanesljivo izmeriti, tj. pošteno vrednost ali denarne tokove pred tveganjem varovane postavke, ki se pripisujejo varovanju pred tveganjem, in pošteno vrednost instrumenta za varovanje pred tveganjem, je mogoče zanesljivo izmeriti. |
| D28 Lõikes C28 muudetakse IAS 39 lõigete AG64, AG80, AG81 ja AG96 muudatused järgmiselt: | D28 V C28. členu se spremenijo spremenjeni AG64., AG80., AG81. in AG96. člen MRS 39: |
| Finantskohustise õiglane väärtus esmasel kajastamisel on tavaliselt tehinguhind (s.o saadud tasu õiglane väärtus; vt ka lõige AG76 ja IFRS 13). | Poštena vrednost finančne obveznosti pri začetnem pripoznanju je običajno transakcijska cena (tj. poštena vrednost prejetih nadomestil, glej tudi AG76. člen MSRP 13). |
| Kui makstud või saadud tasu osa on siiski millegi muu kui finantskohustise eest, siis mõõdab (majandus)üksus finantskohustise õiglast väärtust. | Vendar če je del danega ali prejetega nadomestila namenjen nečemu drugemu kot zadevni finančni obveznosti, mora podjetje izmeriti pošteno vrednost finančne obveznosti. |
| Selliste tuletisinstrumentide õiglane väärtus, mis on seotud selliste omakapitaliinstrumendiga ja mis tuleb arveldada nende omakapitaliinstrumentide üleandmisega, millega identsel instrumendil puudub noteeritud hind aktiivsel turul (st 1. taseme sisend) (vt lõike 47 punkt a), on usaldusväärselt mõõdetav, kui a) mõistlike õiglaste väärtuste vahemikus esinevad erinevused ei ole selle instrumendi puhul suured või b) erinevate võimalike hinnangute täitumise tõenäosust selles vahemikus saab mõistlikult hinnata ja kasutada õiglase väärtuse mõõtmiseks. | Pošteno vrednost izvedenih finančnih instrumentov, povezanih z dostavo kapitalskih instrumentov, ki jih je treba poravnati z njo, pri čemer ti kapitalski instrumenti nimajo kotirane cene na delujočem trgu za enak instrument (tj. vložek Ravni 1) (glej 47.(a) člen), je mogoče zanesljivo izmeriti, če (a) spremenljivost razpona meritev utemeljene poštene vrednosti ni pomembna za takšen instrument ali (b) če je verjetnosti različnih ocen znotraj razpona mogoče utemeljeno oceniti in uporabiti pri merjenju poštene vrednosti. |
| Paljudel juhtudel ei ole selliste tuletisinstrumentide mõistlike õiglaste väärtuste vahemikus esinevad erinevused tõenäoliselt suured, mis on seotud selliste omakapitaliinstrumentidega ja mis tuleb arveldada nende omakapitaliinstrumentide üleandmisega, millega identsel instrumendil puudub noteeritud hind aktiivsel turul (st 1. taseme sisend) (vt lõike 47 punkt a). | Obstaja veliko situacij, v katerih spremenljivost razpona meritev utemeljene poštene vrednosti izvedenih finančnih instrumentov, povezanih z dostavo kapitalskih instrumentov, ki jih je treba poravnati z njo, pri čemer ti kapitalski instrumenti nimajo kotirane cene na delujočem trgu za enak instrument (tj. vložek Ravni 1) (glej 47.(a) člen), verjetno ni pomembna. |
| Selliste tuletisinstrumentide õiglast väärtust, mille (majandus)üksus omandas kolmandalt osapoolelt, on tavaliselt võimalik mõõta. | Običajno je mogoče izmeriti pošteno vrednost takšnih izvedenih finančnih instrumentov, ki jih je podjetje pridobilo od zunanje stranke. |
| Kui mõistlike õiglaste väärtuste vahemik on siiski suur ja erinevate hinnangute tõenäosust ei saa mõistlikult hinnata, ei tohi (majandus)üksus instrumenti õiglases väärtuses mõõta. | Če pa je razpon meritev utemeljene poštene vrednosti pomemben in je verjetnost različnih ocen težko presoditi, podjetju ni treba meriti instrumenta po pošteni vrednosti. |
| Tuletisinstrumenti, mis on seotud selliste omakapitaliinstrumentidega ja mis tuleb arveldada nende omakapitaliinstrumentide üleandmise teel, millega identsel instrumendil puudub noteeritud hind aktiivsel turul (st 1. taseme sisend), ning mida ei kajastata õiglases väärtuses, sest selle õiglast väärtust ei saa muul viisil usaldusväärselt mõõta (vt lõike 47 punkt a), ei saa määratleda riskimaandamisinstrumendina. | Izvedenega finančnega instrumenta, povezanega z dostavo kapitalskih instrumentov, ki jih je treba poravnati z njo, pri čemer ti kapitalski instrumenti nimajo kotirane cene na delujočem trgu za enak instrument (tj. vložek Ravni 1), ter ki ni izkazan po pošteni vrednosti, ker njegove poštene vrednosti ni mogoče zanesljivo meriti (glej 47.(a) člen), ni mogoče označiti kot instrumenta za varovanje pred tveganjem. |
| D29 [Ei ole nõuete suhtes rakendatav] | D29 [Ne velja za zahteve.] |
| D30 Lõiked 3.2.14, 4.3.7 ja 5.1.1 muudetakse järgmiselt: | D30 Spremenijo se 3.2.14., 4.3.7. in 5.1.1. člen: |
| Kui (majandus)üksus jaotab suurema finantsvara varasema bilansilise (jääk)maksumuse edasikajastatavaks osaks ja osaks, mille kajastamine lõpetatakse, siis tuleb edasikajastatava osa õiglast väärtust mõõta. | Kadar podjetje razporedi prejšnjo knjigovodsko vrednost širšega finančnega sredstva na del, ki se še naprej pripoznava, in del z odpravljenim pripoznanjem, je treba izmeriti pošteno vrednost dela, ki se še naprej pripoznava. |
| Kui (majandus)üksus on varemgi müünud edasikajastatavale osale sarnaseid osasid või kui selliste osadega on tehtud muid turutehinguid, saab õiglast väärtust kõige paremini hinnata tegelike tehingute hiljutise hinna alusel. | Kadar ima podjetje že iz preteklosti izkušnje s prodajo delov, podobnih delu, ki se še naprej pripoznava, ali če obstajajo druge tržne transakcije za takšne dele, dajejo zadnje cene dejanskih transakcij najboljšo oceno poštene vrednosti. |
| Kui (majandus)üksus ei saa varjatud tuletisinstrumendi õiglast väärtust selle instrumendi tingimuste põhjal usaldusväärselt mõõta, on varjatud tuletisinstrumendi õiglane väärtus hübriidlepingu õiglase väärtuse ja põhilepingu õiglase väärtuse vahe. | Če podjetje ne more zanesljivo izmeriti poštene vrednosti vgrajenega izvedenega finančnega instrumenta na podlagi svojih pogojev, je poštena vrednost vgrajenega izvedenega finančnega instrumenta razlika med pošteno vrednostjo mešane pogodbe in pošteno vrednostjo gostiteljske pogodbe. |
| Kui (majandus)üksus ei saa varjatud tuletisinstrumendi õiglast väärtust sel meetodil mõõta, rakendatakse lõige 4.3.6 ja hübriidleping määratletakse õiglases väärtuses kasumiaruande kaudu kajastatavaks. | Če podjetje ne more izmeriti poštene vrednosti vgrajenega izvedenega finančnega instrumenta po tej metodi, uporabi 4.3.6. člen, pri čemer se mešana pogodba označi po pošteni vrednosti prek poslovnega izida. |
| (Majandus)üksus mõõdab esmasel kajastamisel finantsvara või –kohustist selle õiglases väärtuses, millele on finantsvara puhul, mida ei kajastata õiglases väärtuses kasumiaruande kaudu, lisatud või millest on finantskohustise puhul, mida ei kajastata õiglases väärtuses kasumiaruande kaudu, maha arvatud tehingukulutused, mis on otseselt seotud finantsvara omandamise või finantskohustise emiteerimisega. | Podjetje mora pri začetnem pripoznanju izmeriti finančno sredstvo ali finančno obveznost po pošteni vrednosti in če gre za finančno sredstvo ali finančno obveznost, ki ni navedena po pošteni vrednosti prek poslovnega izida, prišteti tudi transakcijske stroške, ki neposredno izhajajo iz nakupa ali izdaje finančnega instrumenta ali finančne obveznosti. |
| D31 Lõige 5.1.1A lisatakse järgmiselt: | D31 Doda se 5.1.1.A člen: |
| A Juhul kui finantsvara või –kohustise õiglane väärtus esmasel kajatamisel erineb siiski tehinguhinnast, rakendab (majandus)üksus lõiget B5.1.2A. | A Vendar če se poštena vrednost finančnega sredstva ali finančne obveznosti pri začetnem pripoznanju razlikuje od transakcijske cene, mora podjetje uporabiti B5.1.2.A člen. |
| D32 Lõige 5.2.1 muudetakse järgmiselt: | D32 Spremeni se 5.2.1. člen: |
| Pärast esmast kajastamist mõõdab (majandus)üksus finantsvara õiglases väärtuses või amortiseeritud soetusmaksumuses kooskõlas lõigetega 4.1.1–4.1.5 (vt lõige 9 ja IAS 39 lõiked AG5–AG8). | Po začetnem pripoznanju mora podjetje izmeriti finančno sredstvo v skladu s 4.1.1.–4.1.5. členom po pošteni vrednosti ali odplačni vrednosti (glej 9. člen in AG5.–AG8. člen MRS 39). |
| D33 Lõike 5.4.1 ees olev pealkiri ja lõiked 5.4.1–5.4.3 jäetakse välja. | D33 Izbrišejo se naslov nad 5.4.1. členom in 5.4.1.–5.4.3. člen. |
| D34 Lõiked 5.6.2, 7.2.5, 7.2.11 ja 7.2.12 muudetakse järgmiselt: | D34 Spremenijo se 5.6.2., 7.2.5., 7.2.11. in 7.2.12. člen: |
| Kui (majandus)üksus liigitab kooskõlas lõikega 4.4.1 finantsvara ümber nii, et seda mõõdetakse õiglases väärtuses, mõõdetakse selle õiglast väärtust ümberliigitamise kuupäeva seisuga. | Če podjetje v skladu s 4.4.1. členom prerazvrsti finančno sredstvo tako, da se izmeri po pošteni vrednosti, se njegova poštena vrednost izmeri na datum prerazvrstitve. |
| Kui (majandus)üksus mõõdab hübriidlepingut õiglases väärtuses kooskõlas lõikega 4.1.4 või lõikega 4.1.5, kuid hübriidlepingu õiglast väärtust ei ole võrreldavatel aruandeperioodidel mõõdetud, on hübriidlepingu õiglane väärtus võrreldavatel aruandeperioodidel komponentide (st mittetuletisinstrumendist põhilepingu ja varjatud tuletisinstrumendi) õiglase väärtuse summa iga võrreldava aruandeperioodi lõpus. | Če podjetje izmeri mešano pogodbo po pošteni vrednosti v skladu s 4.1.4. ali 4.1.5. členom, vendar poštena vrednost mešane pogodbe ni bila izmerjena v primerljivih poročevalnih obdobjih, je poštena vrednost mešane pogodbe v primerljivih poročevalnih obdobjih vsota poštenih vrednosti sestavin (tj. neizvedena gostiteljska pogodba in vgrajeni izvedeni finančni instrument) ob koncu posameznega primerljivega poročevalnega obdobja. |
| Kui (majandus)üksus arvestas varem investeeringut omakapitaliinstrumenti (või varana käsitatavasse tuletisinstrumenti, mis on seotud sellise omakapitaliinstrumendiga ja mis tuleb arveldada selle üleandmise teel), millega identsel instrumendil puudub noteeritud hind aktiivsel turul (st 1. taseme sisend), soetusmaksumuses kooskõlas IAS 39-ga, mõõdab ta seda instrumenti õiglases väärtuses esmase rakendamise kuupäeval. | Če je podjetje predhodno obračunalo naložbo v kapitalski instrument, ki za enak instrument nima kotirane cene na delujočem trgu (tj. vložek Ravni 1) (ali izvedeno sredstvo, povezano z dostavo takšnega kapitalskega instrumenta, ki ga je treba poravnati z njo), po ceni v skladu z MRS 39, mora zadevni instrument izmeriti po pošteni vrednosti na datum začetne uporabe. |
| Kui (majandus)üksus arvestas varem kohustisena käsitatavat tuletisinstrumenti, mis on seotud sellise omakapitaliinstrumendiga ja mis tuleb arveldada selle omakapitaliinstrumendi üleandmise teel, millega identsel instrumendil puudub noteeritud hind aktiivsel turul (st 1. taseme sisend), soetusmaksumuses kooskõlas IAS 39-ga, mõõdab ta seda kohustisena käsitatavat tuletisinstrumenti õiglases väärtuses esmase rakendamise kuupäeval. | Če je podjetje predhodno obračunalo izvedeno obveznost, povezano z dostavo kapitalskega instrumenta, ki ga je treba poravnati z njo, pri čemer ta instrument nima kotirane cene na delujočem trgu za enak instrument (tj. vložek Ravni 1), po ceni v skladu z MRS 39, mora zadevno izvedeno obveznost izmeriti po pošteni vrednosti na datum začetne uporabe. |
| D35 Lõige 7.1.3 lisatakse järgmiselt: | D35 Doda se 7.1.3. člen: |
| IFRS 13-ga Õiglase väärtuse mõõtmine, välja antud mais 2011, muudeti lõiked 3.2.14, 4.3.7, 5.1.1, 5.2.1, 5.4.1, 5.6.2, 7.2.5, 7.2.11 ja 7.2.12, muudeti õiglase väärtuse mõiste lisas A, muudeti lõiked B3.2.11, B3.2.17, B5.1.1, B5.2.2, B5.4.8, B5.4.14, B5.4.16, B5.7.20, C3, C11, C26, C28, C30, C49 ja C53, jäeti välja lõiked 5.4.2 ja B5.4.1–B5.4.13 ning lisati lõiked 5.1.1A, B5.1.2A ja B5.2.2A. | Z MSRP 13 Merjenje poštene vrednosti, ki je bil izdan maja 2011, so bili spremenjeni 3.2.14., 4.3.7., 5.1.1., 5.2.1., 5.4.1., 5.6.2., 7.2.5., 7.2.11., 7.2.12. člen, opredelitev poštene vrednosti v Prilogi A, B3.2.11., B3.2.17., B5.1.1., B5.2.2., B5.4.8., B5.4.14., B5.4.16., B5.7.20., C3., C11., C26., C28., C30., C49. in C53. člen, izbrisan 5.4.2., B5.4.1.–B5.4.13. člen ter dodan 5.1.1.A, B5.1.2.A in B5.2.2.A člen. |
| D36 Lisa B lõiked B3.2.11, B3.2.17, B5.1.1 ja B5.2.2 muudetakse järgmiselt: | D36 V Prilogi B se spremenijo B3.2.11., B3.2.17., B5.1.1. in B5.2.2. člen: |
| Hinnates edasikajastatava osa ja mittekajastatava osa õiglast väärtust lõike 3.2.13 rakendamise eesmärgil, rakendab (majandus)üksus lisaks lõikele 3.2.14 IFRS 13 nõudeid õiglase väärtuse mõõtmise kohta. | Pri merjenju poštenih vrednosti dela, ki se še naprej pripoznava, in dela, za katerega je odpravljeno pripoznavanje za namene 3.2.13. člena, uporablja podjetje poleg 3.2.14. člena zahteve za merjenje poštene vrednosti iz MSRP 13. |
| Käesolevas lõikes kirjeldatakse jätkuva osalemise meetodi rakendamist, kui (majandus)üksuse jätkuv osalemine on seotud finantsvara ühe osaga. | Ta člen ponazarja uporabo načina nadaljnje udeležbe, kadar je nadaljnja udeležba podjetja del finančnega sredstva. |
| Oletagem, et (majandus)üksusel on ennetähtaegselt tagastatavate laenude portfell … Laenude õiglane väärtus tehingupäeval on10100 RÜd ja 0,5-protsendise intressivahe ülejäägi hinnanguline õiglane väärtus on 40 RÜd. | Predpostavimo, da ima podjetje portfelj predplačljivih posojil … Poštena vrednost posojil na dan transakcije je 10100 DE, poštena vrednost presežnega razpona obresti 0,5 % pa je 40 DE. |
| (Majandus)üksus arvutab kasumi või kahjumi, mis saadakse rahavoogudest 90-protsendise osa müügist. | Podjetje izračuna dobiček ali izgubo ob prodaji 90-odstotnega deleža denarnih tokov. |
| Eeldades, et üleantud 90-protsendise osa õiglane väärtus ja allesjäänud 10-protsendise osa õiglane väärtus ei ole üleandmise kuupäeval kättesaadavad, jaotab (majandus)üksus vara bilansilise (jääk)maksumuse kooskõlas lõikega 3.2.14 järgmiselt: | Ob predpostavki, da ločene poštene vrednosti 90-odstotnega prenesenega dela in 10-odstotnega zadržanega dela na dan prenosa niso na voljo, podjetje razporedi knjigovodsko vrednost sredstva v skladu s 3.2.14. členom na naslednji način: |
| Õiglane väärtus | Poštena vrednost |
| Protsent | Odstotki |
| Jaotatud bilansiline (jääk)maksumus | Razporejena knjigovodska vrednost |
| Üleantud osa | Preneseni del |
| Allesjäänud osa | Zadržani del |
| Finantsinstrumendi õiglane väärtus esmasel kajastamisel on tavaliselt tehinguhind (s.o makstud või saadud tasu õiglane väärtus; vt ka lõige B5.1.2A ja IFRS 13). | Poštena vrednost finančnega instrumenta pri začetnem pripoznanju je običajno transakcijska cena (tj. poštena vrednost danega ali prejetega nadomestila, glej tudi B5.1.2.A. člen MSRP 13). |
| Juhul kui makstud või saadud tasu osa on siiski millegi muu kui finantsinstrumendi eest, mõõdab (majandus)üksus finantsinstrumendi õiglast väärtust. | Vendar če je del danega ali prejetega nadomestila namenjen nečemu drugemu kot zadevnemu finančnemu instrumentu, mora podjetje izmeriti pošteno vrednost finančnega instrumenta. |
| D37 Lõiked B5.1.2A ja B5.2.2A lisatakse järgmiselt: | D37 Dodata se B5.1.2.A in B5.2.2.A člen: |
| Finantsinstrumendi õiglase väärtuse parimaks tõendiks esmasel kajastamisel on tavaliselt tehinguhind (st antud või saadud tasu õiglane väärtus; vt samuti IFRS 13). | Najboljši dokaz poštene vrednosti finančnega instrumenta pri začetnem pripoznanju je običajno transakcijska cena (tj. poštena vrednost danih ali prejetih nadomestil, glej tudi MSRP 13). |
| Kui (majandus)üksus teeb kindlaks, et õiglane väärtus esmasel kajastamisel erineb lõikes 5.1.1A nimetatud tehinguhinnast, arvestab (majandus)üksus seda instrumenti asjaomasel kuupäeval järgmiselt: | Če podjetje ugotovi, da se poštena vrednost ob začetnem pripoznanju razlikuje od transakcijske cene, kot je bilo navedeno v 5.1.1.A členu, mora obračunati ta instrument na zadevni datum na naslednji način: |
| lõikes 5.1.1 nõutud mõõtmise alusel, kui selle õiglase väärtuse tõendiks on identse vara või kohustise noteeritud hind aktiivsel turul (st 1. taseme sisend) või kui õiglane väärtus põhineb hindamistehnikal, milles kasutatakse üksnes jälgitavate turgude andmeid. | ob merjenju, ki se zahteva v skladu s 5.1.1. členom, če zadevno pošteno vrednost dokazuje kotirana cena na delujočem trgu za enako sredstvo ali obveznost (tj. vložek Ravni 1) ali če temelji na tehniki ocenjevanja vrednosti, pri kateri se uporabljajo le podatki z opazovanih trgov. |
| (Majandus)üksus kajastab esmasel kajastamisel mõõdetud õiglase väärtuse ja tehinguhinna vahelise erinevuse kasumi või kahjumina; | Podjetje mora pripoznati razliko med pošteno vrednostjo ob začetnem pripoznanju in transakcijsko ceno kot dobiček ali izgubo; |
| kõikidel muudel juhtudel lõikes 5.1.1 nõutud mõõtmise alusel, mida on korrigeeritud, et lükata edasi esmasel kajastamisel mõõdetud õiglase väärtuse ja tehinguhinna vahelist erinevust. | v vseh drugih primerih ob merjenju, ki se zahteva v skladu s 5.1.1. členom, prilagojenim za odložitev razlike med pošteno vrednostjo ob začetnem pripoznanju in transakcijsko ceno. |
| Pärast esmast kajastamist kajastab (majandus)üksus edasilükatud erinevust kasumi või kahjumina üksnes ulatuses, milles see tuleneb muus teguris (k.a aeg) toimunud muutusest, mida turuosalised võtaksid arvesse vara või kohustise hinna määramisel. | Po začetnem pripoznanju mora podjetje pripoznati to odloženo razliko kot dobiček ali izgubo le, če izhaja iz spremembe dejavnika (vključno s časom), ki bi ga udeleženci na trgu upoštevali pri določanju cene sredstva ali obveznosti. |
| Finantsvara või –kohustise edasine mõõtmine ning lõikes B5.1.2A kirjeldatud kasumi ja kahjumi edasine kajastamine peab vastama käesoleva IFRSi nõuetele. | Naknadno merjenje finančnega sredstva ali finančne obveznosti ter naknadno pripoznanje dobičkov in izgub iz B5.1.2.A člena mora biti skladno z zahtevami tega MSRP. |
| D38 Lõiked B5.4.1–B5.4.13 ja nendega seotud pealkirjad jäetakse välja. | D38 Izbrišejo se B5.4.1.–B5.4.13. člen in z njimi povezani naslovi. |
| D39 Lõike B5.4.14 ees olev pealkiri ja lõiked B5.4.14, B5.4.16 ja B5.7.20 muudetakse järgmiselt: | D39 Spremenijo se naslov nad B5.4.14. členom ter B5.4.14., B5.4.16. in B5.7.20. člen: |
| Selliste asjakohaste tegurite olemasolu korral võivad need viidata sellele, et soetusmaksumus ei pruugi kajastada õiglast väärtust. | Morebitni takšni pomembni dejavniki, če obstajajo, lahko pomenijo, da strošek morda ne ustreza pošteni vrednosti. |
| Nagu kõigi õiglase väärtuse mõõtmiste puhul, tuleb (majandus)üksuse mõõtmismeetodis, mille abil määratakse kindlaks see osa kohustise õiglase väärtuse muutusest, mis on seotud muutustega tema krediidiriskis, kasutada maksimaalselt olulisi jälgitavaid sisendeid ja minimaalselt mittejälgitavaid sisendeid. | Tako kot pri vseh meritvah poštene vrednosti je treba pri metodi merjenja podjetja za določanje dela spremembe poštene vrednosti obveznosti, ki se nanaša na spremembe kreditnega tveganja, čim bolj spodbuditi uporabo ustreznih opazovanih vložkov in čim bolj omejiti uporabo neopazovanih vložkov. |
| D40 Lisa C lõikes C3 muudetakse IFRS 1 Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt lõigete D15 ja D20 muudatused järgmiselt: | D40 V C3. členu Priloge C se spremenita spremenjeni D15. in D20. člen MSRP 1 Prva uporaba Mednarodnih standardov računovodskega poročanja: |
| D20 Hoolimata lõigete 7 ja 9 nõuetest, võib (majandus)üksus rakendada IFRS 9 lõike B5.1.2A punkti b nõudeid ühel kahest alljärgnevast viisist: | D20 Ne glede na zahteve 7. in 9. člena lahko podjetje uporabi zahteve B5.1.2.A(b) člena MSRP 9 na enega od naslednjih načinov: |
| D41 Lõikes C11 muudetakse IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustatav teave lõike 28 muudatused järgmiselt: | D41 V C11. členu se spremeni spremenjeni 28. člen MSRP 7 Finančni instrumenti: razkritja: |
| 28 Mõnikord ei kajasta (majandus)üksus kasumit või kahjumit finantsvara või –kohustise esmasel kajastamisel, sest õiglast väärtust ei tõenda identse vara või kohustise noteeritud hind aktiivsel turul (st 1. taseme sisend) ja see ei põhine hindamistehnikal, milles kasutatakse üksnes jälgitavate turgude andmeid (vt IFRS 9 lõige B5.1.2A). | 28 V nekaterih primerih podjetje ne pripozna dobička ali izgube ob začetnem pripoznanju finančnega sredstva ali finančne obveznosti, ker poštene vrednosti ne dokazuje kotirana cena na delujočem trgu za enako sredstvo ali obveznost (tj. vložek Ravni 1) niti ne temelji na tehniki ocenjevanja vrednosti, pri kateri se uporabljajo le podatki z opazovanih trgov (glej B5.1.2.A člen MSRP 9). |
| tema arvestusmeetod esmasel kajastamisel kajastatud õiglase väärtuse ja tehinguhinna vahelise erinevuse kajastamiseks kasumiaruandes, et kajastada sellistes tegurites (k.a aeg) toimunud muutust, mida turuosalised võtaksid arvesse vara või kohustise hinna määramisel (vt IFRS 9 lõike B5.1.2A punkt b); | svojo računovodsko usmeritev za pripoznavanje razlike med pošteno vrednostjo pri začetnem pripoznanju in transakcijsko ceno v poslovnem izidu zaradi upoštevanja spremembe dejavnikov (vključno s časom), ki bi jih udeleženci na trgu upoštevali pri določanju cene sredstva ali obveznosti (glej B5.1.2.A(b) člen MSRP 9); |
| D42 Lõikes C26 muudetakse IAS 28 Investeeringud sidusettevõtetesse lõike 1 muudatused järgmiselt: | D42 V C26. členu se spremeni spremenjeni 1. člen MRS 28 Finančne naložbe v pridružena podjetja: |
| mida mõõdetakse õiglases väärtuses kasumiaruande kaudu kooskõlas IFRS 9-ga Finantsinstrumendid. | ki se izmerijo po pošteni vrednosti prek poslovnega izida v skladu z MSRP 9 Finančni instrumenti. |
