| Source | Target | | Paragrahv 43 muudetakse. | člen se spremeni. |
| 43 Käesolev standard nõuab finantsvarade ja finantskohustiste esitamist netosummadena, kui nii tehes peegeldab (majandus)üksus kahe või enama finantsinstrumendi arveldusest eeldatavaid tulevasi rahavoogusid. | 43 Ta standard zahteva predstavljanje finančnih sredstev in finančnih obveznosti v čistem znesku, če to odraža pričakovane bodoče denarne tokove podjetja, ki so izid poravnave dveh ali več posameznih finančnih instrumentov. |
| Kui (majandus)üksusel on õigus saada või maksta üks netosumma ja ta kavatseb seda teha, siis on (majandus)üksusel sisuliselt ainult üks finantsvara või finantskohustis. | Če ima podjetje pravico prejeti ali plačati en sam čisti znesek in če to tudi namerava storiti, ima dejansko le eno samo finančno sredstvo ali finančno obveznost. |
| Teistel juhtudel esitatakse finantsvarad ja finantskohustised üksteisest eraldi tulenevalt nende iseloomust kas (majandus)üksuse ressurssidena või kohustustena. | V drugih okoliščinah je treba finančna sredstva in finančne obveznosti predstavljati ločeno, skladno z njihovimi značilnostmi kot sredstvi ali obvezami podjetja. |
| (Majandus)üksus avalikustab IFRS 7 paragrahvides 13B–13E nõutud teabe kajastatud finantsinstrumentidekohta, mis kuuluvad IFRS 7 paragrahvi 13A reguleerimisalasse. | Podjetje razkrije informacije, ki jih zahteva 13.B–13.E člen MSRP 7, za pripoznane finančne instrumente, ki spadajo v področje uporabe 13.A člena MSRP 7. |
| IAS 32 Finantsinstrumendid: esitamine muudatused | Spremembe MRS 32 Finančni instrumenti: predstavljanje |
| Lisatakse paragrahv 97L. | Doda se 97.L člen. |
| Dokumendiga Finantsvarade ja finantskohustiste tasaarvestamine (IAS 32 muudatused), välja antud detsembris 2011, jäeti välja paragrahv AG38 ja lisati paragrahvid AG38A–AG38F. | Pobotanje finančnih sredstev in finančnih obveznosti (spremembe MRS 32); objavljeno v decembru 2011; izbriše se AG38. člen in dodajo AG38.A–AG38.F člen. |
| Kui (majandus)üksus rakendab neid muudatusi varasemal kuupäeval, avalikustab ta selle asjaolu ja esitab ka avalikustatava teabe, mis on nõutud detsembris 2011 väljaantud dokumendis Avalikustatav teave – finantsvarade ja finantskohustiste tasaarvestamine (IFRS 7 muudatused). | Če podjetje te spremembe uporabi pred zgornjim datumom, to dejstvo razkrije in pripravi tudi razkritja, ki jih zahtevajo Razkritja–Pobotanje finančnih sredstev in finančnih obveznosti (spremembe MSRP 7), objavljena v decembru 2011. |
| Rakendusjuhised | Napotki za uporabo |
| Pealkirjale „Finantsvara ja finantskohustise tasaarvestamine (paragrahvid 42–50)” vahetult järgnev paragrahv AG38 jäetakse välja. | Neposredno za naslovom „Pobotanje finančnega sredstva in finančne obveznosti (42.–50. člen)“ se izbriše AG38. člen. |
| Lisatakse pealkiri ja paragrahvid AG38A–AG38F. | Dodajo se naslovi in AG38.A–AG38.F člen. |
| Kriteerium, mille kohaselt on (majandus)üksusel juriidiliselt rakendatav õigus kajastatud summasid tasaarvestada (paragrahvi 42 punkt a) | Kriterij, da ima podjetje „trenutno zakonsko izvršljivo pravico pobotati pripoznane zneske“ (42.(a) člen) |
| A Tasaarvestusõigus võib olla hetkel kasutatav või võib sõltuda mingist sündmusest tulevikus (nt võib õigus tekkida või olla kasutatav üksnes teatava sündmuse toimumisel tulevikus, nt vastaspoole kohustuste täitmata jätmise, maksejõuetuse või pankroti korral). | A Pravica do pobota je lahko trenutno razpoložljiva ali pa pogojena s prihodnjim dogodkom (na primer, pravica se lahko aktivira oz. je izvršljiva samo v primeru nekega prihodnjega dogodka, kot so neplačilo, insolventnost ali stečaj ene od nasprotnih strank). |
| Isegi kui tasaarvestusõigus sõltub mingist sündmusest tulevikus, võib see olla juriidiliselt rakendatav üksnes tavapärase äritegevuse käigus või juhul, kui üks vastaspool või kõik vastaspooled ei täida oma kohustusi või muutuvad maksejõuetuks või pankrotistuvad. | Tudi če pravica do pobota ni pogojena s prihodnjim dogodkom, je morda lahko zakonsko izvršljiva samo v običajnem okviru poslovanja ali v primeru neplačila ali v primeru insolventnosti ali stečaja ene ali vseh nasprotnih strank. |
| B Paragrahvi 42 punktis a sätestatud kriteeriumi täitmiseks peab (majandus)üksusel olema juriidiliselt rakendatav tasaarvestusõigus. | B Da bi bil izpolnjen kriterij iz 42.(a) člena, mora podjetje trenutno imeti zakonsko izvršljivo pravico do pobota. |
| See tähendab, et tasaarvestusõigus: | To pomeni, da pravica do pobota: |
| ei tohi sõltuda mingist sündmusest tulevikus ja | ne sme biti pogojena s prihodnjim dogodkom in |
| peab olema juriidiliselt rakendatav kõigil järgmistel juhtudel (majandus)üksuse ja kõigi vastaspoolte: | mora biti zakonsko izvršljiva v vseh naslednjih okoliščinah: |
| tavapärase äritegevuse käigus; | običajen okvir poslovanja, |
| kohustuste täitmata jätmise korral ja | primer neplačila in |
| C Tasaarvestusõiguse laad ja ulatus, kaasa arvatud õiguse rakendamisega seotud tingimused ja see, kas õigus kehtib kohustuste täitmata jätmise või maksejõuetuse või pankroti korral, võib olla erinevates õigussüsteemides erinev. | C Narava in obseg pravice do pobota, vključno s katerimi koli pogoji za njeno izvršitev ter vprašanjem, ali se pravica ohrani v primeru neplačila, insolventnosti ali stečaja, se lahko med različnimi zakonodajami razlikujeta. |
| Seega ei saa eeldada, et tasaarvestusõigus on automaatselt kasutatav väljaspool tavapärast äritegevust. | Zato se ne more predpostavljati, da je pravica do pobota avtomatsko na voljo izven običajnega okvira poslovanja. |
| Teatavas õigussüsteemis võivad pankroti- või maksejõuetusalased õigusaktid näiteks teatavatel asjaoludel keelata tasaarvestusõiguse kasutamise pankroti või maksejõuetuse korral või selle kasutamist piirata. | Na primer, v nekaterih zakonodajah lahko zakoni o stečaju ali insolventnosti v nekaterih okoliščinah prepovedujejo ali omejujejo pravico do pobota v primeru stečaja ali insolventnosti. |
| D Et teha kindlaks, kas tasaarvestusõigus on täitmisele pööratav (majandus)üksuse ja kõigi vastaspoolte tavapärase äritegevuse käigus, kohustuste täitmata jätmise korral ja maksejõuetuse või pankroti korral (nagu sätestatud paragrahvi AG38B punktis b), tuleb võtta arvesse osapoolte vaheliste suhete suhtes rakendatavaid seadusi (nt lepingute sätted, lepinguid reguleerivad seadused või kohustuste täitmata jätmist, maksejõuetust või pankrotti käsitlevad seadused, mis on poolte suhtes kohaldatavad). | D Upoštevati je treba zakone, ki veljajo za razmerja med strankami (na primer pogodbena določila, zakoni, ki urejajo pogodbe, ali zakoni o neplačilu, insolventnosti ali stečaju, ki veljajo za stranke), da se lahko ugotovi, ali je pravica do pobota izvršljiva v običajnem okviru poslovanja, v primeru neplačila in v primeru insolventnosti ali stečaja podjetja in vseh nasprotnih strank (kot je določeno v AG38.B(b) členu). |
| Kriteerium, mille kohaselt kavatseb (majandus)üksus kas arveldada netosummana või realiseerida vara ja arveldada kohustise samaaegselt (paragrahvi 42 punkt b) | Kriterij, da podjetje „namerava bodisi poravnati čisti znesek ali unovčiti sredstvo in hkrati poravnati svojo obveznost“ (42.(b) člen) |
| E Paragrahvi 42 punktis b sätestatud kriteeriumi täitmiseks peab (majandus)üksus kavatsema kas arveldada netosummana või realiseerida vara ja arveldada kohustise samaaegselt. | E Da izpolni kriterij iz 42.(b) člena, mora podjetje imeti namen bodisi poravnati čisti znesek ali unovčiti sredstvo in hkrati poravnati svojo obveznost. |
| Kuigi (majandus)üksusel võib olla õigus arveldada netosummana, võib ta siiski vara realiseerida ja arveldada kohustise eraldi. | Čeprav ima podjetje morda pravico, da poravna čisti znesek, lahko še vedno unovči sredstvo in poravna obveznost ločeno. |
| F Kui (majandus)üksus saab arveldada summad selliselt, et tulemus on tegelikult samaväärne netosummana arveldamisega, vastab (majandus)üksus paragrahvi 42 punktis b sätestatud netosummana arveldamise kriteeriumile. | F Če lahko podjetje zneske poravna tako, da je rezultat dejansko enakovreden neto poravnavi, bo izpolnilo kriterij o neto poravnavi iz 42.(b) člena. |
| See toimub ainult siis, kui brutoarveldussüsteem oma omaduste tõttu kõrvaldab krediidi- ja likviidsusriski või põhjustab väga väikese krediidi- või likviidsusriski ning töötleb nõudeid ja võlgu ühtse arveldusprotsessi või -tsükli raames. | To se bo zgodilo le v primeru, če ima mehanizem bruto poravnave lastnosti, ki odpravijo kreditno in likvidnostno tveganje ali privedejo do nepomembnega kreditnega in likvidnostnega tveganja in zaradi katerih bodo terjatve in obveznosti obdelane v enem samem procesu ali ciklu poravnave. |
| Paragrahvi 42 punktis b sätestatud netosummas arveldamise kriteeriumile vastab näiteks brutoarveldussüsteem, millel on kõik järgmised omadused: | Na primer, sistem bruto poravnave, ki ima vse od naslednjih značilnosti, bi izpolnil kriterij neto poravnave iz 42.(b) člena: |
| tasaarvestuskõlblikud finantsvarad ja finantskohustused esitatakse töötlemiseks samal ajahetkel; | finančna sredstva in finančne obveznosti, primerni za pobotanje, so posredovani v obdelavo v istem trenutku; |
| kui finantsvarad ja finantskohustused on esitatud töötlemiseks, on pooled võtnud kohustuse täita oma arveldamiskohustust; | ko so finančna sredstva in finančne obveznosti posredovani v obdelavo, sta stranki zavezani izpolniti obvezo glede poravnave; |
| võimalus, et varadest ja kohustistest tulenevad rahavood muutuvad, puudub pärast nende esitamist töötlemiseks (v.a töötlemise ebaõnnestumise korral, vt allpool punkt d); | ni verjetnosti, da bi se denarni tokovi, ki izhajajo iz sredstev in obveznosti, spremenili, potem ko so bili posredovani v obdelavo (razen če je obdelava neuspešna – glejte točko (d) spodaj); |
| väärtpaberitega tagatud varad ja kohustised arveldatakse väärtpaberite üleandmisega või muu sarnase süsteemi kaudu (nt üleandmine makse vastu), nii et kui väärtpaberite üleandmine ebaõnnestub, ebaõnnestub ka asjaomaste nõuete või võlgade – mille tagatiseks väärtpaberid on – töötlemine (ja vastupidi); | sredstva in obveznosti, ki so zavarovani z vrednostnimi papirji, bodo poravnani v sistemu za prenos vrednostnih papirjev ali podobnem sistemu (na primer izročitev proti plačilu), tako, da če prenos vrednostnih papirjev ne uspe, obdelava povezane terjatve ali obveznosti, za katero vrednostni papirji predstavljajo zavarovanje, prav tako ne bo uspela (in obratno); |
| tehingud, mis ebaõnnestuvad – nagu kirjeldatud punktis d –, esitatakse uuesti töötlemiseks, kuni need on arveldatud; | vse transakcije, ki ne uspejo, kot je opisano v točki (d), se ponovno posredujejo v obdelavo, dokler niso poravnane; |
| arveldamine toimub sama arveldusasutuse kaudu (nt arvelduspank, keskpank või väärtpaberite keskdepositoorium) ja | poravnava se izvede prek iste poravnalne institucije (na primer poravnalne banke, centralne banke ali centralnega registra vrednostnih papirjev); in |
| on olemas päevasisese laenu võimalus, mis tagab kõikide poolte jaoks piisava arvelduskrediidi maksete töötlemiseks arvelduskuupäeval, ja on praktiliselt kindel, et päevasisese laenu võimalust saab vajaduse korral kasutada. | na voljo je dnevni kredit, ki bo zagotovil zadostne presežne zneske, da bo omogočena obdelava plačil na dan poravnave za vsako od strank, in skoraj gotovo je, da bo dnevnikredit zagotovil kritje, če bo to potrebno. |
| IFRS 7 Finantsinstrumendid: Avalikustatav teave muudatused – finantsvarade üleandmine võeti pärast seda, kui selle oli 2011. aasta juunis heaks kiitnud raamatupidamise regulatiivkomitee, vastu komisjoni 22. novembri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1205/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga (IFRS) 7[3]. | Spremembe MSRP 7 Finančni instrumenti: razkritja – Prenosi finančnih sredstev so bila sprejeta z Uredbo Komisije (EU) št. 1205/2011 z dne 22. novembra 2011 o spremembi Uredbe (ES) št. 1126/2008 o sprejetju nekaterih mednarodnih računovodskih standardov v skladu z Uredbo (ES) št. 1606/2002 Evropskega parlamenta in Sveta glede mednarodnega standarda računovodskega poročanja (MSRP) 7 [3], potem ko jih je junija 2011 potrdil Računovodski regulativni odbor. |
| IFRS 7 paragrahvi 13 väljajätmine oli kogemata siiski välja jäänud. | Pri tem pa odstavek 13 MSRP 7 pomotoma ni bil črtan. |
| Paragrahvi 13C punktis a nõutud summad esitatakse ka selliste kajastatud finantsinstrumentide kohta, mille suhtes kehtib täitmisele pööratav põhitasaarvelduskokkulepe või muu sarnane kokkulepe, sõltumata sellest, kas need tasaarvestatakse vastavalt IAS 32 paragrahvile 42. Paragrahvi 13C punktis a nõutud avalikustatavat teavet ei tule siiski esitada summade kohta, mida kajastatakse tagatiskokkuleppe tulemusena ja mis ei vasta IAS 32 paragrahvis 32 sätestatud tasaarvestuskriteeriumidele. | Razkritja, ki jih zahteva 13.C(a) člen, pa se ne nanašajo na katere koli zneske, pripoznane kot posledica pogodb o zavarovanju, ki ne izpolnjujejo kriterijev za pobotanje iz 42. člena MRS 32. |
| Sellised summad tuleb selle asemel avalikustada vastavalt paragrahvi 13C punktile d. | Namesto tega se morajo takšni zneski razkriti v skladu s 13.C(d) členom. |
| (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2014 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. | Podjetje te spremembe uporablja za letna obdobja, ki se začnejo 1. januarja 2014 ali pozneje. |
| (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi tagasiulatuvalt. | Podjetje te spremembe izvaja za nazaj. |
| tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas | o izvajanju okrepljenega sodelovanja na področju uvedbe enotnega patentnega varstva |
| võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 118 esimest lõiku, | ob upoštevanju Pogodbe o delovanju Evropske unije in zlasti prvega odstavka člena 118 Pogodbe, |
| võttes arvesse nõukogu 10. märtsi 2011. aasta otsust 2011/167/EL, millega antakse luba tõhustatud koostööks ühtse patendikaitse loomise valdkonnas [1], | ob upoštevanju Sklepa Sveta 2011/167/EU z dne 10. marca 2011 o odobritvi okrepljenega sodelovanja na področju uvedbe enotnega patentnega varstva [1], |
| Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 3 sätestatud eesmärkide saavutamisele aitab kaasa õiguslike tingimuste loomine, mis võimaldavad ettevõtjatel kohandada oma tegevust toodete tootmiseks ja turustamiseks riigipiiride üleselt ning pakuvad ettevõtjatele rohkem valikuid ja võimalusi. | Uvedba pravnih pogojev, ki podjetjem omogočajo, da prilagodijo svoje dejavnosti pri proizvodnji in distribuciji izdelkov preko nacionalnih meja, ter jim zagotavljajo večjo izbiro in več priložnosti, prispeva k doseganju ciljev Unije iz člena 3(3) Pogodbe o Evropski uniji. |
| Ettevõtjatele kättesaadavate õiguslike vahendite hulgas peaks olema patendikaitse, mis on ühetaoline kogu siseturul või vähemalt olulisel osal sellest. | Enotno patentno varstvo na notranjem trgu ali vsaj na večjem delu notranjega trga bi moralo biti med pravnimi instrumenti, ki jih imajo na voljo podjetja. |
| Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 118 esimesele lõigule kuulub siseturu rajamise ja selle toimimise raames võetavate meetmete hulka ühetaolise patendikaitse loomine kogu liidus ning kogu liitu hõlmava tsentraliseeritud loaandmise, koordineerimise ja järelevalve korra kehtestamine. | V skladu s prvim odstavkom člena 118 Pogodbe o delovanju Evropske unije (PDEU) ukrepi, predvideni v okviru vzpostavitve in delovanja notranjega trga, vključujejo uvedbo enotnega patentnega varstva v celotni Uniji ter vzpostavitev centralizirane ureditve na ravni Unije na področju potrjevanja, usklajevanja in nadzorovanja. |
| Nõukogu võttis 10. märtsil 2011 vastu otsuse 2011/167/EL, millega antakse Belgiale, Bulgaariale, Tšehhi Vabariigile, Taanile, Saksamaale, Eestile, Iirimaale, Kreekale, Prantsusmaale, Küprosele, Lätile, Leedule, Luksemburgile, Ungarile, Maltale, Madalmaadele, Austriale, Poolale, Portugalile, Rumeeniale, Sloveeniale, Slovakkiale, Soomele, Rootsile ning Ühendkuningriigile (edaspidi „osalevad liikmesriigid”) luba seada sisse tõhustatud koostöö ühtse patendikaitse loomise valdkonnas. | Svet je 10. marca 2011 sprejel Sklep 2011/167/EU o odobritvi okrepljenega sodelovanja med Belgijo, Bolgarijo, Češko, Dansko, Nemčijo, Estonijo, Irsko, Grčijo, Francijo, Ciprom, Latvijo, Litvo, Luksemburgom, Madžarsko, Malto, Nizozemsko, Avstrijo, Poljsko, Portugalsko, Romunijo, Slovenijo, Slovaško, Finsko, Švedsko in Združenim kraljestvom (v nadaljnjem besedilu: sodelujoče države članice) na področju uvedbe enotnega patentnega varstva. |
| Ühtne patendikaitse edendab teaduse ja tehnoloogia arengut ning siseturu toimimist, muutes juurdepääsu patendisüsteemile lihtsamaks, odavamaks ja õiguskindlaks. | Enotno patentno varstvo bo spodbujalo znanstveni in tehnološki napredek ter delovanje notranjega trga z zagotavljanjem lažjega, cenejšega in pravno varnejšega dostopa do patentnega sistema. |
| See parandab ka patendikaitse taset, luues võimaluse saada ühtset patendikaitset osalevates liikmesriikides ning kõrvaldada kulud ja muuta süsteem kogu liidus ettevõtjate jaoks lihtsamalt kasutatavaks. | Poleg tega bo tudi izboljšalo raven patentnega varstva z omogočanjem pridobitve enotnega patentnega varstva v sodelujočih državah članicah, ter odpravilo stroške in zapletene postopke za podjetja v Uniji. |
| Ühtset patendikaitset peaksid saama kasutada Euroopa patendi omanikud nii osalevatest liikmesriikidest kui ka teistest riikidest, sõltumata oma kodakondsusest, elu- või asukohast. | Enotno patentno varstvo bi moralo biti na voljo imetnikom evropskega patenta tako iz sodelujočih držav članic kot iz drugih držav, ne glede na njihovo državljanstvo, bivališče ali sedež. |
| Euroopa patentide väljaandmise 5. oktoobri 1973. aasta konventsiooniga, mis on läbi vaadatud 17. detsembril 1991 ja 29. novembril 2000 (edaspidi „Euroopa patendikonventsioon”), loodi Euroopa Patendiorganisatsioon, millele tehti ülesandeks Euroopa patentide väljaandmine. | S Konvencijo o podeljevanju evropskih patentov z dne 5. oktobra 1973, kakor je bila revidirana 17. decembra 1991 in 29. novembra 2000 (v nadaljnjem besedilu: EPK), je bila ustanovljena Evropska patentna organizacija in pooblaščena za podeljevanje evropskih patentov. |
| Seda ülesannet täidab Euroopa Patendiamet. | To nalogo opravlja Evropski patentni urad (v nadaljnjem besedilu: EPU). |
| Euroopa Patendiameti väljastatud Euroopa patendil peaks patendiomaniku taotlusel olema käesoleva määruse alusel ühtne toime osalevates liikmesriikides. | Evropski patent, ki ga podeli EPU, bi moral imeti na zahtevo imetnika patenta v sodelujočih državah članicah enotni učinek na podlagi te uredbe. |
| Sellisele patendile osutatakse edaspidi kui ühtse toimega Euroopa patendile. | Tak patent se v nadaljnjem besedilu navaja kot „evropski patent z enotnim učinkom“. |
| Euroopa Patendikonventsiooni IX osa kohaselt võib Euroopa Patendikonventsiooni osalisriikide grupp näha ette, et nende riikide suhtes väljaantud Euroopa patendil on nende territooriumil ühtne toime. | V skladu z delom IX EPK lahko skupina držav pogodbenic EPK določi, da imajo evropski patenti, podeljeni za te države, enotni značaj. |
| Käesolev määrus kujutab endast erikokkulepet Euroopa Patendikonventsiooni artikli 142 tähenduses, regionaalset patendikokkulepet 19.juuni 1970. aasta patendikoostöölepingu, mida on viimati muudetud 3. veebruaril 2001, artikli 45 lõike 1 tähenduses ning eraldi kokkulepet tööstusomandi kaitse konventsiooni (allkirjastatud Pariisis 20. märtsil 1883 ja muudetud 28. septembril 1979) artikli 19 tähenduses. | Ta uredba predstavlja poseben sporazumv smislu člena 142 EPK, pogodbo o regionalnem patentu v smislu člena 45(1) Pogodbe o sodelovanju na področju patentov z dne 19. junija 1970, kakor je bila nazadnje spremenjena 3. februarja 2001, in poseben sporazum v smislu člena 19 Konvencije za varstvo industrijske lastnine, podpisane 20. marca 1883 v Parizu in nazadnje spremenjene 28. septembra 1979. |
