| Source | Target | | 16 IFRS 13-ga, välja antud mais 2011, muudeti lõige A8. | 16 Z MSRP 13, ki je bil izdan maja 2011, je bil spremenjen A8. člen. |
| D134 Lisa lõige A8 muudetakse järgmiselt: | D134 Spremeni se A8. člen Priloge: |
| Kuna need osad on nõudmisel tagasiostetavad, siis mõõdab ühistuline (majandus)üksus selliste finantskohustiste õiglast väärtust kooskõlas IFRS 13 lõikega 47, milles on sätestatud, et: „[n]õudetunnusega finantskohustise (nt nõudmiseni hoius) õiglane väärtus ei ole madalam kui nõudmisel tasumisele kuuluv summa […]”. Ühistuline (majandus)üksus liigitab seega finantskohustisteks maksimumsumma, mis kuulub vastavalt tagasiostmise sätetele nõudmise korral tasumisele. | Ker se lahko te delnice odkupijo na zahtevo, zadruga izmeri pošteno vrednost takšnih finančnih obveznosti v skladu s 47. členom MSRP 13, ki navaja: „Poštena vrednost finančne obveznosti pri možnosti vpogleda (npr. vloge na vpogled) ni manjša od zneska, plačljivega na poziv …“ Skladno s tem zadruga med finančne obveznosti razvrsti največji znesek, ki se plača na poziv v skladu z določbami o odkupu. |
| Kindlakstegemine, kas kokkulepe hõlmab renti | Določanje, ali dogovor vsebuje najem |
| D135 Pealkirja „Viited” järele lisatakse viide IFRS 13-le Õiglase väärtuse mõõtmine. | D135 Pod naslovom „Sklicevanja“ se doda sklic na MSRP 13 Merjenje poštene vrednosti. |
| D136 Lõike 15 punkti a joonealuses märkuses muudetakse mõiste „õiglane väärtus” järgmiselt: | D136 V 15.(a) členu se k „pošteni vrednosti“ doda opomba: |
| * IAS 17-s kasutatakse mõistet „õiglane väärtus” viisil, mis erineb teataval määral õiglase väärtuse mõistest IFRS 13-s. | *V MRS 17 se izraz „poštena vrednost“ uporablja na način, ki se v nekaterih pogledih razlikuje od opredelitve poštene vrednosti iz MSRP 13. |
| Kliendilojaalsuse programmid | Programi zvestobe kupcev |
| D137 Pealkirja „Viited” järele lisatakse viide IFRS 13-le Õiglase väärtuse mõõtmine. | D137 Pod naslovom „Sklicevanja“ se doda sklic na MSRP 13 Merjenje poštene vrednosti. |
| D138 Lõige 6 muudetakse järgmiselt: | D138 Spremeni se 6. člen: |
| 6 Boonuspunktidele jaotatud tasu mõõdetakse, võttes arvesse nende õiglast väärtust. | 6 Nadomestilo, dodeljeno nagradnim dobropisom, se izmeri ob upoštevanju njihove poštene vrednosti. |
| D139 Lõige 10B lisatakse järgmiselt: | D139 Doda se 10.B člen: |
| IFRS 13-ga, välja antud mais 2011, muudeti lõiked 6 ja AG1–AG3. | Z MSRP 13, ki je bil objavljen maja 2011, so bili spremenjeni 6. in AG1.–AG3. člen. |
| D140 Rakendusjuhise lõiked AG1–AG3 muudetakse järgmiselt: | D140 Spremeni se AG1.–AG3. člen Napotkov za uporabo: |
| Vastavalt konsensuse lõikele 6 tuleb boonuspunktidele jaotatud tasu mõõta, võttes arvesse nende õiglast väärtust. | V skladu s 6. členom splošnega mnenja se zahteva, da se nadomestilo, dodeljeno nagradnim dobropisom, izmeri ob upoštevanju njihove poštene vrednosti. |
| Kui identse boonuspunkti puhul ei ole olemas noteeritud turuhinda, tuleb õiglase väärtuse mõõtmiseks kasutada muud hindamistehnikat. | Če za enak nagradni dobropis ni kotirane tržne cene, je treba pošteno vrednost izmeriti z uporabo druge tehnike ocenjevanja vrednosti. |
| (Majandus)üksus võib mõõta boonuspunktide õiglast väärtust, võrreldes seda nende eest lunastatavate boonuste õiglase väärtusega. | Podjetje lahko pošteno vrednost nagradnih dobropisov izmeri ob upoštevanju poštene vrednosti nagrad, za katere je mogoče dobropise odkupiti. |
| Boonuspunktide õiglases väärtuses võetakse vajaduse korral arvesse: | Pri pošteni vrednosti nagradnih dobropisov se ustrezno upoštevajo: |
| allahindluste või soodustuste summa, mida muul juhul pakutaks klientidele, kes ei ole teeninud boonuspunkte esialgsel müügil; | vrednost popustov ali spodbud, ki bi se sicer ponudile kupcem, ki s prvo prodajo niso zaslužili nagradnih dobropisov; |
| selliste boonuspunktide osakaalu, mida kliendid eeldatavasti ei lunasta; ja | delež nagradnih dobropisov, za katere se ne pričakuje, da bi jih kupci odkupili, in |
| mittetäitmise riski. | tveganje za neuspešnost. |
| Kui kliendid saavad valida eri boonuste vahel, kajastab boonuspunktide õiglane väärtus kõigi pakutavate boonuste õiglast väärtust, mida on kaalutud iga boonuse eeldatava valimissagedusega. | Če lahko kupci izbirajo med različnimi nagradami, izraža poštena vrednost nagradnih dobropisov poštene vrednosti razpona razpoložljivih nagrad, tehtano v sorazmerju s pričakovano pogostostjo izbire posamezne nagrade. |
| Mõnikord võib kasutada ka muid hindamistehnikaid. | V nekaterih okoliščinah se lahko uporabijo druge tehnike ocenjevanja vrednosti. |
| Kui boonuseid annab näiteks kolmas osapool ja (majandus)üksus maksab kolmandale osapoolele iga tema antava boonuspunkti eest, võib ta mõõta boonuspunktide õiglast väärtust, võrreldes seda summaga, mida ta maksab kolmandale osapoolele, lisades sobiva kasumimarginaali. | Na primer, če bo tretja oseba zagotovila nagrade in podjetje tretji osebi plača za vsak nagradni dobropis, ki ga odobri, lahko ta izmeri pošteno vrednost nagradnih dobropisov ob upoštevanju zneska, ki ga plača tretji osebi, pri čemer se doda razumna stopnja dobička. |
| Konsensuse lõike 6 nõuetele vastava ja asjaomastes tingimustes kõige sobivama hindamistehnika valimisel ja rakendamisel on vaja anda hinnanguid. | Presoja je potrebna pri izbiri in uporabi tehnike vrednotenja ocenjevanja, ki izpolnjuje zahteve 6. člena splošnega mnenja, ter je najustreznejša v zadevnih okoliščinah. |
| D141 [Ei ole nõuete suhtes rakendatav] | D141 [Ne velja za zahteve.] |
| D142 Pealkirja „Viited” järele lisatakse viide IFRS 13-le Õiglase väärtuse mõõtmine. | D142 Pod naslovom „Sklicevanja“ se doda sklic na MSRP 13 Merjenje poštene vrednosti. |
| D143 Lõige 17 muudetakse järgmiselt: | D143 Spremeni se 17. člen: |
| 17 Kui (majandus)üksus kuulutab pärast aruandeperioodi lõppu, kuid enne finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmist välja dividendid, mis jaotatakse mitterahalise varana, avalikustab ta: | 17 Če podjetje po koncu poročevalnega obdobja, vendar preden so računovodski izkazi odobreni za izdajo, objavi dividende, s katerimi razdeli nedenarno sredstvo, mora razkriti: |
| jaotatava vara õiglase väärtuse aruandeperioodi lõpu seisuga, kui see erineb selle bilansilisest (jääk)maksumusest, ja teabe nende meetodite kohta, mida kasutati õiglase väärtuse mõõtmiseks kooskõlas IFRS 13 lõike 93 punktidega b, d, g ja i ning lõikega 99. | pošteno vrednost sredstva, ki bo razdeljeno, na koncu poročevalnega obdobja, če se razlikuje od njegove knjigovodske vrednosti, in informacije o metodi(-ah) merjenja te poštene vrednosti, zahtevane v skladu s 93.(b), (d), (g) in (i) členom ter 99. členom MSRP 13. |
| D144 Lõige 20 lisatakse järgmiselt: | D144 Doda se 20. člen: |
| 20 IFRS 13-ga, välja antud mais 2011, muudeti lõige 17. | 20 Z MSRP 13, ki je bil izdan maja 2011, je bil spremenjen 17. člen. |
| Finantskohustiste kustutamine omakapitaliinstrumentidega (muudetud septembris 2010) | Poravnava finančnih obveznosti s kapitalskimi instrumenti (kakor je bil spremenjen septembra 2010) |
| D145 [Ei ole nõuete suhtes rakendatav] | D145 [Ne velja za zahteve.] |
| D146 Pealkirja „Viited” järele lisatakse viide IFRS 13-le Õiglase väärtuse mõõtmine. | D146 Pod naslovom „Sklicevanja“ se doda sklic na MSRP 13 Merjenje poštene vrednosti. |
| D147 Lõige 7 muudetakse järgmiselt: | D147 Spremeni se 7. člen: |
| D148 Lõige 15 lisatakse järgmiselt: | D148 Doda se 15. člen: |
| IFRIC TÕLGENDUS 20 | POJASNILO OPMSRP 20 |
| Paljanduskulud pealmaakaevanduse tootmisetapis | Stroški odstranjevanja v proizvodni fazi dnevnega kopa |
| VIITED | REFERENCE |
| Finantsaruandluse kontseptuaalne raamistik | Temeljni okvir za računovodsko poročanje |
| IAS 1 Finantsaruannete esitamine | MRS 1 Predstavljanje računovodskih izkazov |
| IAS 2 Varud | MRS 2 Zaloge |
| IAS 16 Materiaalne põhivara | MRS 16 Opredmetena osnovna sredstva |
| IAS 38 Immateriaalsed varad | MRS 38 Neopredmetena sredstva |
| TAUST | OZADJE |
| 1 Pealmaakaevandamisel võib (majandus)üksus pidada vajalikuks eemaldada kaevandamisjäätmed (nn katend), et saada juurdepääs maagimaardlale. | 1 Pri dejavnostih dnevnega kopa morajo podjetja morda odstraniti odvečni rudniški material („krovnina“), da bi imela dostop do nahajališč mineralne rude. |
| Jäätmete eemaldamist nimetatakse paljandamiseks. | Ta dejavnost odstranjevanja odvečnega materiala se imenuje „odstranjevanje“. |
| 2 Kaevanduse arendusetapis (enne tootmise alustamist) kapitaliseeritakse paljanduskulud tavaliselt karjääri rajamise ja arendamise amortiseeritava maksumuse osana. | 2 Med razvojno fazo rudnika (preden se začne proizvodnja) se stroški odstranjevanja ponavadi usredstvijo kot del amortizirljivih stroškov izgradnje, razvoja in konstrukcije rudnika. |
| Tootmise alustades kõnealused kapitaliseeritud kulud amortiseeritakse süstemaatiliselt, kasutades tavaliselt tootmisühiku meetodit. | Ti usredstveni stroški se po začetku proizvodnje sistematično amortizirajo, ponavadi z uporabo metode proizvedenih enot. |
| 3 Kaevandusettevõte võib jätkata karjääri tootmisetapis katendi eemaldamist ja sel juhul on tal paljanduskulud. | 3 Rudarsko podjetje lahko v proizvodni fazi rudnika nadaljuje z odstranjevanjem krovnine, pri tem pa nastajajo stroški odstranjevanja. |
| 4 Tootmisetapis toimuva paljandamise ajal eemaldatav materjal ei kujuta endast tingimata 100 % ulatuses jäätmeid; sageli on see maagi ja jäätmete segu. | 4 Odstranjeni material v proizvodni fazi niso nujno samo odpadki, ampak bo ta material pogosto kombinacija rude in odpadkov. |
| Maagi sisaldus jäätmetes võib olla erinev: alates ebamajanduslikult väikesest kuni tulusalt suureni. | Razmerje med rudo in odpadki lahko sega od nedonosno nizkega do dobičkonosno visokega. |
| Vähese maagisisaldusega materjali eemaldades võidakse saada kasulikku materjali, mida saab kasutada varude tootmiseks. | Rezultat odstranjevanja materiala z nizkim deležem rude glede na odpadke je lahko uporaben material, ki se lahko uporabi za zalogo. |
| Materjali eemaldamine võib anda ka juurdepääsu sügavamal asetsevatele materjalikihtidele, mille puhul on maagi sisaldus jäätmetes suurem. | To odstranjevanje lahko tudi omogoči dostop do globljih ravni materiala z višjim deležem rude glede na odpadke. |
| (Majandus)üksus võib saada seega paljandamisel kasu kahel viisil: kasutatav maak, mida saab kasutada varude tootmiseks, ja parem juurdepääs täiendavatele materjalikogustele, mida kaevandatakse tulevastel perioodidel. | Tako se lahko podjetju obračuna dvojna korist zaradi dejavnosti odstranjevanja: uporabna ruda, ki se lahko uporabi za proizvodnjo zaloge in izboljšan dostop do nadaljnjega materiala, ki se bo izkopaval v prihodnosti. |
| 5 Käesolevas tõlgenduses kaalutakse seda, millal ja kuidas kajastada eraldi sellist paljandamisest tulenevat kaht liiki kasu, ning samuti seda, kuidas mõõta seda kasu nii esmasel kajastamisel kui ka hiljem. | 5 To pojasnilo obravnava, kdaj in kako ločeno upoštevati ti dve koristi odstranjevanja ter tudi kako na začetku in pozneje meriti te koristi. |
| 6 Käesolevat tõlgendust rakendatakse jäätmete eemaldamise kulude suhtes, mis tekivad pealmaakaevandamisel karjääri tootmisetapis (nn tootmisetapi paljanduskulud). | 6 To pojasnilo se uporablja za stroške odstranjevanja odvečnega materiala, ki so nastali pri dnevnem kopu v fazi proizvodnje rudnika („stroški odstranjevanja pri proizvodnji“). |
| KÜSIMUSED | OBRAVNAVANA VPRAŠANJA |
| 7 Käesolevas tõlgenduses käsitletakse järgmisi küsimusi: | 7 To pojasnilo obravnava naslednja vprašanja: |
