| Source | Target | | Äriühenduses omandatud immateriaalsed varad | Neopredmeteno sredstvo, pridobljeno v poslovni združitvi |
| D91 Lõiked 39–41 jäetakse välja. | D91 Izbrišejo se 39.–41. člen. |
| D92 Lõiked 47, 50, 75, 78, 82, 84 ja 100 muudetakse järgmiselt: | D92 Spremenijo se 47., 50., 75., 78., 82., 84. 100. člen: |
| 47 Lõike 21 punktis b on sätestatud, et immateriaalse vara kajastamise tingimuseks on, et vara soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. | 47 V 21.(b) členu je določeno, da je zanesljivo merjenje vrednosti sredstva pogoj za pripoznavanje neopredmetenega sredstva. |
| Immateriaalse vara õiglane väärtus on usaldusväärselt mõõdetav, kui a) mõistlike õiglaste väärtuste vahemikus esinevad erinevused ei ole selle vara puhul suured või b) võimalike hinnangute tõenäosust selles vahemikus saab mõistlikult hinnata ning õiglase väärtuse mõõtmisel kasutada. | Pošteno vrednost neopredmetenega sredstva je mogoče zanesljivo izmeriti, če (a) spremenljivost razpona meritev utemeljene poštene vrednosti ni pomembna za takšno sredstvo ali (b) če je verjetnosti različnih ocen znotraj razpona mogoče utemeljeno oceniti in uporabiti pri merjenju poštene vrednosti. |
| Kui (majandus)üksus saab usaldusväärselt mõõta saadud või üleantud vara õiglast väärtust, kasutatakse soetusmaksumuse mõõtmisel üleantud vara õiglast väärtust, välja arvatud siis, kui saadud vara õiglane väärtus on selgemini määratav. | Če lahko podjetje zanesljivo izmeri pošteno vrednost prejetega ali danega sredstva, se poštena vrednost danega sredstva uporablja za merjenje nabavne vrednosti, razen če je poštena vrednost prejetega sredstva bolj jasna. |
| 50 Erinevused (majandus)üksuse turuväärtuse ja selle eristatavate netovarade bilansilise (jääk)maksumuse vahel mis tahes ajahetkel võivad hõlmata paljusid (majandus)üksuse õiglast väärtust mõjutavaid tegureid. | 50 Razlike med pošteno vrednostjo podjetja in knjigovodsko vrednostjo njegovih prepoznavnih čistih sredstev lahko kadar koli zajemajo vrsto dejavnikov, ki vplivajo na pošteno vrednost podjetja. |
| Selliseid erinevusi ei loeta siiski (majandus)üksuse kontrollitava immateriaalse vara soetusmaksumuseks. | Vendar takšne razlike ne predstavljajo nabavne vrednosti neopredmetenih sredstev, ki jih obvladuje podjetje. |
| 75 … Käesolevas standardis sätestatud ümberhindluste puhul mõõdetakse õiglast väärtust aktiivse turu põhjal. | 75 … Za namen prevrednotenja v skladu s tem standardom se mora poštena vrednost izmeriti ob upoštevanju delujočega trga. |
| 78 Aktiivne turg ei ole immateriaalse vara puhul tavaline, kuid seda võib siiski esineda. | 78 Ni običajno, da bi za neopredmeteno sredstvo obstajal delujoči trg, čeprav je tudi to možno. |
| 82 Kui ümberhinnatud immateriaalse vara õiglast väärtust ei ole enam võimalik kindlaks määrata aktiivse turu põhjal, on selle vara bilansiliseks (jääk)maksumuseks selle ümberhinnatud summa aktiivse turu hindadel põhinenud viimase ümberhindluse kuupäeval, millest arvatakse maha hilisem akumuleeritud kulum ja hilisemad akumuleerunud kahjumid (vara) väärtuse langusest. | 82 Če poštene vrednosti prevrednotenega neopredmetena sredstva ni mogoče več izmeriti ob upoštevanju delujočega trga, je knjigovodska vrednost sredstva prevrednotena vrednost na datum njegovega zadnjega prevrednotenja ob upoštevanju delujočega trga, zmanjšana za vsako naknadno akumulirano amortizacijo in vsako naknadno akumulirano izgubo zaradi oslabitve sredstev. |
| 84 Kui vara õiglast väärtust on võimalik kindlaks määrata, tuginedes aktiivsele turule mõnel hilisemal mõõtmiskuupäeval, rakendatakse ümberhindluse mudelit alates sellest kuupäevast. | 84 Če se lahko poštena vrednost sredstva pri naknadnem merjenju izmeri ob upoštevanju delujočega trga, se model prevrednotenja uporabi od takrat. |
| 100 Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse vara lõppväärtus on null, välja arvatud juhul, kui: | 100 Preostale vrednosti neopredmetenega sredstva s končno dobo koristnosti domnevno ni, razen: |
| vara jaoks on olemas aktiivne turg (vastavalt IFRS 13-s esitatud määratlusele) ja: | če obstaja delujoč trg (kot je opredeljen v MSRP 13) za sredstvo in: |
| D93 Lõige 124 muudetakse järgmiselt: | D93 Spremeni se 124. člen: |
| 124 Kui immateriaalseid varasid arvestatakse ümberhinnatud väärtuses, avalikustab (majandus)üksus järgmise teabe: | 124 Če se neopredmetena sredstva obračunavajo po prevrednotenih vrednostih, mora podjetje razkriti: |
| immateriaalsete varade liigi kohta: | po vrstah neopredmetenih sredstev: |
| bilansilise (jääk)maksumuse … lõikes 74 ja | knjigovodsko vrednost … 74. člen; in |
| summa … aktsionäridele. | vrednost … delničarjev. |
| D94 Lõige 130E jäetakse välja. | D94 Izbriše se 130.E člen. |
| D95 Lõige 130G lisatakse järgmiselt: | D95 Doda se 130.G člen. |
| IFRS 13-ga, välja antud mais 2011, muudeti lõiked 8, 33, 47, 50, 75, 78, 82, 84, 100 ja 124 ja jäeti välja lõiked 39–41 ja 130E. | Z MSRP 13, ki je bil izdan maja 2011, so bili spremenjeni 8., 33., 47., 50., 75., 78., 82., 84., 100. in 124. člen ter izbrisani 39.–41. in 130.E člen. |
| D96 [Ei ole nõuete suhtes rakendatav] | D96 [Ne velja za zahteve.] |
| D97 Lõige 9 muudetakse järgmiselt: | D97 Spremeni se 9. člen: |
| 9 Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses: | 9 V tem standardu so uporabljeni naslednji izrazi, katerih pomeni so natančno določeni: |
| Tuleb märkida, et IFRS 13-ga Õiglase väärtuse mõõtmine nähakse ette nõuded sellise finantskohustise õiglase väärtuse mõõtmiseks, mida kas määratluse kaudu või muul põhjusel mõõdetakse õiglases väärtuses või mille õiglane väärtus on avalikustatud. | Poudariti je treba, da MSRP 13 Merjenje poštene vrednosti določa zahteve za merjenje poštene vrednosti finančnega sredstva ali finančne obveznosti z določitvijo ali na drug način ali finančne obveznosti, katere poštena vrednost je razkrita. |
| Õiglase väärtuse mõistet käsitlev joonealune märkus jäetakse välja. | Opomba k opredelitvi poštene vrednosti se izbriše. |
| D98 Lõiked 13 ja 28 muudetakse järgmiselt: | D98 Spremenita se 13. in 28. člen: |
| 13 Kui (majandus)üksus ei saa varjatud tuletisinstrumendi õiglast väärtust selle instrumendi tingimuste põhjal usaldusväärselt mõõta (näiteks kui varjatud tuletisinstrument põhineb omakapitaliinstrumendil, millega identsel instrumendil puudub noteeritud hind aktiivsel turul, st 1. taseme sisend), siis on varjatud tuletisinstrumendi õiglane väärtus hübriidinstrumendi (kombineeritud instrumendi) õiglase väärtuse ja põhilepingu õiglase väärtuse vahe. | 13 Če podjetje ne more zanesljivo izmeriti poštene vrednosti vgrajenega izvedenega finančnega instrumenta na podlagi svojih pogojev (ker na primer vgrajeni izvedeni finančni instrument temelji na kapitalskem instrumentu, ki nima kotirane cene na delujočem trgu za enak instrument, tj. vložek Ravni 1), je poštena vrednost vgrajenega izvedenega finančnega instrumenta razlika med pošteno vrednostjo mešanega (kombiniranega) finančnega instrumenta in pošteno vrednostjo gostiteljske pogodbe. |
| Kui (majandus)üksus ei saa varjatud tuletisinstrumendi õiglast väärtust seda meetodit kasutades mõõta, rakendatakse lõiget 12 ja hübriidinstrument (kombineeritud instrument) määratletakse õiglases väärtuses kasumiaruande kaudu kajastatavaks. | Če podjetje ne more izmeriti poštene vrednosti vgrajenega izvedenega finančnega instrumenta po tej metodi, uporabi 12. člen, pri čemer se mešani (kombinirani) finančni instrument označi po pošteni vrednosti prek poslovnega izida. |
| 28 Kui (majandus)üksus jaotab suurema finantsvara varasema bilansilise (jääk)maksumuse edasikajastatavaks osaks ja osaks, mille kajastamine lõpetatakse, siis tuleb edasikajastatava osa õiglast väärtust mõõta. | 28 Kadar podjetje razporedi prejšnjo knjigovodsko vrednost širšega finančnega sredstva na del, ki se še naprej pripoznava, in del z odpravljenim pripoznanjem, je treba izmeriti pošteno vrednost dela, ki se še naprej pripoznava. |
| D99 Lõige 43A lisatakse. | D99 Doda se 43.A člen. |
| Juhul kui finantsvara või –kohustise õiglane väärtus esmasel kajastamisel erineb siiski tehinguhinnast, rakendab (majandus)üksus lõiget AG76. | Vendar če se poštena vrednost finančnega sredstva ali finančne obveznosti ob začetnem pripoznanju razlikuje od transakcijske cene, mora podjetje uporabiti AG76. člen. |
| D100 Lõige 47 muudetakse järgmiselt: | D100 Spremeni se 47. člen: |
| 47 Pärast esmast kajastamist mõõdab (majandus)üksus kõiki finantskohustisi amortiseeritud soetusmaksumuses efektiivse intressimäära meetodil, välja arvatud: | 47 Po začetnem pripoznanju mora podjetje izmeriti vse finančne obveznosti po odplačni vrednosti z uporabo metode efektivnih obresti, razen: |
| õiglases väärtuses muutustega kasumiaruande kaudu kajastatavate finantskohustiste puhul. | finančnih obveznosti po pošteni vrednosti prek poslovnega izida. |
| Selliseid kohustisi, sealhulgas kohustisena käsitletavaid tuletisinstrumente mõõdetakse õiglases väärtuses, välja arvatud kohustisena käsitletavad tuletisinstrumendid, mis on seotud sellise omakapitaliinstrumendiga ja mis tuleb arveldada selle omakapitaliinstrumendi üleandmisega, millega identsel instrumendil puudub noteeritud hind aktiivsel turul (st 1. taseme sisend), mille õiglast väärtust ei saa muul viisil usaldusväärselt mõõta ja mida kajastatakse soetusmaksumuses; | Takšne obveznosti, vključno z izvedenimi finančnimi instrumenti, ki so obveznosti, se morajo meriti po pošteni vrednosti, razen za obveznost izvedenega instrumenta, povezano z dostavo kapitalskega instrumenta, ki jo je treba poravnati z njo, pri čemer ta instrument nima objavljene kotirane cene na delujočem trgu za enak instrument (tj. vložek Ravni 1), katerega poštene vrednosti, ki jo je treba meriti po nabavni vrednosti, ni mogoče drugače zanesljivo meriti. |
| D101 Lõiked 48–49 jäetakse välja. | D101 Izbrišeta se 48. in 49. člen. |
| D102 Lõige 88 muudetakse järgmiselt: | D102 Spremeni se 88. člen: |
| D103 Lõige 103Q lisatakse järgmiselt: | D103 Doda se 103.Q člen: |
| IFRS 13-ga, välja antud mais 2011, muudeti lõiked 9, 13, 28, 47, 88, AG46, AG52, AG64, AG76, AG76A, AG80, AG81 ja AG96, lisati lõige 43A ja jäeti välja lõiked 48–49, AG69–AG75, AG77–AG79 ja AG82. | Z MSRP 13, ki je bil izdan maja 2011, so bili spremenjeni 9., 13., 28., 47., 88., AG46., AG52., AG64., AG76., AG76.A, AG80., AG81. in AG96. člen, dodan 43.A člen ter izbrisani 48.–49., AG69.–AG75., AG77.–AG79. in AG82. člen. |
| D104 Lisa A lõiked AG46, AG52 ja AG64 muudetakse järgmiselt: | D104 Spremenijo se AG46., AG52. in AG64. člen Priloge A: |
| Hinnates edasikajastatava osa ja mittekajastatava osa õiglast väärtust lõike 27 rakendamise eesmärgil, rakendab (majandus)üksus lisaks lõikele 28 IFRS 13 nõudeid õiglase väärtuse mõõtmise kohta. | Pri merjenju poštenih vrednosti dela, ki se še naprej pripoznava, in dela, za katerega je odpravljeno pripoznavanje za namene 27. člena, uporablja podjetje poleg 28. člena zahteve za merjenje poštene vrednosti iz MSRP 13. |
| Eeldades, et üleantud 90-protsendise osa õiglane väärtus ja allesjäänud 10-protsendise osa õiglane väärtus ei ole üleandmise kuupäeval kättesaadavad, jaotab (majandus)üksus vara bilansilise (jääk)maksumuse kooskõlas lõikega 28 järgmiselt: | Pri predpostavki, da ločene poštene vrednosti 90-odstotnega prenesenega dela in 10-odstotnega zadržanega dela na dan prenosa niso na voljo,podjetje razporedi knjigovodsko vrednost sredstva v skladu z 28. členom na naslednji način: |
| D105 Lõige AG64 muudetakse järgmiselt: | D105 Spremeni se AG64. člen: |
| Finantsinstrumendi õiglane väärtus esmasel kajastamisel on tavaliselt tehinguhind (s.o makstudvõi saadud tasu õiglane väärtus; vt ka IFRS 13 ja lõige AG76). | Poštena vrednost finančnega instrumenta pri začetnem pripoznanju je običajno transakcijska cena (tj. poštena vrednost danega ali prejetega nadomestila, glej tudi MSRP 13 in AG76. člen). |
| D106 Lõiked AG69–AG75 ja nende pealkirjad jäetakse välja. | D106 Izbrišejo se AG69.–AG75. člen in z njimi povezani naslovi. |
| D107 Lõige AG76 muudetakse järgmiselt: | D107 Spremeni se AG76. člen: |
| Kui (majandus)üksus teeb kindlaks, et õiglane väärtus esmasel kajastamisel erineb tehinguhinnast, nagu on nimetatud lõikes 43A, arvestab (majandus)üksus seda instrumenti asjaomasel kuupäeval järgmiselt: | Če podjetje ugotovi, da se poštena vrednost ob začetnem pripoznanju razlikuje od transakcijske cene, kot je bilo navedeno v 43.A členu, mora podjetje obračunati ta instrument na zadevni datum na naslednji način: |
| lõikes 43 nõutud mõõtmise alusel, kui selle õiglase väärtuse tõendiks on identse vara või kohustise noteeritud hind aktiivsel turul (st 1. taseme sisend) või kui õiglane väärtus põhineb hindamistehnikal, milles kasutatakse üksnes jälgitavate turgude andmeid. | ob merjenju, ki se zahteva v skladu s 43. členom, če zadevno pošteno vrednost dokazuje kotirana cena na delujočem trgu za enako sredstvo ali obveznost (tj. vložek Ravni 1) ali če temelji na tehniki ocenjevanja vrednosti, pri kateri se uporabljajo le podatki z opazovanih trgov. |
| kõikidel muudel juhtudel lõikes 43 nõutud mõõtmise alusel, mida on korrigeeritud, et lükata edasi esmasel kajastamisel mõõdetud õiglase väärtuse ja tehinguhinna vahelist erinevust. | v vseh drugih primerih ob merjenju, ki se zahteva v skladu s 43. členom, prilagojenim za odložitev razlike med pošteno vrednostjo ob začetnem pripoznanju in transakcijsko ceno. |
| D108 Lõige AG76A muudetakse järgmiselt: | D108 Spremeni se AG76.A člen: |
| A Finantsvara või –kohustise edasine mõõtmine ning kasumi ja kahjumi edasine kajastamine peavad vastama käesoleva standardi nõuetele. | A Naknadno merjenje finančnega sredstva ali finančne obveznosti ter naknadno pripoznanje dobičkov in izgub mora biti skladno z zahtevami tega standarda. |
| D109 Lõiked AG77–AG79 jäetakse välja. | D109 Izbrišejo se AG77.–AG79. člen. |
| D110 Lõiked AG80 ja AG81 muudetakse järgmiselt: | D110 Spremenita se AG80. in AG81. člen: |
| Selliste investeeringute õiglane väärtus, mis on tehtud omakapitaliinstrumentidesse, millega identsel instrumendil puudub noteeritud hind aktiivsel turul (st 1. taseme sisend), ja nendega seotud tuletisinstrumentidesse, mida tuleb arveldada sellise omakapitaliinstrumendi üleandmise teel (vt lõike 46 punkt c ja lõige 47), on usaldusväärselt mõõdetav, kui a) mõistlike õiglaste väärtuste vahemikus esinevad erinevused ei ole selle instrumendi puhul suured või b) erinevate võimalike hinnangute täitumise tõenäosust saab mõistlikult hinnata ja kasutada õiglase väärtuse mõõtmisel. | Pošteno vrednost naložb v kapitalske instrumente, za katere ni kotirane cene na delujočem trgu za enak instrument (tj. vložek Ravni 1), in izvedenih finančnih instrumentov, povezanih z dostavo takega kapitalskega instrumenta, ki ga je treba poravnati z njo (glej 46.(c) in 47. člen), je mogoče zanesljivo izmeriti, če (a) spremenljivost razpona meritev utemeljene poštene vrednosti ni pomembna za takšen instrument ali (b) če je verjetnosti različnih ocen znotraj razpona mogoče utemeljeno oceniti in uporabiti pri merjenju poštene vrednosti. |
| Paljudel juhtudel ei ole selliste investeeringute mõistlike õiglaste väärtuste vahemikus esinevad erinevused tõenäoliselt suured, mis on tehtud omakapitaliinstrumentidesse, millega identsel instrumendil puudub noteeritud hind aktiivsel turul (st 1. taseme sisend), ja sellega seotud tuletisinstrumentidesse, mida tuleb arveldada sellise omakapitaliinstrumendi üleandmise teel (vt lõike 46 punkt c ja lõige 47). | Obstaja veliko situacij, v katerih spremenljivost razpona meritev utemeljene poštene vrednosti finančnih naložb v kapitalske instrumente, ki za enak instrument nimajo kotirane cene na delujočem trgu (tj. vložek Ravni 1), ter izvedenih finančnih instrumentov, povezanih z dostavo takšnih kapitalskih instrumentov, ki jih je treba poravnati z njo (glej 46.(c) in 47. člen), verjetno ni pomembna. |
| Sellise finantsvara õiglast väärtust, mille (majandus)üksus omandas kolmandalt osapoolelt, on tavaliselt võimalik mõõta. | Običajno je mogoče izmeriti pošteno vrednost finančnega sredstva, ki ga je podjetje pridobilo od zunanje stranke. |
| D111 Lõike AG82 ees olev pealkiri ja lõige AG82 jäetakse välja. | D111 Izbrišeta se naslov nad AG82. členom in AG82. člen. |
| D112 Lõige AG96 muudetakse järgmiselt: | D112 Spremeni se AG96. člen: |
