| Source | Target | | SOLVITi võrgustiku jätkuvaks toimimiseks olemasoleva töökorra alusel võib ühe või rohkem riikliku IMI koordinaatori ülesandeid määrata SOLVITi keskustele seoses nende tööga, nii et nad saaksid tegutseda riiklikust IMI koordinaatorist sõltumatult. | Da bi se delovanje mreže SOLVIT nadaljevalo na podlagi sedanje organizacije dela, se lahko ena ali več nalog nacionalnega koordinatorja IMI dodeli centrom SOLVIT na njihovem področju dela, tako da lahko delujejo neodvisno od nacionalnega koordinatorja IMI. |
| Isikuandmete ja konfidentsiaalse teabe töötlemisel SOLVITi menetluste osana tuleks kohaldada kõiki käesolevas määruses sätestatud tagatisi, mõjutamata SOLVITit käsitleva soovituse mittesiduvat olemust. | Obdelava osebnih podatkov in zaupnih informacij v okviru postopkov SOLVIT bi morala brez poseganja v nezavezujoče priporočilo o SOLVIT potekati v skladu z vsemi zagotovili iz te uredbe. |
| mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ | o evropski standardizaciji, spremembi direktiv Sveta 89/686/EGS in 93/15/EGS ter direktiv 94/9/ES, 94/25/ES, 95/16/ES, 97/23/ES, 98/34/ES, 2004/22/ES, 2007/23/ES, 2009/23/ES in 2009/105/ES Evropskega parlamenta in Sveta ter razveljavitvi Sklepa Sveta 87/95/EGS in Sklepa št. 1673/2006/ES Evropskega parlamenta in Sveta |
| olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, | po posredovanju osnutka zakonodajnega akta nacionalnim parlamentom, |
| Standardimise esmane eesmärk on määratleda vabatahtlikud tehnilised kirjeldused või kvaliteedinõuded, millele võiksid vastata praegused või tulevased tooted, tootmisprotsessid ja teenused. | Glavni cilj standardizacije je opredelitev prostovoljnih tehničnih specifikacij ali specifikacij kakovosti, ki jih lahko izpolnjujejo sedanji ali prihodnji proizvodi, proizvodni procesi ali storitve. |
| Standardimine võib hõlmata mitmesuguseid valdkondi, näiteks konkreetse toote eri kvaliteediklasside või suuruste standardimine või tehniliste kirjelduste standardimine toote- või teenuseturgudel, kus on olulised kokkusobivus ja koostalitlusvõime teiste toodete või süsteemidega. | Standardizacija lahko zajema različna vprašanja, kot so standardizacija različnih stopenj ali velikosti določenega proizvoda, ali tehnične specifikacije na trgih proizvodov ali storitev, za katera sta združljivost in interoperabilnost z drugimi proizvodi ali sistemi bistveni. |
| Euroopa standardimine tugevdab Euroopa tööstuse konkurentsivõimet maailmas, eriti kui see toimub kooskõlastatult rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega, nimelt Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO), Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) ja Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liiduga (ITU). | Evropska standardizacija krepi svetovno konkurenčnost evropske industrije, zlasti kadar je določena z usklajevanjem z mednarodnimi organi za standardizacijo, in sicer Mednarodno organizacijo za standardizacijo (ISO), Mednarodno elektrotehniško komisijo (IEC) in Mednarodno zvezo za telekomunikacije (ITU). |
| Standardid avaldavad majandusele tavaliselt märkimisväärselt soodsat mõju, soodustades näiteks siseturu majanduslikku põimumist, uute ja täiustatud toodete või turgude väljaarendamist ning parandades tarnetingimusi. | Standardi ustvarjajo pomembne pozitivne gospodarske učinke, na primer s spodbujanjem gospodarskega prepletanja na notranjem trgu ter razvoja novih in izboljšanih proizvodov ali trgov in izboljšanih pogojev dobave. |
| Standardite kasutamine suurendab seega tavaliselt konkurentsi ning vähendab toodangu ja müügiga seotud kulusid, tuues kasu majandusele tervikuna ja eelkõige tarbijatele. | Standardi tako običajno povečajo konkurenco ter zmanjšajo stroške proizvodnje in prodaje, s čimer koristijo gospodarstvu kot celoti, zlasti potrošnikom. |
| Standarditega saab hoida ja parandada kvaliteeditaset, anda teavet ning tagada koostalitlusvõime ja kokkusobivuse, suurendades seeläbi ohutust ja väärtust tarbijate jaoks. | Na podlagi standardov se lahko ohranja ali povečuje kakovost ter zagotavljajo informacije, interoperabilnost in združljivost, s čimer se povečuje tudi varnost in pomembnost za potrošnike. |
| Euroopa standardeid võtavad vastu Euroopa standardiorganisatsioonid: CEN, Cenelec ja ETSI. | (4) Evropske standarde sprejemajo evropske organizacije za standardizacijo, in sicer CEN, Cenelec in ETSI. |
| Euroopa standardid mängivad siseturul väga olulist rolli, kuna näiteks eeldatakse, et tänu harmoneeritud standardite kasutamisele vastavad turustatavad tooted asjaomaste liidu ühtlustamise õigusaktidega nende suhtes kehtestatud olulistele nõuetele. | (5) Evropski standardi imajo na notranjem trgu zelo pomembno vlogo, na primer preko uporabe harmoniziranih standardov za zagotavljanje skladnosti proizvodov, ki bodo dani na trg, z bistvenimi zahtevami za te proizvode, ki jih določa ustrezna usklajevalna zakonodaja Unije. |
| Need nõuded peaksid olema täpselt sõnastatud, et vältida väärtõlgendamist Euroopa standardiorganisatsioonide poolt. | Te zahteve bi bilo treba natančno opredeliti, da se s tem prepreči, da bi si jih evropske organizacije za standardizacijo napačno razlagale. |
| Standardimine muutub rahvusvahelises kaubanduses ja turgude avamisel järjest tähtsamaks. | Standardizacija je v mednarodni trgovini in pri odpiranju trgov čedalje pomembnejša. |
| Liit peaks püüdma edendada Euroopa ja rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide vahelist koostööd. | Unija bi si morala prizadevati za spodbujanje sodelovanja med evropskimi organizacijami za standardizacijo in mednarodnimi organi za standardizacijo. |
| Samuti peaks liit edendama kahepoolseid suhteid kolmandate riikidega, et kooskõlastada standardimistegevust ja edendada Euroopa standardeid, näiteks lepingute sõlmimiseks peetavatel läbirääkimistel või standardimisekspertide lähetamisel kolmandatesse riikidesse. | Prav tako bi morala Unija za usklajevanje prizadevanj na področju standardizacije spodbujati dvostranske pristope s tretjimi državami in uporabo evropskih standardov, na primer pri pogajanjih o sporazumih ali s pošiljanjem strokovnjakov za standardizacijo v tretje države. |
| Lisaks peaks liit ergutama Euroopa standardiorganisatsioonide kontakte erafoorumite ja konsortsiumitega, säilitades aga seejuures Euroopa standardimise esmatähtsuse. | Nadalje bi morala Unija spodbujati stike med evropskimi organizacijami za standardizacijo in zasebnimi forumi ter konzorciji in hkrati ohranjati primarnost evropske standardizacije. |
| Euroopa standardimist reguleerib konkreetne õigusraamistik, mis koosneb kolmest õigusaktist: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord, [3]Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1673/2006/EÜ Euroopa standardimise rahastamise kohta [4]ja nõukogu 22. detsembri 1986. aasta otsus 87/95/EMÜ standardimise kohta infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas [5]. | (7) Evropsko standardizacijo ureja poseben pravni okvir, ki ga sestavljajo trije različni pravni akti, in sicer Direktiva 98/34/ES Evropskega parlamenta in Sveta z dne 22. junija 1998 o določitvi postopka za zbiranje informacij na področju tehničnih standardov in tehničnih predpisov ter predpisov o storitvah informacijske družbe [3], Sklep št. 1673/2006/ES Evropskega parlamenta in Sveta z dne 24. oktobra 2006 o financiranju evropske standardizacije [4]in Sklep Sveta 87/95/EGS z dne 22. decembra 1986 o standardizaciji na področju informacijske tehnologije in telekomunikacij [5]. |
| Praegune õigusraamistik ei ole viimastel aastakümnetel Euroopa standardimises toimunud arenguga kaasas käinud. | Vendar veljavni pravni okvir v zadnjih desetletjih ne sledi več razvoju evropske standardizacije. |
| Seepärast tuleks praegust õigusraamistikku lihtsustada ja kohandada, et võtta arvesse standardimise uusi aspekte ning selle kaudu ka eelnimetatud Euroopa standardimise viimaseid arengusuundi ja edasisi ülesandeid. | Zato bi bilo treba sedanji pravni okvir poenostaviti in prilagoditi, tako da bo zajemal nove vidike standardizacije ter odražal najnovejše spremembe in prihodnje izzive evropske standardizacije. |
| Eelkõige puudutab see teenusestandardite koostamist ja lisaks ametlikele standarditele ka muude standardimisdokumentide arengut. | To se nanaša zlasti na pospešen razvoj standardov za storitve in razvoj standardizacijskih dokumentov, pri katerih ne gre za uradne standarde. |
| Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2010. aasta resolutsioonis Euroopa standardimise tuleviku kohta [6]ning Euroopa standardimissüsteemi läbivaatamise ekspertide rühma 2010. aasta veebruari aruandes pealkirjaga „Standardimine konkurentsivõimelise ja innovaatilise Euroopa heaks: visioon aastaks 2020” on esitatud suur hulk strateegilisi soovitusi Euroopa standardimissüsteemi läbivaatamise kohta. | V resoluciji Evropskega parlamenta z dne 21. oktobra 2010 o prihodnosti evropske standardizacije [6]in v poročilu skupine strokovnjakov za pregled evropskega standardizacijskega sistema (Express) iz februarja 2010 z naslovom "Standardizacija za konkurenčno in inovativno Evropo: vizija za leto 2020" se nahajajo številna strateška priporočila v zvezi s pregledom evropskega standardizacijskega sistema. |
| Standardite ja standardimise kui liidu poliitika elluviimise vahendite tõhususe tagamine eeldab tulemuslikku ja tõhusat standardimissüsteemi, mis moodustaks paindliku ja läbipaistva raamistiku kõigi osaliste vahelise konsensuse saavutamiseks ja mis oleks ka rahaliselt jätkusuutlik. | Za zagotovitev učinkovitosti standardov in standardizacije kot orodij politik Unije je nujen učinkovit in uspešen sistem standardizacije, ki zagotavlja prilagodljivo in pregledno platformo za doseganje konsenza med vsemi udeleženci ter je finančno sprejemljiv. |
| Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiviga 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul [7]on kehtestatud üldsätted, mis lihtsustavad teenuseosutajate asutamisvabaduse teostamist ja teenuste vaba liikumist, säilitades samas teenuste kõrge kvaliteedi. | Direktiva 2006/123/ES Evropskega parlamenta in Sveta z dne 12. decembra 2006 o storitvah na notranjem trgu [7]uvaja splošne določbe, ki ponudnikom storitev olajšujejo uveljavljanje svobode ustanavljanja in prostega pretoka storitev ter hkrati ohranjajo visoko raven kakovosti storitev. |
| Direktiiv kohustab liikmesriike koostöös komisjoniga edendama vabatahtlike Euroopa standardite väljatöötamist, et hõlbustada eri liikmesriikides teenuseosutajate pakutavate teenuste vastavust ning edendada teenuse kasutajatele teabe andmist ja teenuste osutamise kvaliteeti. | Države članice zavezuje, da v sodelovanju s Komisijo spodbujajo razvoj prostovoljnih evropskih standardov za zagotovitev združljivosti storitev, ki jih opravljajo ponudniki v različnih državah članicah, zagotavljanje informacij prejemniku in kakovost zagotavljanja storitev. |
| Direktiiv 98/34/EÜ kehtib siiski ainult toodete suhtes ega hõlma otsesõnu teenusestandardeid. | Vendar pa se Direktiva 98/34/ES uporablja le za standarde za proizvode, medtem ko standardi za storitve niso izrecno zajeti. |
| Samas ei ole teenuste ja kaupade vahele selge piiri tõmbamine siseturul enam nii oluline. | Poleg tega je razmejitev med storitvami in blagom ob upoštevanju dejanskega stanja notranjega trga vse manj pomembna. |
| Tegelikult ei ole alati võimalik tootestandardeid teenusestandarditest selgelt eristada. | Jasno razlikovanje med standardi za proizvode in standardi za storitve v praksi ni vedno mogoče. |
| Paljud tootestandardid sisaldavad teenusekomponenti ning teenusestandardid hõlmavad tihti osaliselt ka tooteid. | Veliko standardov za proizvode vključuje element storitev, standardi za storitve pa se pogosto delno nanašajo tudi na proizvode. |
| Seega tuleb praegust õiguslikku raamistikku uute oludega kohandada ja laiendada selle reguleerimisala ka teenusestandarditele. | Zato je treba veljavni pravni okvir prilagoditi tem novim razmeram z razširitvijo njegovega področja uporabe na standarde za storitve. |
| Teenusestandardid on sarnaselt teiste standarditega vabatahtlikud ja peaksid lähtuma turust, seadma esikohale nende ettevõtjate ja sidusrühmade vajadused, keda kõnealused standardid otseselt või kaudselt mõjutavad, arvestama üldsuse huvidega ja põhinema aluspõhimõtetel, sealhulgas konsensusel. | Tako kot drugi standardi so tudi standardi za storitve prostovoljni in bi morali biti tržno usmerjeni, pri čemer bi morale imeti prednost potrebe gospodarskih subjektov in zainteresiranih strani, ki jih ti standardi neposredno ali posredno zadevajo, ter bi morali upoštevati javni interes in temeljiti na temeljnih načelih, vključno konsenzu. |
| Need peaksid peamiselt keskenduma toodete ja protsessidega seotud teenustele. | Standardi bi morali biti osredotočeni zlasti na storitve, povezane s proizvodi in postopki. |
| Tuleks kohaldada sellist õigusraamistikku, mis võimaldab komisjonil taotleda ühelt või mitmeltEuroopa standardiorganisatsioonilt teenuste jaoks Euroopa standardi või Euroopa standardimisdokumentide väljatöötamist, tunnustades täiel määral aluslepingutes sätestatud pädevuse jagunemist liidu ja liikmesriikide vahel. | Pravni okvir, ki Komisiji omogoča, da od ene ali več evropskih organizacij za standardizacijo zahteva osnutek evropskega standarda ali evropskega standardizacijskega dokumenta za storitve bi se moral uporabiti, ob polnem upoštevanju razdelitve pristojnosti med Unijo in državami članicami, kot je določeno v Pogodbah. |
| See puudutab eriti Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 14, 151, 152, 153, 165, 166 ja 168 ning Euroopa Liidu lepingule (ELi leping) ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 26 (üldhuviteenuste kohta), mille kohaselt kuulub liikmesriikide ainupädevusse nende sotsiaalkindlustus-, kutseharidus- ja tervishoiusüsteemide aluspõhimõtete määratlemine ning nende süsteemide pakutavate teenuste haldamise, rahastamise, korraldamise ja osutamise raamtingimuste seadmine koos nende kvaliteedi-, ohutus- ja muude nõuete määratlemisega, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 168 lõike 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) [8]kohaldamist. | To zadeva zlasti člene 14, 151, 152, 153, 165, 166 in 168 Pogodbe o delovanju Evropske unije (PDEU) ter Protokol (št. 26) o storitvah splošnega interesa, ki je priložen Pogodbi o Evropski uniji (PEU) in PDEU, v skladu s katerimi ostaja v izključni pristojnosti držav članic, da opredelijo temeljna načela njihove socialne varnosti, poklicnega usposabljanja in zdravstvenih sistemov ter oblikujejo okvirne pogoje za upravljanje, financiranje, organizacijo in zagotavljanje opravljenih storitev v okviru teh sistemov, vključno z - vendar brez poseganja v člen 168(4) PDEU in Direktivo 2005/36/ES Evropskega parlamenta in Sveta z dne 7. septembra 2005 o priznavanju poklicnih kvalifikacij [8]- opredelitvijo zahtev, kakovosti, varnostnih standardov, ki se uporabljajo zanje. |
| Komisjon ei tohiks mõjutada kõnealuse taotluse abil õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja täita ning õigust osaleda töövaidlustes vastavalt siseriiklikule õigusele ja tavadele, mis on kooskõlas liidu õigusega. | Komisija s takšno zahtevo ne bi smela vplivati na pravico do pogajanja, sklepanja in izvajanja kolektivnih pogodb ter pravico do stavke v skladu z nacionalnim pravom in prakso, ki spoštujejo pravo Unije. |
| Euroopa standardiorganisatsioonide suhtes kohaldatakse konkurentsiõigust, kuivõrd neid võib lugeda ettevõtjaks või ettevõtjate ühenduseks ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 tähenduses. | Za evropske organizacije za standardizacijo velja konkurenčno pravo, če jih je mogoče šteti za podjetje ali združenje podjetij v smislu členov 101 in 102 PDEU. |
| Liidus võtavad riiklikke standardeid vastu riikide standardiorganisatsioonid, mille tagajärjeks võib olla omavahel vastuolus olevate standardite kehtimine ja tehnilised takistused siseturul. | Nacionalne standarde znotraj Unije sprejemajo nacionalni organi za standardizacijo, kar bi lahko imelo za posledico nasprotujoče si standarde in tehnične ovire na notranjem trgu. |
| Seetõttu on siseturu ja liidus toimuva standardimise tõhususe huvides vaja säilitada riikide standardiorganisatsioonide, Euroopa standardiorganisatsioonide ja komisjoni vahel senine korrapärane teabevahetus nende praeguse ja edaspidise standardimistegevuse üle, mis hõlmab Euroopa standardiorganisatsioonide raames riikide standardiorganisatsioonide suhtes kohaldatavat status quo säilitamise põhimõtet käsitlevaid sätteid, mille kohaselt riiklikud standardid kaotavad kehtivuse pärast uue Euroopa standardi avaldamist. | Zato je treba za notranji trg in učinkovitost standardizacije znotraj Unije potrditi obstoječo redno izmenjavo informacij med nacionalnimi organi za standardizacijo, evropskimi organizacijami za standardizacijo in Komisijo o njihovih sedanjih in prihodnjih dejavnostih na področju standardizacije kakor tudi o načelu mirovanja, ki se uporablja za nacionalne organe za standardizacijo v okviru evropskih organizacij za standardizacijo, ki določa umik nacionalnih standardov, po objavi novega evropskega standarda. |
| Riikide ja Euroopa standardiorganisatsioonid peaksid ka järgima teabevahetust puudutavaid sätteid tehniliste kaubandustõkete lepingu [9]3. lisas. | Nacionalni organi za standardizacijo in evropske organizacije za standardizacijo bi morali prav tako upoštevati določbe o izmenjavi informacij v Prilogi 3 k Sporazumu o tehničnih ovirah v trgovini [9]. |
| Seoses liikmesriikide kohustusega teavitada komisjoni oma riikide standardiorganisatsioonidest ei tohiks nõuda eraldi siseriiklike seaduste vastuvõtmist nende organisatsioonide tunnustamiseks. | Obveznost držav članic, da obvestijo Komisijo o njihovih nacionalnih organih za standardizacijo, ne bi smela zahtevati sprejetja posebne nacionalne zakonodaje za namene priznavanja teh organov. |
| Riikide standardiorganisatsioonide, Euroopa standardiorganisatsioonide ja komisjoni vaheline korrapärane teabevahetus ei tohiks takistada riikide standardiorganisatsioone täitmast muid kohustusi ja ülesandeid ega järgimast tehniliste kaubandustõkete lepingu 3. lisa sätteid. | Redna izmenjava informacij med nacionalnimi organi za standardizacijo, evropskimi organizacijami za standardizacijo in Komisijo nacionalnim organom za standardizacijo ne bi smela preprečevati izpolnjevanja drugih obveznosti in zavez ter zlasti določb Priloge 3 k Sporazumu o tehničnih ovirah v trgovini. |
| Ühiskondlike huvide esindamise ja ühiskondlike sidusrühmade Euroopa standardimistegevuses osalemise all peetakse silmas selliste organisatsioonide ja poolte tegevust, kes esindavad laiema sotsiaalse kõlapinnaga, näiteks keskkonnakaitsjate, tarbijate ja töövõtjate huve. | Zastopanje družbenih interesov in družbenih zainteresiranih strani v dejavnostih evropske standardizacije se nanaša na dejavnosti organizacij in zainteresiranih strani, ki zastopajo bolj pomembne družbene interese, na primer okoljske interese, interese potrošnikov ali interese zaposlenih. |
| Teisest küljest osutab ühiskondlike huvide esindamine ja sotsiaalsete sidusrühmade Euroopa standardimistegevuses osalemine eriti töövõtjate ja töötajate põhiõigusi esindavate organisatsioonide, näiteks ametiühingute tegevusele. | Vendar se zastopanje družbenih interesov in družbenih zainteresiranih strani v dejavnostih evropske standardizacije nanaša zlasti na dejavnosti organizacij in zainteresiranih strani, ki zastopajo osnovne pravice zaposlenih, na primer sindikate. |
| Otsustusprotsesside kiirendamiseks tuleks riikide ja Euroopa standardiorganisatsioonidel levitada kergesti kättesaadavat teavet oma tegevuse kohta, edendades selleks oma asjaomastes standardimissüsteemides info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamist, näiteks pakkuma kõigile asjaomastele sidusrühmadele kergestikasutatavat veebipõhist võimalust avaldada arvamust standardieelnõude kohta ning korraldama tehniliste komisjonide virtuaalseid koosolekuid, sealhulgas veebi- või videokonverentside kujul. | Nacionalni organi za standardizacijo in evropske organizacije za standardizacijo bi morali za pospešitev postopka odločanja olajšati dostop do informacij o njihovih dejavnostih, tako da spodbujajo uporabo informacijske in komunikacijske tehnologije (IKT) v svojih sistemih standardizacije, na primer z zagotavljanjem enostavne uporabe mehanizma za svetovanje vsem pomembnim zainteresiranim stranem, da bi ti lahko vnašali svoje komentarje na osnutke standardov, in z organiziranjem virtualnih srečanj, vključno s spletno ali video konferenco tehničnih odborov. |
| Standardid aitavad liidu poliitikal tulla toime selliste oluliste ühiskondlike ülesannetega nagu kliimamuutus, ressursside säästev kasutamine, innovatsioon, elanikkonna vananemine, puuetega inimeste kaasamine, tarbijakaitse ning töötingimused ja tööohutus. | Standardi so lahko politikam Unije v pomoč pri soočanju z velikimi družbenimi izzivi, kot so podnebne spremembe, trajnostna raba virov, inovacije, staranje prebivalstva, vključevanje invalidov, varstvo potrošnikov in varnost delavcev in delovni pogoji. |
| Edendades kõnealustes valdkondades laienevatel turgudel toodete ja tehnoloogiate Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid, võib liit luua oma ettevõtjate jaoks konkurentsieelise ja soodustada kaubavahetust, eelkõige VKEde jaoks, kes moodustavad suure osa Euroopa ettevõtjatest. | S spodbujanjem razvoja evropskih ali mednarodnih standardov za blago in tehnologije na rastočih trgih teh področij bi lahko Unija ustvarila konkurenčno prednost za svoja podjetja in olajšala trgovino, zlasti za MSP, ki predstavljajo velik delež evropskih podjetij. |
| Standardid on ettevõtjate, eriti VKEde konkurentsivõime seisukohalt oluline töövahend, ning nende osalemine standardimisprotsessis on liidu tehnoloogilise progressi jaoks ülioluline. | Standardi so pomembno orodje za konkurenčnost podjetij še posebej MSP, katerih sodelovanje v postopku standardizacije je bistveno za tehnološki napredek v Uniji. |
| Seepärast on tähtis, et standardimisraamistik innustaks VKEsid aktiivselt osalema ja andma standardimistegevuse jaoks uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi. | Zato je potrebno, da okvir standardizacije spodbuja MSP, da se aktivno udeležujejo v prizadevanju za standardizacijo in prispevajo njihove inovativne tehnološke rešitve. |
| See hõlmab nende osalemist riiklikul tasandil, kus nad võivad väiksemate kulude ja keelebarjääri puudumise tõttu teistest tulemuslikumalt tegutseda. | To vključuje izboljšanje njihove udeležbe na nacionalni ravni, na kateri so lahko bolj učinkoviti zaradi nižjih stroškov in se ne srečujejo z jezikovnimi ovirami. |
| Seetõttu peaks käesolev määrus suurendama VKEde esindatust ja osalemist nii riiklikes kui ka Euroopa tasandi tehnilistes komiteedes, muutma standardid VKEdele kättesaadavamaks ja suurendama nende sellealast teadlikkust. | Zato bi ta uredba morala izboljšati zastopanost in udeležbo MSP v nacionalnih in evropskih tehničnih odborih ter olajšati njihov dejanski dostop do standardov in ozaveščenost o njih. |
| Euroopa standardid on VKEde konkurentsivõime seisukohast eluliselt olulised, kuid samas on VKEd mõnel juhul Euroopa standardimistegevuses alaesindatud. | (21) Evropski standardi so izjemno pomembni za konkurenčnost MSP, ki pa so v nekaterih primerih nezadostno zastopana v dejavnostih evropske standardizacije. |
| Seega peaks käesolev määrus hõlbustama ja ergutama VKEde asjakohast esindatust ja osalemist Euroopa standardimisprotsessis üksusega, mis on VKEde ja VKEsid riigi tasandil esindavate organisatsioonidega tulemuslikult kontaktis ja neid nõuetekohaselt esindab. | Tako bi morala ta uredba spodbujati in olajšati ustrezno zastopanost in udeležbo MSP v postopku evropske standardizacije s subjektom, ki je dejansko v stiku z in predstavlja MSP in organizacije ki predstavljajo MSP na nacionalni ravni. |
| Standardid võivad avaldada laialdast mõju ühiskonnale, eelkõige kodanike turvalisusele ja heaolule, võrkude tõhususele, keskkonnale, tööohutusele ja töötingimustele, juurdepääsule ja muudele üldistele poliitikavaldkondadele. | Standardi imajo lahko širok vpliv na družbo, zlasti na varnost in dobro počutje državljanov, učinkovitost omrežij, okolje, varnost delavcev in delovne pogoje, dostopnost ter druga področja javne politike. |
| Seepärast on oluline tagada, et ühiskondlike sidusrühmade rolli ja panust standardite väljatöötamisel tugevdatakse, toetades jõuliselt organisatsioone, kes esindavad tarbijaid ning keskkonna ja ühiskondlikke huve. | Zato je treba z okrepljeno podporo organizacij, ki zastopajo potrošnike ter okoljske in družbene interese, okrepiti vlogo in prispevek družbenih zainteresiranih strani pri razvoju standardov. |
| Euroopa standardiorganisatsioonide ülesanne toetada ja hõlbustada kõigi asjaomaste sidusrühmade esindatust ja tulemuslikku osalemist ei tähenda sidusrühmadele hääleõiguse andmist, kui see ei ole just ette nähtud Euroopa standardiorganisatsioonide töökorras. | Obveznost evropskih organizacij za standardizacijo, da spodbujajo in olajšujejo zastopanje in dejansko udeležbo vseh zadevnih zainteresiranih strani, ne pomeni glasovalnih pravic za te zainteresirane strani, razen če take glasovalne pravice niso predpisane z notranjim poslovnikom evropskih organizacij za standardizacijo. |
| Euroopa standardimissüsteem peab täiel määral arvesse võtma ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni [10]. | (24) Evropski sistem za standardizacijo bi moral tudi v celoti upoštevati Konvencijo Združenih narodov o pravicah invalidov [10]. |
| Seepärast on tähtis, et tarbijate huve esindavad organisatsioonid piisavalt esindaksid ja hõlmaksid ka puuetega isikute huve. | Zato je pomembno, da organizacije, ki zastopajo interese potrošnikov v zadostni meri zastopajo in vključujejo interese invalidov. |
| Lisaks tuleks kõigi kättesaadavate vahenditega hõlbustada puuetega inimeste osalemist standardimisprotsessis. | Poleg tega bi bilo treba sodelovanje invalidov v procesu standardizacije olajšati z vsemi sredstvi, ki so na razpolago. |
| Standardimise kui liidu õigusakte ja poliitikat toetava abivahendi tähtsuse tõttu ja vältimaks hilisemaid vastuväiteid harmoneeritud standarditele ja nende tagantjärele muutmist, on tähtis, et avaliku sektori asutused osaleksid nende standardite väljatöötamise kõigil etappidel, kus nad seda teha saavad, eriti tooteid käsitlevate liidu ühtlustamise õigusaktidega hõlmatud valdkondades. | Zaradi pomembnosti standardizacije kot orodja za podporo zakonodaje in politik Unije ter da se prepreči naknadno nasprotovanje harmoniziranim standardom in njihovo spreminjanje, je pomembno, da javni organi sodelujejo pri standardizaciji v vseh fazah razvoja teh standardov, v katerih jih je mogoče vključiti,zlasti na področjih, za katere velja usklajevalna zakonodaja Unije za proizvode. |
| Standardites tuleks arvestada sellega, milline on toote või teenuse keskkonnamõju kogu tema olelusringi jooksul. | Standardi bi morali upoštevati okoljske vplive v celotnem življenjskem ciklu proizvodov in storitev. |
