Estonian to Slovenian European Commission terminology (DGT)

Search term or phrase in this TERMinator '. "." . '

Purchase TTMEM.com full membership to search this dictionary
 
 
Share this dictionary/glossary:
 

 
database_of_translation_agencies
 

SourceTarget
Samuti on vaja teha erand määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 11 lõikest 2 neile põllumajandustootjatele, kes soovivad kasutada määruse (EÜ) 73/2009 artikli 41 lõiget 3.Odstopanje od roka iz člena 11(2) Uredbe (ES) št. 1122/2009 je tudi potrebno za tiste kmete, ki želijo izkoristiti člen 41(3) Uredbe (ES) št. 73/2009.
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 12 lõikele 5 võivad liikmesriigid ühtse otsemaksete kava esimesel taotlusaastal või uute sektorite ühtsesse otsemaksete kavasse lisamise aastal teha määruse (EÜ) nr 1122/2009 artiklis 12 toetusõiguste kohta sätestatust erandeid, kui ühtse taotluse esitamiseks määratud viimaseks kuupäevaks ei ole toetusõigused veel lõplikult kehtestatud.Glede na člen 12(5) Uredbe (ES) št. 1122/2009 lahko države članice v prvem letu uporabe sheme enotnega plačila ali letu vključitve novih sektorjev v shemo enotnega plačila odstopajo od člena 12 Uredbe (ES) št. 1122/2009 v zvezi s pravicami do plačila, če te še niso dokončno določene na najpoznejši datum, ki je določen za vložitev enotnega zahtevka.
On vaja sätestada samasugune erand seoses toetusõigustega, mida jaotatakse või mille ühikuväärtust suurendatakse määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 41 lõike 3 põhjal, kui toetusõigused ei ole veel lõplikult kehtestatud.Določiti je treba podobno odstopanje v zvezi s pravicami do plačila, ki bodo dodeljene ali katerih znesek na enoto se bo povečal na podlagi člena 41(3) Uredbe (ES) št. 73/2009, kadar taka dodelitev ali povečanje še ni dokončno določeno.
Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1120/2009 [3]artikli 8 lõikele 1 võib toetusõigusi toetusteks deklareerida üksnes kord aastas põllumajandustootja, kelle valduses need on ühtse taotluse esitamise tähtpäeval.V skladu s členom 8(1) Uredbe Komisije (ES) št. 1120/2009 [3]lahko pravice do plačila samo enkrat na leto za plačilo prijavi kmet, ki so mu te pravice pripadale na najpoznejši datum za vložitev enotnega zahtevka.
On asjakohane teha erand kõnealusest nõudest.Ustrezno je odobriti odstopanje od te zahteve.
Vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 35 lõikele 1 peavad deklareeritavad põllud, mis vastavad toetusõigusega seotud toetuskõlblikele hektaritele, olema põllumajandustootja kasutuses liikmesriigi määratud kuupäeval.V skladu s členom 35(1) Uredbe (ES) št. 73/2009 so parcele, ki ustrezajo upravičenim hektarjem, prijavljenim v zvezi s katero koli pravico do plačila, na voljo kmetu na datum, ki ga določi država članica.
See kuupäev ei või olla hilisem kui kõnealuses liikmesriigis toetusetaotluse muutmiseks määratud kuupäev.Ta datum ne sme biti poznejši od datuma, ki ga navedena država članica določi za spremembo in dopolnitev zahtevka za pomoč.
Seoses toetusõigustega, mida jaotatakse või mille ühikuväärtust suurendatakse määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 41 lõike 3 kohaldamisest tulenevalt, on vaja teha erand põllumajandustootjate kohustusest seoses kõnealuse määruse artikli 35 lõikes 1 sätestatud kuupäevaga.Glede pravic do plačila, ki bodo dodeljene, ali zneska na enoto, ki se bo povečal, je v skladus členom 41(3) Uredbe (ES) št. 73/2009 treba odobriti odstopanje od obveznosti kmetov glede datuma, določenega v členu 35(1) navedene uredbe.
Vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 29 lõikele 3 ei tehta I lisas loetletud toetuskavade alusel makseid enne, kui liikmesriigi poolt kõnealuse määruse artikli 20 kohaselt teostatav toetuskõlblikkuse tingimuste kontroll on lõpule viidud.V skladu s členom 29(3) Uredbe (ES) št. 73/2009 se plačila v okviru shem podpor, navedenih v Prilogi I k navedeni uredbi, ne izvedejo, preden se preverjanje pogojev za upravičenost, ki ga opravi država članica na podlagi člena 20, ne zaključi.
Liikmesriigi kontrollitavad toetuskõlblikkuse tingimused, mis on seotud määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 41 lõike 3 kohase toetusõiguste jaotamise või ühikuväärtuse suurendamisega ühe või mitme käesolevas määruses sätestatud erandi põhjal, võivad erineda neist toetuskõlblikkuse tingimustest, mida praegu kohaldatakse ühtse otsemaksete kava raames.Pogoji za upravičenost, ki jih preverijo države članice in so povezani z dodelitvijo pravic do plačila ali povečanjem njihovega zneska na enoto v skladu s členom 41(3) Uredbe (ES) št. 73/2009 na podlagi enega ali več odstopanj, določenih v tej uredbi, se lahko razlikujejo od pogojev za upravičenost do podpore, ki se trenutno izvaja v okviru sheme enotnega plačila.
Sellisel juhul takistaks uute toetuskõlblikkuse tingimuste kontrollimine määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 29 lõike 3 kohaselt maksete tegemist toetuskavade alusel, mis ei ole seotud kõnealuse määruse artikli 41 lõike 3 kohaldamisega, enne kui kõnealused uued toetuskõlblikkuse tingimused on kontrollitud.V tem primeru bi preverjanje novih pogojev za upravičenost v skladu s členom 29(3) Uredbe (ES) št. 73/2009 oviralo plačila za sheme podpor, ki niso povezane z uporabo člena 41(3) navedene uredbe, ki jih je treba izvesti pred preverjanjem novih pogojev za upravičenost.
Sellise olukorra vältimiseks on vaja teha erand määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 29 lõikest 3 seoses kõnealuse määruse artikli 41 lõike 3 kohase toetusõiguste jaotamise või ühikuväärtuse suurendamisega.Da bi se temu izognili, je potrebno odstopanje od člena 29(3) Uredbe (ES) št. 73/2009 v zvezi z dodelitvijo pravic do plačila ali povečanjem njihovega zneska na enoto v skladu s členom 41(3) navedene uredbe.
Vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 29 lõikele 2 tehakse makseid ajavahemikus 1. detsembrist kuni järgmise kalendriaasta 30. juunini.Poleg tega se plačila v skladu s členom 29(2) Uredbe (ES) št. 73/2009 izvedejo v obdobju od 1. decembra do 30. junija naslednjega koledarskega leta.
Komisjon võib teha erandi kõnealusest sättest ja lubada teha ettemakseid enne 1. detsembrit.Z odstopanjem od te določbe sme Komisija izplačati predplačila pred 1. decembrom.
Erandina määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 15 lõikest 1 võivad liikmesriigid lubada põllumajandustootjatel esitada 2012. aastaks taotlusi toetusõiguste jaotamiseks või ühikuväärtuse suurendamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 41 lõikele 3 hiljemalt enne 31. jaanuari 2013.Države članice lahko na podlagi odstopanja od člena 15(1) Uredbe (ES) št. 1122/2009 za leto 2012 kmetom odobrijo, da najpozneje pred 31. januarjem 2013 vložijo zahtevek za dodelitev pravic do plačila ali povečanje njihovega zneska na enoto v skladu s členom 41(3) Uredbe (ES) št. 73/2009.
Erandina määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 11 lõike 1 esimesest lõigust võivad põllumajandustootjad, kes esitasid 2012. aastaks ühtse taotluse mis tahes pindalatoetuse kava alusel liikmesriikide määratud kuupäevaks vastavalt kõnealuse määruse artikli 11 lõikele 2, ning need, kes esitasid käesoleva artikli lõike 1 kohase taotluse toetusõiguste jaotamiseks või ühikuväärtuse suurendamiseks, esitada eraldi taotluse vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 41 lõikele 3 hiljemalt enne 31. jaanuari 2013.Na podlagi odstopanja od prvega pododstavka člena 11(1) Uredbe (ES) št. 1122/2009 lahko kmetje, ki so vložili enotni zahtevek za pomoč v okviru katere koli od shempomoči na površino do datuma, ki so ga določile države članice v skladu s členom 11(2) navedene uredbe, in ki so v skladu z odstavkom 1 tega člena vložili zahtevek za dodelitev pravic do plačila ali povečanje njihovega zneska na enoto, za leto 2012 najpozneje pred 31. januarjem 2013 vložijo ločen zahtevek za pomoč za namen člena 41(3) Uredbe (ES) št. 73/2009.
Erandina määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 11 lõikest 2 võivad liikmesriigid lubada põllumajandustootjatel, kes esitasid 2012. aastaks käesoleva artikli lõike 1 kohase taotluse toetusõiguste jaotamiseks või ühikuväärtuse suurendamiseks ning kes ei ole esitanud käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ühtset taotlust, esitada määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 41 lõike 3 kohase ühtse taotluse hiljemalt enne 31. jaanuari 2013.Države članice lahko na podlagi odstopanja od prvega pododstavka člena 11(2) Uredbe (ES) št. 1122/2009 kmetom, ki so v skladu z odstavkom 1 tega člena vložili zahtevek za dodelitev pravic do plačila ali povečanje njihovega zneska na enoto in niso vložili enotnega zahtevka iz drugega odstavka tega člena, za leto 2012 odobrijo, da najpozneje pred 31. januarjem 2013 vložijo enotni zahtevek za pomoč v skladu s členom 41(3) Uredbe (ES) št. 73/2009.
Lõike 1 kohane taotlus toetusõiguste jaotamiseks või ühikuväärtuse suurendamiseks loetakse eraldi taotluseks või lõike 2 või 3 kohaseks ühtseks taotluseks.Zahtevek za dodelitev pravic do plačila ali povečanje njihovega zneska na enoto, vložen v skladu z odstavkom 1, se šteje za ločen zahtevek za pomoč ali enotni zahtevek za pomoč v skladu z odstavkoma 2 in 3.
Kui kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 1, võivad liikmesriigid teha erandi määruse (EÜ) nr 1122/2009 artiklist 12 seoses toetusõigustega, kui nende jaotamine või ühikuväärtuse suurendamine ei ole käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud kõige hilisemaks kuupäevaks veel kindlaks määratud.Kadar se uporablja odstavek 1 tega člena, lahko države članice odstopajo od določb člena 12 Uredbe (ES) št. 1122/2009 glede pravic do plačila, če njihova dodelitev ali povečanje njihovega zneska na enoto še ni dokončno določeno na najpoznejši datum, določen v odstavkih 2 in 3 tega člena.
Erandina määruse (EÜ) nr 1120/2009 artikli 8 lõikest 1võib toetusõigusi, mille ühikuväärtus kuulub suurendamisele vastavalt käesoleva määruse artiklile 1, 2012. aastaks deklareerida vastavast ühikuväärtuse suurendamisest tulenevaks toetuseks põllumajandustootja, kelle valduses need on 31. jaanuaril 2013.Na podlagi odstopanja od prvega pododstavka člena 8(1) Uredbe (ES) št. 1120/2009 lahko za leto 2012 pravice do plačila, katerih znesek na enoto se poveča v skladu s členom 1 te uredbe, prijavi za plačilo, ki ustreza povečanju, kmet, ki mu pripadajo 31. januarja 2013.
Põllumajandustootjatele eraldatud uued toetusõigused ja nende toetusõiguste väärtuse suurendamine, mille ühikuväärtus kuulub suurendamisele vastavalt käesoleva määruse artiklile 1, loetakse deklareerituks 2012. kalendriaastaks.Pravice do plačila, na novo dodeljene kmetom, in povečanja pravic do plačila, katerih znesek na enoto se lahko poveča, v skladu s členom 1 te uredbe se štejejo za prijavljene za koledarsko leto 2012.
kalendriaasta eest ei või teha ühtki makset, mis on seotud määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 41 lõike 3 kohase toetusõiguste jaotamise või ühikuväärtuse suurendamisega, enne kui asjaomane liikmesriik on lõpule viinud kõnealuse toetuse toetuskõlblikkuse tingimuste kontrolli, kui on kasutatud üht või mitut käesoleva määruse artiklites 1 ja 2 sätestatud erandit.Kadar se uporabi eno ali več odstopanj, določenih v členih 1 in 2 te uredbe, se plačilo v zvezi z dodelitvijo pravic do plačila ali povečanjem njihovega zneska na enoto v skladu s členom 41(3) Uredbe (ES) št. 73/2009 ne sme izplačati za koledarsko leto 2012, preden zadevna država članica ne zaključi preverjanja pogojev za upravičenost, ki veljajo za navedeno podporo.
Erandina määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 29 lõikest 3 võib 2012. kalendriaasta eest teha kõnealuse määruse I lisas loetletud toetuskavade alusel muid makseid kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetus, sõltumata sellest, kas käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetuse toetuskõlblikkuse tingimuste kontroll on lõpule viidud.Na podlagi odstopanja od člena 29(3) Uredbe (ES) št. 73/2009 se lahko plačila v okviru shem podpor iz Priloge I k navedeni uredbi, razen podpore iz odstavka 1 tega člena, izvedejo za koledarsko leto 2012 ne glede na to, ali je bilo preverjanje pogojev za upravičenost, ki veljajo za podporo iz odstavka 1 tega člena, zaključeno.
Erandina määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 35 lõikest 1 peavad põllud, mis vastavad mis tahes uute eraldatud toetusõigusega seotud toetuskõlblikele hektaritele või mille ühikuväärtust on suurendatud kooskõlas kõnealuse määruse artikli 41 lõikega 3 käesoleva määruse artiklis 1 ja 2 sätestatud ühe või mitme erandi alusel, olema asjaomase põllumajandustootja kasutuses 31. jaanuaril 2013.Na podlagi odstopanja od člena 35(1) Uredbe (ES) št. 73/2009 so parcele, ki ustrezajo upravičenim hektarjem, ki so povezani s katero koli pravico do plačila, ki je bila na novo dodeljena ali katere znesek na enoto se je povečal v skladu s členom 41(3) navedene uredbe na podlagi enega ali več odstopanj iz členov 1 in 2 te uredbe, zadevnim kmetom na voljo 31. januarja 2013.
Artikli 3 lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse alates 16. oktoobrist 2012.Člen 3(1) in (2) se uporablja od 16. oktobra 2012.
Selline erand on lubatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 776/2012, [4]mille kohaselt võivad liikmesriigid alates 16. oktoobrist 2012 teha 2012. aastal esitatud taotluste alusel teatavas ulatuses ettemakseid.Takšno odstopanje je odobreno v Izvedbeni uredbi Komisije (EU) št. 776/2012 [4]in v skladu z njim lahko države članice od 16. oktobra 2012 v zvezi z zahtevki, vloženimi v letu 2012, izplačajo predplačila do določene višine neposrednih plačil.
Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 29 lõike 3 kohane erandtuleks seepärast teha tagasiulatuvalt alates 16. oktoobrist 2012, et võimaldada maksete tegemist, nende toetuskavade alusel, mis ei ole seotud kõnealuse määruse artikli 41 lõike 3 kohaldamisega, eeldusel et toetuskõlblikkuse tingimused on kontrollitud.Odstopanje od člena 29(3) Uredbe (ES) št. 73/2009 bi bilo zato treba odobriti retroaktivno, in sicer od 16. oktobra 2012, da bi omogočili plačilo za sheme podpor, ki niso povezane z uporabo člena 41(3) navedene uredbe, če je preverjanje pogojev za upravičenost zaključeno.
Käesolevas määruses sätestatud erandid on seotud kalendriaastaga 2012.Odstopanja, določena v tej uredbi, se nanašajo na koledarsko leto 2012.
Seepärast peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.Ta uredba bi morala zato začeti veljati dan po objavi v Uradnem listu Evropske unije.
mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (uuesti sõnastatud)o migraciji s schengenskega informacijskega sistema (SIS 1+) na drugo generacijo schengenskega informacijskega sistema (SIS II) (prenovitev)
võttes arvesseEuroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 74,ob upoštevanju Pogodbe o delovanju Evropske unije in zlasti člena 74 Pogodbe,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [1]ob upoštevanju mnenja Evropskega parlamenta [1],
Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1104/2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II), [2]ja nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta otsust 2008/839/JSK, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II), [3]on märkimisväärselt muudetud.Uredba Sveta (ES) št. 1104/2008 z dne 24. oktobra 2008 o migraciji s schengenskega informacijskega sistema (SIS 1+) na drugo generacijo schengenskega informacijskega sistema (SIS II) [2]in Sklep Sveta 2008/839/PNZ z dne 24. oktobra 2008 o migraciji s schengenskega informacijskega sistema (SIS 1+) na drugo generacijo schengenskega informacijskega sistema (SIS II) [3]sta bila večkrat bistveno spremenjena.
Kuna nendesse tuleb teha uusi muudatusi, tuleks need selguse huvides uuesti sõnastada.Ker so potrebne dodatne spremembe, bi ju bilo zaradi jasnosti treba prenoviti.
19. juuni 1990. aasta konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta [4](edaspidi „Schengeni konventsioon”) IV jaotise alusel loodud Schengeni infosüsteem (SIS) ning selle edasiarendus SIS 1+ mängivad olulist rolli Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohaldamisel.Schengenski informacijski sistem (SIS), vzpostavljen v skladu z določbami naslova IV Konvencije z dne 19. junija 1990 o izvajanju Schengenskega sporazuma z dne 14. junija 1985 med vladami držav Gospodarske unije Beneluks, Zvezne republike Nemčije in Francoske republike o postopni odpravi kontrol na skupnih mejah [4](v nadaljnjem besedilu: Schengenska konvencija), in njegova nadgrajena različica SIS 1+ sta bistveno orodje za uporabo določb schengenskega pravnega reda, kakor je vključen v okvir Evropske unije.
Nõukogu tegi teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) arendamise komisjoni ülesandeks vastavalt määrusele (EÜ) nr 2424/2001 [5]ning otsusele 2001/886/JSK [6].Razvoj druge generacije schengenskega informacijskega sistema (SIS II) je Svet poveril Komisiji v skladu z Uredbo (ES) št. 2424/2001 [5]in Sklepom 2001/886/PNZ [6].
Mõlemad õigusaktid kaotasid kehtivuse 31. detsembril 2008, kui SIS II arendustööd ei olnud veel lõppenud.Ta akta sta prenehala veljati 31. decembra 2008, in sicer pred dokončanjem razvoja SIS II.
Seetõttu tuli neid õigusakte täiendada kõigepealt määrusega (EÜ) nr 1104/2008 ja otsusega 2008/839/JSK ning seejärel käesoleva määrusega ja nõukogu 20. detsembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1273/2012, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) [7]hiljemalt süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migreerumise lõpuleviimise ajaks või kuupäevaks, mille määrab nõukogu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist, [8]ning nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsusele 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist [9].Zato ju je bilo treba dopolniti najprej z Uredbo (ES) št. 1104/2008 in Sklepom 2008/839/PNZ ter nato s to uredbo in Uredbo Sveta (EU) št. 1273/2012 z dne 20. decembra 2012 o migraciji s schengenskega informacijskega sistema (SIS 1+) na drugo generacijo schengenskega informacijskega sistema (SIS II) [7]najpozneje do dokončne migracije s SIS 1+ na SIS II ali do datuma, ki ga določi Svet v skladu z Uredbo (ES) št. 1987/2006 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 20. decembra 2006 o vzpostavitvi, delovanju in uporabi druge generacije schengenskega informacijskega sistema (SIS II) [8]in Sklepom Sveta 2007/533/PNZ z dne 12. junija 2007 o vzpostavitvi, delovanju in uporabi druge generacije schengenskega informacijskega sistema (SIS II) [9].
SIS II loodi määrusega (EÜ) nr 1987/2006 ja otsusega 2007/533/JSK.SIS II je bil vzpostavljen z Uredbo (ES) št. 1987/2006 in Sklepom 2007/533/PNZ.
Käesolev määrus ei tohiks piirata nende õigusaktide kohaldamist.Ta uredba ne bi smela posegati v določbe navedenih aktov.
Teatavad SIS II testid on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 189/2008 [10]ja nõukogu otsuses 2008/173/SJK [11].Nekateri preskusi SIS II so predvideni v Uredbi Sveta (ES) št. 189/2008 [10]in Sklepu Sveta 2008/173/PNZ [11].
SIS II tuleks edasi arendada ja see lõplikult viimistleda SIS II rakendamise üldise ajakava raames, mille nõukogu kinnitas 6. juunil 2008 ja mida seejärel muudeti 2009. aasta oktoobris 4. juuni 2009. aasta nõukogu istungi (justiits- ja siseküsimused) mõttevahetuse tulemusel.Razvoj SIS II bi bilo treba nadaljevati in dokončati v okviru splošnega časovnega načrta za SIS II, ki ga je Svet potrdil 6. junija 2008 in naknadno spremenil oktobra 2009 v skladu s smernicami Sveta z dne 4. junija 2009 (Pravosodje in notranje zadeve).
Komisjon esitas SIS II rakendamise üldise ajakava uue versiooni Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2010. aasta oktoobris.Novo različico splošnega časovnega načrta za SIS II je Komisija Evropskemu parlamentu in Svetu predstavila oktobra 2010.
SIS II igakülgne testimine peaks toimuma liikmesriikide ja komisjoni täielikus koostöös kooskõlas käesoleva määrusega.Celoviti preskus SIS II bi bilo treba opraviti s popolnim sodelovanjem med državami članicami in Komisijo v skladu z določbami te uredbe.
Pärast testi läbiviimist tuleks see vastavalt määrusele (EÜ) nr 1987/2006 ja otsusele 2007/533/JSK esimesel võimalusel valideerida.Takoj ko je to mogoče po njegovi izvedbi, bi bilo treba ta preskus potrditi, kakor to ureja Uredba (ES) št. 1987/2006 in Sklep 2007/533/PNZ.
Igakülgseks testimiseks tuleks kasutada ainult testiandmeid.Za celoviti preskus bi bilo treba uporabiti samo podatke za preskus.
Liikmesriigid peaksid testima täiendava teabe vahetamist.Države članice bi morale opraviti preskus izmenjave dopolnilnih podatkov.
Schengeni konventsioonis on seoses süsteemiga SIS 1+ ette nähtud tehnilise toe funktsioon (C.SIS).Za SIS 1+ predvideva Schengenska konvencija tehnični podporni del (C.SIS).
Seoses süsteemiga SIS II nähakse määrusega (EÜ) nr 1987/2006 ning otsusega 2007/533/JSK ette keskne SIS II, mis koosneb tehnilise toe funktsioonist ja ühtsest riiklikust liidesest (NI-SIS).Za SIS II predvidevata Uredba (ES) št. 1987/2006 in Sklep 2007/533/PNZ centralni SIS II, sestavljen iz tehničnega podpornega dela in enotnega nacionalnega vmesnika (NI-SIS).
Keskse SIS II tehnilise toe funktsioon hakkab asuma Strasbourgis (Prantsusmaa) ja varusüsteem Sankt Johann im Pongaus (Austria).Tehnični podporni del centralnega SIS II bi se moral nahajati v Strasbourgu (Francija), varnostna kopija pa v kraju Sankt Johann im Pongau (Avstrija).
Selleks, et paremini lahendada võimalikke probleeme, mis tulenevad süsteemilt SIS 1+ süsteemile SIS II üleminekust, tuleks luua SISi migratsiooniks vajalik ajutine arhitektuur ja seda testida.Za lažje reševanje težav, ki se lahko pojavijo pri migraciji s SIS 1+ na SIS II, bi bilo treba vzpostaviti in preskusiti začasno strukturo za migracijo za SIS.
Selline ajutine arhitektuur ei tohiks mõjutada SIS 1+ operatiivset kättesaadavust.Začasna struktura za migracijo ne bi smela vplivati na operativno razpoložljivost SIS 1+.
Komisjon peaks tagama konverteri.Komisija bi morala zagotoviti pretvornik.
Liikmesriigid, kes on sisestanud hoiatusteate, peaksid vastutama SISi sisestatud andmete õigsuse, ajakohasuse ja seaduslikkuse eest.Država članica, ki izda razpis ukrepa, bi morala biti odgovorna za točnost, ažurnost podatkov in zakonitost vnašanja podatkov v SIS.
Komisjon peaks jätkuvalt vastutama keskse SIS II ja selle sideinfrastruktuuri eest.Komisija bi morala biti še naprej odgovorna za centralni SIS II ter njegovo komunikacijsko infrastrukturo.
See kohustus hõlmab SIS II ja selle sideinfrastruktuuri hooldamist ja arendamist, sealhulgas alati ka vigade parandamist.Ta odgovornost vključuje vzdrževanje ter nadaljnji razvoj SIS II in njegove komunikacijske infrastrukture, vključno s stalnim odpravljanjem napak.
Komisjon peaks koordineerima ja toetama ühist tegevust.Komisija bi morala zagotavljati usklajevanje in podporo pri skupnih dejavnostih.
Komisjon peaks eelkõige andma liikmesriikidele kesksel SIS II tasandil vajalikku tehnilist ja operatiivtoetust, sealhulgas tagama kasutajatoe kättesaadavuse.Državam članicam bi morala zagotavljati zlasti potrebno tehnično in operativno podporo na ravni centralnega SIS II, vključno s službo za pomoč uporabnikom.
Liikmesriigid vastutavad ja peaksid jätkuvalt vastutama oma riiklike süsteemide (N.SIS II) arendamise ja hooldamise eest.Države članice so in bi morale biti še naprej odgovorne za razvoj in vzdrževanje svojih nacionalnih sistemov (N.SIS II).
Prantsusmaa peaks jätkuvalt vastutama SIS 1+ tehnilise toe funktsiooni eest, nagu on sõnaselgelt sätestatud Schengeni lepingu rakendamise konventsioonis.Francija bi morala biti še naprej odgovorna za delovanje tehničnega podpornega dela SIS 1+, kot je izrecno predvideno v Schengenski konvenciji.

Want to see more? Purchase TTMEM.com full membership