| Source | Target | | Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus on välja töötanud olulised ja üldsusele kättesaadavad vahendid sellise mõju hindamiseks kogu olelusringi kestel. | Skupno raziskovalno središče Komisije (JRC) je razvilo pomembna in javno dostopna orodja za oceno takih vplivov v celotnem življenjskem ciklu. |
| Seepärast tuleks käesoleva määrusega tagada, et Teadusuuringute Ühiskeskus saab täita Euroopa standardimissüsteemis aktiivset rolli. | Zato bi morala ta uredba zagotoviti aktivno vlogo JRC v evropskem standardizacijskem sistemu. |
| Komisjoni ja Euroopa standardimissüsteemi vahelise koostöö elujõulisus eeldab tulevaste standardite koostamise taotluste hoolikat kavandamist. | Uspešnost sodelovanja med Komisijo in sistemom evropske standardizacije je odvisna od skrbnega načrtovanja prihodnjih zahtev glede razvoja standardov. |
| Sellist kavandamist saaks parandada eelkõige huvitatud isikute, sealhulgas riikide turujärelevalve asutuste panuse kaudu, võttes kasutusele mehhanismid arvamuste kogumiseks ja hõlbustades teabevahetust kõigi huvitatud isikute vahel. | To načrtovanje bi se lahko izboljšalo, zlasti s sodelovanjem zainteresiranih strani, vključno z nacionalnimi organi za tržni nadzor, z uvedbo mehanizmov za zbiranje mnenj in z omogočanjem izmenjave informacij med vsemi zainteresiranimi stranmi. |
| Direktiiviga 98/34/EÜ on jubaette nähtud võimalus taotleda Euroopa standardiorganisatsioonidelt Euroopa standardite väljatöötamist ja seega on otstarbekas parandada kõnealust kavandamist ja muuta see selgemaks aastase töökavaga, mis peaks sisaldama ülevaadet kõigist standardite koostamise taotlustest, mille komisjon kavatseb Euroopa standardiorganisatsioonidele esitada. | Ker Direktiva 98/34/ES že določa možnost, da se od evropskih organizacij za standardizacijo zahteva razvoj evropskih standardov, je ustrezno uvesti boljše in preglednejše načrtovanje v okviru letnega programa dela, ki bi moral vključevati pregled vseh zahtev za standarde, ki jih Komisija namerava predložiti evropskim organizacijam za standardizacijo. |
| Tuleb tagada tihe koostöö Euroopa standardiorganisatsioonide ja vastavalt käesolevale määrusele liidu toetust saavate Euroopa sidusrühmade organisatsioonide ja komisjoni vahel komisjoni iga-aastase liidu standardimise töökava koostamisel ja standardimistaotluste ettevalmistamisel, et analüüsida ettepanekute asjakohasust turgude jaoks ja seadusandja püstitatud poliitika eesmärke ning võimaldada Euroopa standardiorganisatsioonidel standardimistegevuse taotlustele kiiremini reageerida. | Treba je zagotoviti visoko raven sodelovanja med evropskimi organizacijami za standardizacijo in evropskimi organizacijami zainteresiranih strani, ki prejemajo finančna sredstva Unije v skladu s to uredbo, ter Komisijo pri določitvi njenega letnega programa dela Unije za standardizacijo in pripravo zahtev za standarde, da se analizirajo tržni pomen predlagane zadeve in cilji politike, ki jih je določil zakonodajalec, ter dovoli evropskim organizacijam za standardizacijo, da se hitreje odzovejo na zahtevane dejavnosti standardizacije. |
| Enne Euroopa standardimistaotluste või Euroopa standardimisdokumentide taotluste või harmoneeritud standarditele esitatavate vastuväidete esitamist käesoleva määruse kohaselt moodustatavale komiteele peaks komisjon konsulteerima liikmesriikide ekspertidega, näiteks kaasates vastavate liidu õigusaktidega moodustatavaid komiteesid või selliste komiteede puudumise korral valdkondlike ekspertidega muul viisil konsulteerides. | Pred predložitvijo zadeve v zvezi z zahtevo po evropskih standardih ali evropskih standardizacijskih dokumentih ali pritožbe nad harmoniziranim standardom odboru, ustanovljenem s to uredbo, bi se morala Komisija posvetovati s strokovnjaki držav članic, na primer z vključitvijo odborov, določenih z ustreznimi zakonodajnimi akti Unije ali z drugimi oblikami posvetovanja s strokovnjaki za posamezen sektor, kjer takšni odbori ne obstajajo. |
| Mitmes direktiivis toodete turuleviimise tingimuste ühtlustamise kohta on täpsustatud, et komisjon võib taotleda, et Euroopa standardiorganisatsioonid võtaksid vastu harmoneeritud standardid, millele toetudes võib eeldada, et toode vastab kehtivatele olulistele nõuetele. | Več direktiv, s katerimi se usklajujejo pogoji za trženje proizvodov, določa, da lahko Komisija od evropskih organizacij za standardizacijo zahteva sprejetje harmoniziranih standardov, na podlagi katerih se domneva skladnost z ustreznimi bistvenimi zahtevami. |
| Mitu sellist direktiivi sisaldab ka hulka sätteid neid standardeid puudutavate vastuväidete kohta juhul, kui standardid ei hõlma või ei hõlma täielikult kõiki kohaldatavaid nõudeid. | Vendar veliko teh direktiv vsebuje najrazličnejše določbe v zvezi z nasprotovanjem tem standardom, če ne zajemajo vseh veljavnih zahtev ali jih ne zajemajo v celoti. |
| Ettevõtjate ja Euroopa standardiorganisatsioonide jaoks ebakindlust tekitavaid vastuolulisi sätteid sisaldavad eelkõige järgmised õigusaktid: nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiiv 89/686/EMÜ isikukaitsevahendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, [11]nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/15/EMÜ tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta, [12]Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. märtsi 1994. aasta direktiiv 94/9/EÜ plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, [13]Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 1994. aasta direktiiv 94/25/EÜ väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, [14]Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 1995. aasta direktiiv 95/16/EÜ lifte käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, [15]Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. mai 1997. aasta direktiiv 97/23/EÜ surveseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, [16]Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/22/EÜ mõõtevahendite kohta, [17]Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta direktiiv 2007/23/EÜ pürotehniliste toodete turule laskmise kohta, [18]Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/23/EÜ mitteautomaatkaalude kohta [19]ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/105/EÜ lihtsate surveanumate kohta [20]. | Neskladne določbe, ki povzročajo negotovost gospodarskih subjektov in evropskih organizacij za standardizacijo, vsebujejo zlasti Direktiva Sveta 89/686/EGS z dne 21. decembra 1989 o približevanju zakonodaj držav članic v zvezi z osebno zaščitno opremo [11], Direktiva Sveta 93/15/EGS z dne 5. aprila 1993 o usklajevanju določb v zvezi z dajanjem eksplozivov za civilno uporabo v promet in njihovim nadzorom [12], Direktiva 94/9/ES Evropskega parlamenta in Sveta z dne 23. marca 1994 o približevanju zakonodaje držav članic v zvezi z opremo in zaščitnimi sistemi, namenjenimi za uporabo v potencialno eksplozivnih atmosferah [13], Direktiva 94/25/ES Evropskega parlamenta in Sveta z dne 16. junija 1994 o približevanju zakonov in drugih predpisov držav članic v zvezi s plovili za rekreacijo [14], Direktiva 95/16/ES Evropskega parlamenta in Sveta z dne 29. junija 1995 o približevanju zakonodaje držav članic v zvezi z dvigali [15], Direktiva 97/23/ES Evropskega parlamenta in Sveta z dne 29. maja 1997 o približevanju zakonodaje držav članic v zvezi s tlačno opremo [16], Direktiva 2004/22/ES Evropskega parlamenta in Sveta z dne 31. marca 2004 o merilnih instrumentih [17], Direktiva 2007/23/ES Evropskega parlamenta in Sveta z dne 23. maja 2007 o dajanju pirotehničnih izdelkov v promet [18], Direktiva 2009/23/ES Evropskega parlamenta in Svetaz dne 23. aprila 2009 o neavtomatskih tehtnicah [19]in Direktiva 2009/105/ES Evropskega parlamenta in Sveta z dne 16. septembra 2009 v zvezi z enostavnimi tlačnimi posodami [20]. |
| Seepärast peaks käesolevasse määrusesse lisama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuses 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta [21]sätestatud ühtse korra, kustutama kõneluste direktiivide asjaomased sätted ja andma Euroopa Parlamendile õiguse esitada vastavalt käesolevale määrusele harmoneeritud standardi suhtes vastuväiteid. | Zato je treba v to uredbo vključiti enotni postopek iz Sklepa št. 768/2008/ES Evropskega parlamenta in Sveta z dne 9. julija 2008 o skupnem okviru za trženje proizvodov [21], črtati zadevne določbe iz navedenih direktiv ter v pristojnosti Evropskega parlamenta vključiti tudi pravico do nasprotovanja harmoniziranemu standardu v skladu s to uredbo. |
| Riiklikud ametiasutused peaksid kõiki asjakohaseid tehnilisi spetsifikatsioone võimalikult palju ära kasutama riistvara, tarkvara ja infotehnoloogia teenuste ostmisel, valides näiteks tehnilised spetsifikatsioonid, mida saavad rakendada kõik asjast huvitatud tarnijad; sellega suurendatakse konkurentsi ja vähendatakse seotust ainult ühe tarnijaga. | Javni organi bi morali pri naročanju strojne in programske opreme ter storitev informacijske tehnologije čim bolje uporabiti vse zadevne tehnične specifikacije, na primer z izbiro tehničnih specifikacij, ki jih lahko izvajajo vsi zainteresirani dobavitelji, da se zagotovi večja konkurenčnost in zmanjša tveganje vezanosti na določeno tehniko. |
| Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, [22]ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta, [23]Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivis 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord, [24]ning komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, [25]on sätestatud, et riigihangete puhul määratletakse tehnilised spetsifikatsioonid, tuginedes Euroopa standardid ülevõtnud riiklikele standarditele, Euroopa tehnilistele kinnitustele, ühistele tehnilistele spetsifikatsioonidele, rahvusvahelistele standarditele, muudele Euroopa standardiorganisatsioonide kehtestatud tehnilistele kontrollisüsteemidele, või juhul, kui need puuduvad, projekteerimise, arvestusmeetodi ning tööde teostamise ja toodete kasutamisega seotud riiklikele standarditele, riiklikele tehnilistele kinnitustele või riiklikele tehnilistele spetsifikatsioonidele või samaväärsetele materjalidele. | Direktiva 2004/17/ES Evropskega parlamenta in Sveta z dne 31. marca 2004 o usklajevanju postopkov za oddajo javnih naročil naročnikov v vodnem, energetskem in transportnem sektorju ter sektorju poštnih storitev [22], Direktiva 2004/18/ES Evropskega parlamenta in Sveta z dne 31. marca 2004 o usklajevanju postopkov za oddajo javnih naročil gradenj, blaga in storitev [23], Direktiva 2009/81/ES Evropskega parlamenta in Sveta z dne 13. julija 2009 o usklajevanju postopkov za oddajo nekaterih naročil gradenj, blaga in storitev, ki jih oddajo naročniki na področju obrambe in varnosti [24]in Uredba Komisije (ES, Euratom) št. 2342/2002 z dne 23. decembra 2002 o podrobnih pravilih za izvajanje Uredbe Sveta (ES, Euratom) št. 1605/2002 o finančni uredbi, ki se uporablja za splošni proračun Evropskih skupnosti [25]določajo, da bi bilo treba tehnične specifikacije pri javnem naročanju določiti s sklicevanjem na nacionalne standarde, ki so privzeti evropski standardi, evropski tehnična soglasja, skupne tehnične specifikacije, mednarodni standardi, drugi tehnični referenčni sistemi, ki so jih določile evropske organizacije za standardizacijo, ali, če teh ni, na nacionalne standarde, nacionalna tehnična soglasja ali nacionalne tehnične specifikacije, povezane z načrtovanjem, izračunom in izvedbo gradenj ter uporabo proizvodov, ali enakovredno. |
| IKT tehnilisi spetsifikatsioone koostavad sageli aga hoopis teised standardite koostamisega tegelevad organisatsioonid ning need ei kuulu ühtegi direktiivides 2004/17/EÜ, 2004/18/EÜ või 2009/81/EÜ ega määruses (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 sätestatud standardite või kinnituste kategooriasse. | Vendar tehnične specifikacije na področju IKT pogosto razvijajo druge organizacije za razvoj standardizacije, pri čemer ti standardi ne spadajo v nobeno od kategorij standardov in soglasij iz direktiv 2004/17/ES, 2004/18/ES ali 2009/81/ES ali Uredbe (ES, Euratom) št. 2342/2002. |
| Seepärast tuleb ette näha võimalus, et riigihangetetehnilised spetsifikatsioonid võiksid viidata IKT tehnilistele spetsifikatsioonidele, et käia kaasas IKT valdkonna kiire arenguga, soodustada piiriüleste teenuste pakkumist, julgustada konkurentsi ja edendada koostalitlusvõimet ja innovatsiooni. | Zato je treba v odgovor na hiter razvoj na področju IKT ter za lažje zagotavljanje čezmejnih storitev, spodbujanje konkurence, interoperabilnosti in inovacij, za tehnične specifikacije v javnih naročilih predvideti možnost sklicevanja na tehnične specifikacije IKT. |
| Tehnilistel spetsifikatsioonidel, mida ei ole võtnud vastu Euroopa standardiorganisatsioonid, ei ole Euroopa standarditega samaväärset staatust. | Tehnične specifikacije, ki jih niso sprejele evropske organizacije za standardizacijo, nimajo enakovrednega statusa kot evropski standardi. |
| Mõningate IKT tehniliste spetsifikatsioonide väljatöötamisel ei lähtuta aluspõhimõtetest. | Nekatere tehnične specifikacije IKT niso razvite v skladu s temeljnimi načeli. |
| Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada nende IKT tehniliste spetsifikatsioonide valimise kord, millele võib riigihangetes viidata, kaasates sellesse protsessi ulatuslike konsultatsioonide käigus mitmesuguseid sidusrühmi, sh Euroopa standardiorganisatsioone, ettevõtteid ja riigiasutusi. | Zato bi bilo treba s to uredbo določiti postopek za opredelitev tehničnih specifikacij IKT, na katerega bi se bilo mogoče sklicevati v javnem naročanju in, ki bi vključeval široko posvetovanje z najrazličnejšimi zainteresiranimi stranmi, vključno z evropskimi organizacijami za standardizacijo, podjetji in javnimi organi. |
| Samuti tuleks käesoleva määrusega näha kriteeriumide loetelu kujul ette nõuded sellistele tehnilistele spetsifikatsioonidele ja nendega seotud arendusprotsessidele. | Ta uredba bi morala določati tudi zahteve v obliki seznama meril za take tehnične specifikacije in z njimi povezane procese razvoja. |
| IKT tehniliste spetsifikatsioonide valimise nõudeid käsitlevad kriteeriumid peaksid tuginema aluspõhimõtetele ning tagama üldiste poliitiliste eesmärkide ja ühiskondlike vajaduste arvessevõtu. | Zahteve za opredelitev tehničnih specifikacij IKT bi morale zagotoviti upoštevanje ciljev javne politike in družbenih potreb ter bi morale temeljiti na temeljnih načelih. |
| Innovatsiooni ja konkurentsi toetamise huvides ei tohiks ühe konkreetse tehnilise spetsifikatsiooni väljavalimine tähendada seda, et konkureerivat tehnilist spetsifikatsiooni ei saa käesoleva määruse sätete kohaselt välja valida. | Da bi spodbudili inovacije in konkurenco, opredelitev določene tehnične specifikacije ne bi smela onemogočiti opredelitve tehnične specifikacije v skladu z določbami te uredbe. |
| Valimisel tuleks lähtuda sellest, kas kriteeriumid on täidetud ja kas tehniline spetsifikatsioon on saavutanud märkimisväärse turul kasutuselevõtu taseme. | Vsaka opredelitev bi morala temeljiti na izpolnjevanju meril, pri čemer bi morala tehnična specifikacija doseči pomembno raven tržne razširjenosti. |
| Valitud IKT tehnilised spetsifikatsioonid võivad aidata rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta otsust nr 922/2009/EÜ Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) kohta, [26]millega on aastateks 2010–2015 kehtestatud Euroopa haldusasutuste ja liidu institutsioonide ja organite koosvõimealaste lahenduste programm, mille raames töötatakse välja koostalitlusvõimet soodustavad üldised ja ühised lahendused. | Opredeljene tehnične specifikacije IKT bi lahko prispevale k izvajanju Sklepa št. 922/2009/ES Evropskega parlamenta in Sveta z dne 16. septembra 2009 o interoperabilnostnih rešitvah za evropske javne uprave (ISA) [26], ki za obdobje 2010–2015 določa program o interoperabilnostnih rešitvah za evropske javne uprave ter institucije in organe Unije in zagotavlja enotne in skupne rešitve za pospeševanje interoperabilnosti. |
| IKT valdkonnas võib tekkida olukord, kus on otstarbekas toetada liidu tasandil asjaomaste standardite kasutamist või nõuda nende täitmist, et tagada ühtsel turul koostalitlusvõime ja suurendada kasutajate valikuvabadust. | Na področju IKT lahko pride do položaja, ko je primerno spodbujati uporabo ustreznih standardov na ravni Unije ali zahtevati skladnost z njimi, da se zagotovi interoperabilnost na enotnem trgu in izboljša možnost izbire za uporabnike. |
| Samuti võib juhtuda, et konkreetsed Euroopa standardid ei vasta enam tarbijate vajadustele või takistavad tehnoloogia arengut. | V drugih okoliščinah se lahko zgodi tudi, da določeni evropski standardi ne izpolnjujejo več potreb potrošnikov ali da ovirajo tehnološki razvoj. |
| Seepärast on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivis 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta [27]sätestatud, et komisjon võib vajaduse korral paluda Euroopa standardiorganisatsioonidel koostada standardeid, panna kokku standardite või spetsifikatsioonide nimekiri ja avaldada see Euroopa Liidu Teatajas, et soodustada nende kasutamist või muuta nende rakendamine kohustuslikuks, või kõrvaldada standardeid või spetsifikatsioone sellisest nimekirjast. | Zato Direktiva 2002/21/ES Evropskega parlamenta in Sveta z dne 7. marca 2002 o skupnem regulativnem okviru za elektronska komunikacijska omrežja in storitve [27]Komisiji omogoča, da po potrebi od evropskih organizacij za standardizacijo zahteva pripravo, uvedbo in objavo v Uradnem listu Evropske unije seznama standardov ali specifikacij z namenom spodbujanja njihove uporabe ali da se predpiše obvezno izvajanje teh standardov ali da se ti standardi oziroma specifikacije odstranijo s seznama. |
| Käesolev määrus ei tohiks takistada Euroopa standardiorganisatsioone ka edaspidi koostamast IKT valdkonna standardeid ning tihendamast koostööd muude standardite väljatöötamisega tegelevate organitega eelkõige IKT valdkonnas, et tagada standardite ja spetsifikatsioonide kohaldamisel järjepidevus ning vältida killustatust ja dubleerimist. | Ta uredba evropskim organizacijam za standardizacijo ne bi smela preprečiti nadaljnjega razvoja standardov na področju IKT ter krepitve sodelovanja z drugimi organi, ki razvijajo standarde, zlasti na področju IKT, da se zagotovi skladnost in prepreči razdrobljenost ali podvajanje med izvajanjem standardov in specifikacij. |
| Käesolevas määruses sätestatud IKT tehniliste spetsifikatsioonide valimise kord ei tohiks vähendada Euroopa standardimissüsteemi sidusust. | Postopek za opredelitev tehničnih specifikacij IKT iz te uredbe ne bi smel ogroziti skladnosti evropskega standardizacijskega sistema. |
| Seepärast tuleks käesolevas määruses näha ette ka tingimused, mille põhjal saab väita, et tehniline spetsifikatsioon ei ole teiste Euroopa standarditega vastuolus. | Zato bi morala ta uredba določiti tudi pogoje, pod katerimi se tehnična specifikacija obravnava kot specifikacija, ki ni v nasprotju z drugimi evropskimi standardi. |
| Enne IKT tehniliste spetsifikatsioonide väljavalimist, millele saaks avalikel hangetel viidata, tuleks komisjoni 28. novembri 2011. aasta otsusega [28]loodud sidusrühmade platvormi kasutada foorumina, et menetluse õiguspärasuse tagamiseks konsulteerida üleeuroopaliste ja riikide sidusrühmade, Euroopa standardiorganisatsioonide ja liikmesriikidega. | Pred opredelitvijo tehničnih specifikacij IKT, ki bi bile lahko primerne za sklicevanje v javnem naročanju, bi se lahko platforma več zainteresiranih strani, vzpostavljena s Sklepom Komisije z dne 28. novembra 2011 [28], uporabljala kot forum za posvetovanje z evropskimi in nacionalnimi zainteresiranimi stranmi, evropskimi organizacijami za standardizacijo in državami članicami, da se zagotovi legitimnost procesa. |
| Otsusega 1673/2006/EÜ on kehtestatud eeskirjad, mis käsitlevad liidu osalemist Euroopa standardimise rahastamises, et seeläbi tagada Euroopa standardite ja muude Euroopa standardimisdokumentide väljatöötamine ja läbivaatamine liidu eesmärke, õigusakte ja poliitikat toetaval moel. | Sklep št. 1673/2006/ES določa predpise o prispevku Unije pri financiranju evropske standardizacije, da se zagotovita razvoj in revizija evropskih standardov in drugih evropskih standardizacijskih dokumentov v podporo ciljem, zakonodaji in politikam Unije. |
| Haldusliku ja eelarvelise lihtsustamise seisukohast on otstarbekas lisada nimetatud otsuse sätted käesolevasse määrusesse ja kasutada igal võimalusel kõige vähem koormavaid menetlusi. | Zaradi upravne in proračunske poenostavitve je primerno, da se določbe navedenega sklepa vključijo v to uredbo in da se, kjerkoli je to mogoče, uporabi najmanj obremenjujoč postopek. |
| Kuna Euroopa standardimine pakub liidu õigusaktidele, poliitikale ja eri liiki standardimistegevusele väga laiaulatuslikku tuge, tuleks ette näha erinevad rahastamise menetlused. | Ob upoštevanju zelo širokega področja vključenosti evropske standardizacije v podporo zakonodaji in politikam Unije ter različnih vrst dejavnosti standardizacije je treba določiti različne načine financiranja. |
| Kuivõrd Euroopa standardiorganisatsioonid toetavad jätkuvalt liidu tegevust, peaksid neil olema tõhusalt ja tulemuslikult toimivad peasekretariaadid. | V kolikor Evropske organizacije za standardizacijo trajno podpirajo dejavnosti Unije, bi morale imeti na voljo učinkovite in zmogljive osrednje sekretariate. |
| Sellest tulenevalt peaks komisjonil olema lubatud anda kõnealustele Euroopa üldistes huvides tegutsevatele organisatsioonidele toetusi, rakendamata tegevustoetuste eraldamisel määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 113 lõikes 2 sätestatud iga-aastase vähendamise põhimõtet. | Komisiji bi zato moralo biti dovoljeno, da tem organizacijam, ki si prizadevajo za cilj v splošnem evropskem interesu, dodeli donacije, ne da bi v primeru donacij za poslovanje uporabila načelo postopnega zmanjševanja iz člena 113(2) Uredbe (ES, Euratom) št. 1605/2002. |
| Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsusega nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013), [30]Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusega nr 1926/2006/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tarbijapoliitika tegevusprogramm aastateks 2007–2013, [31]ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 614/2007 keskkonna rahastamisvahendi (LIFE+) kohta [32]on juba ette nähtud võimalus pakkuda rahalist toetust Euroopa organisatsioonidele, kes esindavad standardimises VKEsid, tarbijaid ja keskkonnahuve, ning eritoetust organisatsioonidele, kes esindavad standardimises ühiskondlikke huve. | Sklep št. 1639/2006/ES Evropskega parlamenta in Sveta z dne 24. oktobra 2006 o ustanovitvi Okvirnega programa za konkurenčnost in inovativnost (2007–2013) [30], Sklep št. 1926/2006/ES Evropskega parlamenta in Sveta z dne 18. decembra 2006 o uvedbi programa ukrepov Skupnosti na področju potrošniške politike (2007–2013) [31]ter Uredba (ES) št. 614/2007 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 23. maja 2007 o finančnem instrumentu za okolje (LIFE+) [32]že zagotavljajo možnost finančne podpore evropskim organizacijam, ki zastopajo MSP, potrošnike in okoljske interese v standardizaciji, posebne donacije pa se plačujejo evropskim organizacijam, ki zastopajo družbene interese v standardizaciji. |
| Sellised organisatsioonid tegutsevad Euroopa üldistes huvides ning moodustavad tänu konkreetsetele volitustele, mille riikide mittetulundusorganisatsioonid on neile andnud, Euroopa võrgustiku, mis esindab liikmesriikides tegutsevaid mittetulundusorganisatsioone ning toetab aluslepingute eesmärkidele vastavaid põhimõtteid ja poliitikat. | Take organizacije si prizadevajo za cilj, ki je v splošnem evropskem interesu, in na podlagi posebnega pooblastila nacionalnih nepridobitnih organizacij sestavljajo evropsko mrežo nepridobitnih organizacij, ki delujejo v državah članicah ter spodbujajo načela in politike, skladne s cilji Pogodb. |
| Euroopa standardimises VKEsid, tarbijaid, ühiskondlikke ja keskkonnahuve esindavatel Euroopa organisatsioonidel on tulenevalt oma tegutsemiskeskkonnast ja põhikirjalistest eesmärkidest liidu eesmärkides ja poliitikas alaline ja oluline roll. | Evropske organizacije, ki v evropski standardizaciji zastopajo MSP, potrošnike ter okoljske in družbene interese, imajo zaradi okoliščin, v katerih delujejo, in svojih statutarno določenih ciljev trajno vlogo, ki je bistvena za cilje in politike Unije. |
| Seetõttu peaks komisjonil olema võimalik anda kõnealustele organisatsioonidele ka edaspidi toetust, rakendamata tegevustoetuste eraldamisel määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 113 lõikes 2 sätestatud iga-aastase vähendamise põhimõtet. | Komisija bi zato morala imeti možnost, da tem organizacijam še naprej dodeljuje donacije, ne da bi v primeru donacij za poslovanje uporabila načelo postopnega zmanjševanja iz člena 113(2) Uredbe (ES, Euratom) št. 1605/2002. |
| Standardimistegevuse rahastamine peaks katma ka Euroopa standardite või toodete ja teenuste Euroopa standardimisdokumendiga seotud ettevalmistus- ja lisatöö raames tehtud kulutusi. | Financiranje dejavnosti standardizacije bi moralo omogočati tudi kritje pripravljalnih ali dodatnih dejavnosti, povezanih z nastajanjem evropskih standardov ali evropskih standardizacijskih dokumentov za proizvode in za storitve. |
| See on vajalik peamiselt uurimistegevuse, õigusakte ettevalmistavate dokumentide, laboritevaheliste katsete ning standardite valideerimise ja hindamise puhul. | To je potrebno predvsem za raziskovalno delo, pripravo pripravljalnih dokumentov za zakonodajo, izvajanje medlaboratorijskih preskusov, potrjevanje veljavnosti ali vrednotenje standardov. |
| Lisaks peaks standardimise edendamine nii Euroopa kui ka rahvusvahelises plaanis jätkuma läbi koostöö- ja tehnilise abi programmide kolmandate riikidega. | Pospeševanje standardizacije na evropski in mednarodni ravni bi se moralo nadaljevati tudi s programi v zvezi s tehnično pomočjo tretjim državam in sodelovanjem z njimi. |
| Selleks, et hõlbustada juurdepääsu turgudele ja tõsta liidu ettevõtete konkurentsivõimet, peaks olema võimalik anda toetusi muudele asutustele, mis valitakse välja pakkumiskutsega või vajaduse korral lepingute sõlmimise teel. | Za izboljšanje dostopa do trgov in povečanje konkurenčnosti podjetij v Uniji bi moralo biti mogoče dodeliti donacije drugim organom z razpisi za zbiranje predlogov ali po potrebi z oddajo javnih naročil. |
| Liidu rahastamise eesmärgiks peaks olema Euroopa standardite või toodete ja teenuste Euroopa standardimisdokumentide väljatöötamine, nende kasutamise hõlbustamine ettevõtetele nende liidu ametlikesse keeltesse tõlkimise jõulisema toetamise kaudu, et võimaldada VKEdel Euroopa standardite mõistmisest ja kohaldamisest täit kasu saada, Euroopa standardimissüsteemi ühtsuse suurendamine ning kõigile liidu turul tegutsevatele isikutele õiglase ja läbipaistva juurdepääsu tagamine Euroopa standarditele. | Namen financiranja Unije bi moral biti oblikovanje evropskih standardov ali evropskih standardizacijskih dokumentov za proizvode in za storitve, omogočanje njihove uporabe podjetjem preko okrepljene podpore za njihovo prevajanje v različne uradne jezike Unije, z namenom omogočiti MSP, da v celoti izkoristijo razumevanje in uporabo evropskih standardov, krepitev kohezije sistema evropske standardizacije ter zagotovitev pravičnega in preglednega dostopa do evropskih standardov za vse akterje na trgu po vsej Uniji. |
| See on eriti tähtis juhtudel, mil standardite kasutamine võimaldab järgida asjaomaseid liidu õigusakte. | To je še zlasti pomembno v primerih, ko uporaba standardov omogoča skladnost z zadevno zakonodajo Unije. |
| Käesoleva määruse tõhusa kohaldamise tagamiseks peaks olema võimalik kasutada sobivat ekspertabi, eelkõige auditite ja finantsjuhtimise alal, aga ka haldustuge kohaldamise hõlbustamiseks, ning hinnata regulaarselt liidu toetust saanud tegevuse asjakohasust, et olla kindel sellise tegevuse kasulikkuses ja mõjus. | Za zagotovitev učinkovite uporabe te uredbe bi morala obstajati možnost uporabe potrebnega strokovnega znanja, zlasti na področju revizije in finančnega upravljanja, in tudi sredstev za administrativno podporo, ki bi lahko olajšala njeno izvajanje, ter možnost rednega vrednotenja primernosti dejavnosti, ki jih financira Unija, da se zagotovi njihova koristnost in učinek. |
| Samuti tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, et vältida pettust ja eeskirjade eiramist ning nõuda tagasi summad, mis on makstud alusetult vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, [33]11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest, [34]ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta [35]. | Prav tako bi bilo treba sprejeti primerne ukrepe za preprečevanje goljufij in nepravilnosti ter za izterjavo sredstev, ki so bila neupravičeno izplačana, v skladu z uredbama Sveta (ES, Euratom) št. 2988/95 z dne 18. decembra 1995 o zaščiti finančnih interesov Evropskih skupnosti [33]in (Euratom, ES) št. 2185/96 z dne 11. novembra 1996 o pregledih in inšpekcijah na kraju samem, ki jih opravlja Komisija za zaščito finančnih interesov Evropskih skupnosti pred goljufijami in drugimi nepravilnostmi [34], ter Uredbo (ES) št. 1073/1999 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 25. maja 1999 o preiskavah, ki jih izvaja Evropski urad za boj proti goljufijam (OLAF) [35]. |
| Selleks, et ajakohastada Euroopa standardiorganisatsioonide nimekirju ning kohandada VKEsid ja ühiskondlikke sidusrühmi esindavaid organisatsioone käsitlevaid kriteeriume seoses nende mittetulundusliku iseloomu ja representatiivsusega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse lisade muutmiseks. | Da se posodobi seznam evropskih organizacij za standardizacijo in prilagodi merila za organizacije, ki zastopajo MSP in družbene zainteresirane strani, nadaljnjemu razvoju, kar zadeva njihovo nepridobitnost in reprezentativnost bi bilo treba na Komisijo prenesti pooblastilo, da v skladu s členom 290 PDEU sprejme akte v zvezi s spremembami prilog k tej uredbi. |
| On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. | Zlasti je pomembno, da Komisija pri svojem pripravljalnem delu opravi ustrezna posvetovanja, vključno na ravni strokovnjakov. |
| Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. | Komisija bi morala pri pripravi in oblikovanju delegiranih aktov zagotoviti, da so ustrezni dokumenti predloženi Evropskemu parlamentu in Svetu istočasno, pravočasno in na ustrezen način. |
| Käesoleva määrusega moodustatud komitee peaks valdkondlike ekspertide arvamust nõuetekohaselt arvesse võttes abistama komisjoni kõigis käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimustes. | Odbor, ustanovljen s to uredbo, bi moral pomagati Komisiji pri vseh zadevah, ki so povezane z izvajanjem te uredbe, in pri tem primerno upoštevati mnenja strokovnjakov za posamezne sektorje. |
| Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. | Za zagotovitev enotnih pogojev izvajanja te uredbe bi bilo treba na Komisijo prenesti izvedbena pooblastila. |
| Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes [36]. | Ta pooblastila bi bilo treba izvajati v skladu z Uredbo (EU) št. 182/2011 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 16. februarja 2011 o določitvi splošnih pravil in načel, na podlagi katerih države članice nadzirajo izvajanje izvedbenih pooblastil Komisije [36]. |
| Nõuandemenetlust tuleks kasutada selliste rakendusaktide vastuvõtmiseks, mis käsitlevad vastuväiteid harmoneeritud standarditele, mille puhul ei ole viidet harmoneeritud standardile Euroopa Liidu Teatajas veel avaldatud, kuna asjaomase standardi põhjal ei ole veel saadud eeldada vastavust kohaldatavates liidu ühtlustamise õigusaktides sätestatud olulistele nõuetele. | Za sprejetje izvedbenih aktov v zvezi z nasprotovanjem harmoniziranim standardom in kadar sklicevanje na harmonizirani standard še ni bilo objavljeno v Uradnem listu Evropske unije, bi se moral uporabljati svetovalni postopek, če zadevni standard še ni ustvaril domneve o skladnosti z bistvenimi zahtevami iz ustrezne usklajevalne zakonodaje Unije. |
| Kõigi Euroopa standardiorganisatsioonidele esitatavate standardimistaotluste, samuti rakendusaktide puhul, mis käsitlevad vastuväiteid harmoneeritud standarditele, mille puhul on viide harmoneeritud standardile Euroopa Liidu Teatajas juba avaldatud, tuleks kasutada kontrollimenetlust, kuna selline otsus võib mõjutada eeldust, et kohaldatavad olulised nõuded on täidetud. | Za vsako zahtevo po standardizaciji, predloženo evropskim organizacijam za standardizacijo, in za sprejetje izvedbenih aktov v zvezi z nasprotovanjem harmoniziranim standardom, kadar je bilo sklicevanje na harmonizirani standard že objavljeno v Uradnem listu Evropske unije, bi se moral uporabljati postopek pregleda, saj bi taka odločitev lahko imela posledice na domnevo o skladnosti z ustreznimi bistvenimi zahtevami. |
| Käesoleva määruse põhieesmärkide saavutamiseks, kiirete otsustusprotsesside hõlbustamiseks ning kogu standardite väljatöötamisaja lühendamiseks tuleks sellise menetluse korral võimalikult laialdaselt kasutada määruses (EL) nr 182/2011 sätestatud töökorrameetmeid, mis võimaldavad asjaomase komitee eesistujal sõltuvalt küsimuse kiireloomulisusest kehtestada tähtaja, milleks komitee peab oma arvamuse esitama. | Za dosego glavnih ciljev te uredbe in za omogočanje postopka hitrejšega sprejemanja odločitev ter zmanjšanje skupnega časa za razvoj standardov bi se morali v največji možni meri uporabiti postopkovni ukrepi, določeni v Uredbi (EU) št. 182/2011, kar predsedniku ustreznega odbora omogoča, da v skladu z nujnostjo zadeve določi časovni rok, do kateregabi moral odbor posredovati svoje mnenje. |
| Kui see on õigustatud, peaks olema võimalik komitee arvamus saada kirjaliku menetluse teel, ning kui mõni komitee liige ei vasta, tuleks see lugeda vaikimisi nõusolekuks. | Poleg tega bi moralo biti v upravičenih primerih možno, da se mnenje odbora sprejme na podlagi pisnega postopka, pri čemer bi se moral molk člana odbora obravnavati kot tiho soglasje. |
| Kuna liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada käesoleva määruse eesmärke, nimelt tagada Euroopa standardiorganisatsioonide, riikide standardiorganisatsioonide, liikmesriikide ja komisjoni vahelise koostöö kaudu standardite ja standardimise kui liidu poliitikavahendite tõhusus ja tulemuslikkus, toodetele ja teenustele liidu õigusakte ja poliitikat toetavate Euroopa standardite kehtestamine ja Euroopa standardimisdokumentide väljaandmine, viitamiseks sobivate IKT tehniliste spetsifikatsioonide valimine, Euroopa standardimise rahastamine ja sidusrühmade osalemine Euroopa standardimises, ning nende mõju tõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. | Ker ciljev te uredbe, in sicer zagotavljanje uspešnosti in učinkovitosti standardov in standardizacije kot orodja politike Unije na podlagi sodelovanja med evropskimi organizacijami za standardizacijo, nacionalnimi organi za standardizacijo, državami članicami in Komisijo, nastajanje evropskih standardov in evropskih standardizacijskih dokumentov za proizvode in storitve v podporo zakonodaji in politikam Unije, opredelitev tehničnih specifikacij IKT, na katere se je mogoče sklicevati, financiranje evropske standardizacije in sodelovanja zainteresiranih strani pri evropski standardizaciji, države članice ne morejo zadovoljivo doseči in jih je zaradi njihovega učinka lažje doseči na ravni Unije, lahko Unija sprejme ukrepe v skladu z načelom subsidiarnosti iz člena 5 PEU. |
| Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. | V skladu z načelom sorazmernosti iz navedenega člena ta uredba ne presega tistega, kar je potrebno za dosego teh ciljev. |
| Seepärast tuleks direktiive 89/686/EMÜ, 93/15/EMÜ, 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ vastavalt muuta. | Direktive 89/686/EGS, 93/15/EGS, 94/9/ES, 94/25/ES, 95/16/ES, 97/23/ES, 98/34/ES, 2004/22/ES, 2007/23/ES, 2009/23/ES in 2009/105/ES bi bilo zato treba ustrezno spremeniti. |
