Estonian to Slovenian European Commission terminology (DGT)

Search term or phrase in this TERMinator '. "." . '

Purchase TTMEM.com full membership to search this dictionary
 
 
Share this dictionary/glossary:
 

 
database_of_translation_agencies
 

SourceTarget
Süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide esindajad peaksid nõukogu raames oma tegevust koordineerima.Predstavniki držav članic, ki sodelujejo v SIS 1+, bi morali svoje dejavnosti usklajevati v okviru Sveta.
Kõnealuse korraldusliku tegevuse jaoks tuleb luua raamistik.Za te organizacijske dejavnosti je treba vzpostaviti ustrezen okvir.
Selleks et aidata liikmesriikidel valida tehniliselt ja rahaliselt kõige soodsamat lahendust, peaks komisjon viivitamata algatama käesoleva määruse kohandamise ning esitama ettepaneku sellise süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migreerumist käsitleva õigusraamistiku kohta, mis vastab paremini komisjoni poolt 23. veebruaril 2011 pärast SIS-VIS komitees saadud pooldavat hääletustulemust vastu võetud SISi projekti migratsioonikavas (edaspidi „migratsioonikava”) kindlaks määratud migreerumise tehnilistele põhimõtetele.Da bi se podprle države članice pri izbiri najprimernejše tehnične in finančne rešitve, bi morala Komisija takoj začeti postopek prilagajanja te uredbe, tako da predlaga pravni okvir za migracijo s SIS 1+ na SIS II, ki bi bolje zrcalila pristop tehnične migracije iz načrta migracije za projekt SIS (v nadaljnjem besedilu: načrt migracije), ki ga je sprejela Komisija, potem ko je zanj 23. februarja 2011 glasoval Odbor SIS-VIS.
Migratsioonikava kohaselt lähevad liikmesriigid üleminekuperioodil üksteise järel SIS 1+ rakenduse kasutamiselt üle riikliku SIS II rakenduse kasutamisele.V načrtu migracije je predvideno, da bodo v obdobju preklopa vse države članice opravile lastni preklop nacionalne aplikacije s SIS 1+ na SIS II.
Tehnilisest seisukohast lähtudes on soovitav, et SIS II-le üle läinud liikmesriigid saaksid kõiki SIS II funktsioone kasutada kohe üleminekust alates ega peaks ootama, kuni SIS II-le on üle läinud kõik liikmesriigid.S tehničnega vidika je zaželeno, da države članice, ki preklop opravijo, lahko uporabljajo SIS II v polnem obsegu od dneva preklopa in da jim ni treba čakati, da ga opravijo tudi druge države članice.
Seepärast tuleb määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja otsust 2007/533/JSK hakata kohaldama kohe, kui SIS II-le on üle läinud esimene liikmesriik.Zato je treba uporabljati Uredbo (ES) št. 1987/2006 in Sklep 2007/533/PNZ od začetka preklopa s strani prve države članice.
Selleks et kõikides liikmesriikides kohaldataks hoiatusteadete, andmetöötluse ja andmekaitse suhtes samu nõudeid ja tingimusi, on vaja kohaldada SIS II käsitlevat õigusraamistikku ka nende liikmesriikide SISiga seotud operatiivtegevuse suhtes, kes ei ole veel SIS II-le üle läinud.Zaradi uporabe enakih standardov in pogojev pri razpisih ukrepov ter obdelavi in varstvu podatkov v vseh državah članicah je treba za operativne dejavnosti SIS v državah članicah, ki še niso opravile preklopa, uporabiti pravni okvir SIS II.
Määruses (EÜ) nr 1987/2006 ning otsuses 2007/533/JSK on sätestatud, et keskse SIS II jaoks kasutatakse parimat kättesaadavat tehnoloogiat, mille suhtes viiakse läbi tasuvusanalüüs.Uredba (ES) št. 1987/2006 in Sklep 2007/533/PNZ določata, da bi bilo treba za centralni SIS II uporabiti najboljšo razpoložljivo tehnologijo ob upoštevanju analize stroškov in koristi.
Nõukogu 4.–5. juuni 2009. aasta järelduste lisas SIS II edasise suuna kohta määratakse kindlaks vahe-eesmärgid, mida tuleks täita, et jätkata tööd praeguse SIS II projektiga.V prilogi k sklepom Sveta o prihodnjem razvoju SIS II z zasedanja 4. in 5. junija 2009 so določeni mejniki, ki bi jih bilo treba doseči za nadaljevanje sedanjega projekta SIS II.
Sellest tulenevalt tuleks kohandada migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri tehnilisi komponente ja näha ette veel üks tehniline lahendus, eelkõige SIS 1+ RE keskse SIS II arendamiseks.Opis tehničnih elementov začasne strukture za migracijo bi bilo treba zato prilagoditi, da bo v zvezi z razvojem centralnega SIS II mogoča druga tehnična rešitev, zlasti SIS 1+ RE.
SIS 1+ RE on üks võimalik tehniline lahendus keskse SIS II arendamiseks ning määruses (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuses 2007/533/JSK sätestatud eesmärkide saavutamiseks.SIS 1+ RE je možna tehnična rešitev za razvoj centralnega SIS II in uresničitev ciljev SIS II, ki so določeni v Uredbi (ES) št. 1987/2006 in Sklepu 2007/533/PNZ.
SIS 1+ RE kujutab endast SIS 1+ ja SIS II vahelist arenguetappi ja selle arendamisel on kasutatud ainulaadseid vahendeid.Za SIS 1+ RE je značilno, da predstavlja edinstveno pot med razvojem SIS II in SIS 1+.
Käesolevas määruses sisalduvaid viiteid SIS II tehnilisele ülesehitusele ja migratsiooniprotsessile tuleks seetõttu alternatiivse tehnilise stsenaariumi rakendamise korral käsitada viidetena süsteemile SIS II, mis põhineb muul tehnilisel lahendusel, mida kohaldatakse mutatis mutandis kõnealuse lahenduse tehniliste eriomaduste suhtes, kooskõlas keskse SIS II arendamise eesmärgiga.Zato bi bilo treba v primeru, če bo uporabljena nadomestna tehnična rešitev, tehnično strukturo SIS II in proces migracije v tej uredbi razumeti kot SIS II, ki temelji na drugačni tehnični rešitvi in se uporablja smiselno glede na tehnične značilnosti te rešitve, v skladu s ciljem razvoja centralnega SIS II.
Mis tahes tehnilise stsenaariumi korral peaks migratsiooni tulemuseks kesksel tasandil olema SIS 1+ andmebaasi ja uute SIS II funktsioonide, sealhulgas täiendavate andmekategooriate kättesaadavus keskses SIS II-s.V vseh tehničnih rešitvah je rezultat migracije na centralni ravni razpoložljivost podatkovne zbirke SIS 1+ in novih funkcij SIS II, med drugim tudi dodatnih vrst podatkov, v centralnem SIS II.
Andmete laadimise hõlbustamiseks tuleks ette näha, et Schengeni konventsiooni artikli 113 lõikes 2 osutatud kustutatud andmeid ei migreerita süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II.Zaradi olajšanja nalaganja podatkov bi bilo treba določiti, da se izbrisani podatki, kot določa člen 113(2) Schengenske konvencije, ne prenesejo s SIS 1+ na SIS II.
Komisjonile tuleks anda volitus delegeerida käesoleva määrusega talle pandud ülesannete ja eelarve täitmisega seotud ülesannete täitmine lepingu alusel kolmandatele isikutele, sealhulgas riiklikele avalik-õiguslikele asutustele, kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust [12](edaspidi „finantsmäärus”).Komisija bi morala imeti pooblastila, da na tretje strani, vključno z nacionalnimi javnimi organi, pogodbeno prenese naloge, ki so nanjo prenesene s to uredbo, in naloge v zvezi z izvrševanjem proračuna v skladu z Uredbo Sveta (ES, Euratom) št. 1605/2002 z dne 25. junija 2002 o finančni uredbi, ki se uporablja za splošni proračun Evropskih skupnosti [12](v nadaljnjem besedilu: finančna uredba).
Kõigi selliste lepingute puhul tuleks järgida SISi suhtes kohaldatavaid isikuandmete kaitse ja andmeturbe eeskirju, eelkõige Schengeni konventsiooni ja käesolevat määrust, ning arvestada asjaomaste andmekaitseasutuste rolliga.Vsaka tovrstna pogodba bi morala spoštovati pravila o varstvu in varnosti podatkov ter upoštevati vlogo ustreznih organov za varstvo podatkov, ki se uporabljajo za SIS, zlasti določbe Schengenske konvencije in te uredbe.
Järgides poliitilist seisukohta ning finantsmääruses sätestatud tingimusi, kutsutakse komisjoni, juhul kui minnakse üle alternatiivsele lahendusele, delegeerima süsteemil SIS 1+ RE põhineva süsteemi SIS II arendamisega seotud eelarve täitmise ülesanded Prantsusmaale.V skladu s politično usmeritvijo in ob upoštevanju pogojev iz finančne uredbe bi bila Komisija v primeru preklopa na nadomestno rešitev pozvana, da naloge izvrševanja proračuna, povezane z razvojem SIS II na podlagi SIS 1+ RE, prenese na Francijo.
Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1987/2006, otsusele 2007/533/JSK ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsusele nr 574/2007/EÜ, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsusja rändevoogude juhtimine” raames Välispiirifond aastateks 2007–2013, [13]võib liikmesriikide SIS II arendustöid kaasrahastada Välispiirifondist.Uredba (ES) št. 1987/2006 in Sklep 2007/533/PNZ ter Odločba št. 574/2007/ES Evropskega parlamenta in Sveta z dne 23. maja 2007 o ustanovitvi Sklada za zunanje meje za obdobje 2007–2013 v okviru splošnega programa „Solidarnost in upravljanje migracijskih tokov“ [13]so vključili nacionalni razvoj SIS II med upravičene ukrepe, ki se sofinancirajo iz Sklada za zunanje meje (EBF).
Komisjoni 27. augusti 2007. aasta otsuses, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 574/2007/EÜ strateegiliste suuniste aastateks 2007–2013 vastuvõtmise kohta, [14]nimetati SIS II Välispiirifondi viie strateegilise prioriteedi seas ning tõdeti, et lisaks keskse SIS II arendamisele on oluline toetada ka riiklike projektide järjekindlat ja õigeaegset elluviimist.Tudi Odločba Komisije 2007/599/ES z dne 27. avgusta 2007 o izvajanju Odločbe št. 574/2007/ES Evropskega parlamenta in Sveta v zvezi s sprejetjem strateških smernic za obdobje 2007–2013 [14]potrjuje SIS II kot eno od petih strateških prednostnih nalog Sklada za zunanje meje, saj priznava pomen zagotavljanja podpore skladnemu in pravočasnemu razvoju nacionalnih projektov hkrati s centralnim SIS II.
Pärast nimetatud õigusaktide vastuvõtmist ning olulise testikampaania (1. vahe-eesmärgi) lõpuleviimist muudeti 2010. aastal märkimisväärselt SIS II projekti suunitlust.Od sprejetja navedenih pravnih aktov je bil projekt SIS II bistveno preusmerjen v letu 2010 po zaključku pomembnega preskušanja „Mejnik 1“.
Sedamööda, kuidas liikmesriigid SISi kasutusele võtsid, süvenes vajadus ajakohastada SIS II suutlikkuse ja salvestusmahu tehnilisi nõudeid, mis mõjutas SIS II projekti kulusid kesk- ja riiklikul tasandil.Poleg tega je zaradi razvoja pri uporabi SIS s strani držav članic nastala potreba po posodobitvi tehničnih zahtev SIS II v zvezi z uspešnostjo delovanja sistema in njegovo pomnilniško zmogljivostjo, kar je vplivalo na stroške projekta SIS II na centralni in nacionalni ravni.
Süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migreerumise protsessi käsitlevate nõuete muutumine ja projekti edenemine on tinginud migratsiooni arhitektuuri, ajakava ja testimisnõuete muutmist.Kar zadeva proces migracije s SIS 1+ na SIS II, sta razvoj zahtev in napredek pri izvajanju projekta SIS II povzročila ponovno opredelitev strukture za migracijo, časovnega razporeda migracije in zahtev glede preskušanja.
Määruse (EÜ) nr 1104/2008, otsuse 2008/839/JSK, rahastamispaketi ja Välispiirifondi mitmeaastaste programmide vastuvõtmise ajal ei suudetud ette näha suurt osa nendest meetmetest, mida nüüd tuleb liikmesriikidel võtta SIS II kasutamisele ülemineku käigus.Pomemben del dejavnosti, ki bi jih bilo treba zdaj izvajati na ravni držav članic zaradi migracije na SIS II, ni bil predviden niti ob sprejetju Uredbe (ES) št. 1104/2008 in Sklepa 2008/839/PNZ niti med pripravo finančnega svežnja in večletnih programov v okviru Sklada za zunanje meje.
Seepärast tuleb osaliselt muuta süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migreerumisega seotud kulude jaotamise põhimõtteid.Zato je treba delno ponovno uskladiti načela porazdelitve stroškov za migracijo s SIS 1+ na SIS II.
Liikmesriikide teatavaid migratsiooniga seotud meetmeid, eelkõige osalemist migratsiooniga seotud testides, võiks kaasrahastada liidu üldeelarve SIS II eelarverealt.Nekatere nacionalne dejavnosti v zvezi s to migracijo, zlasti v zvezi s sodelovanjem držav članic pri dejavnostih preskušanja, povezanih z migracijo, bi se lahko sofinancirale iz proračunske postavke splošnega proračuna Unije, namenjene SIS II.
Selline rahastamine võiks olla ette nähtud eelkõige sellistele konkreetsetele ja täpselt kindlaksmääratud meetmetele, mis ei kattu muude ka edaspidi Välispiirfondist toetatavate SIS II meetmega, vaid täiendavad neid.Ta možnost bi morala pokriti posebne in dobro opredeljene dejavnosti, ki bi presegale in se ne bi prekrivale z drugimi ukrepi, povezanimi s SIS II, ki bi imeli še naprej podporo prek Sklada za zunanje meje.
Käesoleva määruse kohane rahaline toetus vaid täiendaks Välispiirifondi poolset rahastamist.Finančna podpora, zagotovljena na podagi te uredbe, bi tako dopolnjevala pomoč iz Sklada za zunanje meje.
Käesolevas määruses sätestatud kaasrahastamist silmas pidades tuleks võtta asjakohaseid ja vajalikke meetmeid, et vältida rikkumisi ja pettusi ning nõuda tagasi kadumaläinud, valesti makstud ja ebaõigesti kasutatud vahendid vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, [15]nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest, [16]ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta [17].V zvezi s sofinanciranjem na podlagi te uredbe bi bilo treba sprejeti ukrepe, da se preprečijo nepravilnosti in goljufije ter izterjajo izgubljena, nepravilno plačana ali nepravilno porabljena sredstva v skladu z Uredbo Sveta (ES, Euratom) št. 2988/95 z dne 18. decembra 1995 o zaščiti finančnih interesov Evropskih skupnosti [15], Uredbo Sveta (Euratom, ES) št. 2185/96 z dne 11. novembra 1996 o pregledih in inšpekcijah na kraju samem, ki jih opravlja Komisija za zaščito finančnih interesov Evropskih skupnosti pred goljufijami in drugimi nepravilnostmi [16], in Uredbo (ES) št. 1073/1999 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 25. maja 1999 o preiskavah, ki jih izvaja Evropski urad za boj proti goljufijam (OLAF) [17].
Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, võttes arvesse otsuse finantsmõju liikmesriikidele, kes peaksid olema täielikult kaasatud, kui komisjon kasutab oma rakendamisvolitusi, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.Da bi se zagotovili enotni pogoji za izvajanje te uredbe, bi bilo treba na Komisijo prenesti izvedbena pooblastila, pri tem pa upoštevati finančne posledice zadevne odločitve za države članice, s katerimi bi morala Komisija pri izvajanju svojih izvedbenih pooblastil v celoti sodelovati.
Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes [18].Navedena pooblastila bi bilo treba izvajati v skladu z Uredbo (EU) št. 182/2011 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 16. februarja 2011 o določitvi splošnih pravil in načel, na podlagi katerih države članice nadzirajo izvajanje izvedbenih pooblastil Komisije [18].
Komisjon ja liikmesriigid peaksid kõigis SIS II arendamise ning süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migreerumise etappides jätkama tihedat koostööd, et viia protsess lõpule.Komisija in države članice bi morale še naprej tesno sodelovati v vseh fazah razvoja SIS II in migracije s SIS 1+ na SIS II, da bi se ta proces uspešno zaključil.
Nõukogu 26.–27. veebruari 2009. aasta ja 4.–5. juuni 2009. aasta SIS II käsitlevate järeldustega loodi liikmesriikide ekspertidest koosnev mitteametlik organ, nimetusega üldprogrammi nõukogu, et tugevdada koostööd ning pakkuda liikmesriikidele seoses keskse SIS II projektiga otsest tuge.S sklepi Sveta o SIS II z zasedanj 26. in 27. februarja 2009 ter 4. in 5. junija 2009 je bilo ustanovljeno neformalno telo, sestavljeno iz strokovnjakov držav članic in imenovano Odbor za upravljanje globalnega programa, ki naj bi okrepilo sodelovanje in zagotovilo neposredno podporo držav članic centralnemu projektu SIS II.
Selle eksperdirühma töö positiivsed tulemused ning vajadus keskse SIS II projekti alast koostööd ja läbipaistvust veelgi suurendada, õigustavad kõnealuse eksperdirühma ametlikku integreerimist SIS II projekti juhtimisstruktuuri.Pozitivni rezultat dela te skupine strokovnjakov ter nujnost nadaljnje krepitve sodelovanja in povečanja preglednosti centralnega SIS II upravičujeta formalno vključitev skupine strokovnjakov v strukturo upravljanja SIS II.
Seetõttu tuleks ametlikult asutada eksperdirühm, nimetusega üldprogrammi nõukogu, et täiendada SIS II praegust organisatsioonilist struktuuri.Zato bi bilo treba formalno ustanoviti skupino strokovnjakov, imenovano Odbor za upravljanje globalnega programa, ki bo dopolnila sedanjo organizacijsko strukturo SIS II.
Tõhususe ja kulutasuvuse tagamiseks tuleks ekspertide arvu piirata.Da bi zagotovili uspešnost in stroškovno učinkovitost, bi bilo treba omejiti število strokovnjakov.
Üldprogrammi nõukogu tegevus ei tohiks piirata komisjoni ja liikmesriikide vastutust.Dejavnosti Odbora za upravljanje globalnega programa ne bi smele posegati v pristojnosti Komisije in držav članic.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) [19]kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes, mida teostab komisjon.Komisija pri obdelavi osebnih podatkov uporablja Uredbo (ES) št. 45/2001 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 18. decembra 2000 o varstvu posameznikov pri obdelavi osebnih podatkov v institucijah in organih Skupnosti in o prostem pretoku takih podatkov [19].
Riiklikud järelevalveasutused vastutavad SIS 1+ andmetöötluse järelevalve eest oma riigi territooriumil ning jäävad vastutavaks SIS II-s olevate isikuandmete seaduslikkuse jälgimise eest oma riigi territooriumil.Nacionalni nadzorni organi so odgovorni za nadzor obdelave osebnih podatkov v SIS 1+ na ozemlju svoje države članice inso še naprej odgovorni za spremljanje zakonitosti obdelave osebnih podatkov v SIS II na ozemlju posamezne države članice.
Kuna üleminekuperiood ja intensiivse seire periood, mille vältel jääb alles migratsiooniks vajalik ajutine arhitektuur, peaksid õiguskindlusega seotud põhjustel olema võimalikult lühikesed, siis tuleks nõukogule anda tehniliste probleemide ilmnemisel võimalus määrata kindlaks migratsiooni lõpetamise lõpptähtpäev vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõikele 2 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 71 lõikele 2.Zato bi sicer faza preklopa in obdobje intenzivnega spremljanja, ko začasna struktura za migracijo še obstaja, zaradi pravne varnosti morala biti čim krajša in Svet bi moral imeti možnost, da v primeru tehničnih težav določi končni datum za dokončanje migracije v skladu s členom 55(2) Uredbe (ES) št. 1987/2006 in členom 71(2) Sklepa 2007/533/PNZ.
Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri loomist ja andmete migratsiooni süsteemist SIS 1 + süsteemi SIS II, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.Ker ciljev te uredbe, torej vzpostavitve začasne strukture za migracijo ter prenos podatkov s SIS 1+ na SIS II, države članice ne morejo zadovoljivo doseči in ker se te cilje zaradi obsega in učinkov ukrepa lažje doseže na ravni Unije, lahko Unija sprejme ukrepe v skladu z načelom subsidiarnosti iz člena 5 Pogodbe o Evropski uniji.
Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.V skladu z načelom sorazmernosti iz navedenega člena ta uredba ne presega tistega, kar je potrebno za doseganje navedenih ciljev.
Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.Ta uredba spoštuje temeljne pravice in upošteva načela, priznana zlasti v Listini Evropske unije o temeljnih pravicah.
Selleks et võtta 2012. aastal kasutusele rahalised vahendid, mida võidakse liikmesriikidele anda liidu üldeelarvest vastavalt käesolevale määrusele, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.Da bi v letu 2012 začel učinkovati finančni instrument, ki bi lahko bil državam članicam zagotovljen iz splošnega proračuna Unije v skladu s to uredbo, bi ta uredba morala začeti veljati dan po objavi.
Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) [20]tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ [21]artikli 1 punktis G osutatud valdkonda.Ta uredba predstavlja za Islandijo in Norveško razvoj določb schengenskega pravnega reda v smislu Sporazuma med Svetom Evropske unije in Republiko Islandijo ter Kraljevino Norveško o pridružitvi obeh k izvajanju, uporabi in razvoju schengenskega pravnega reda [20], ki spadajo na področje iz točke G člena 1 Sklepa Sveta 1999/437/ES [21]o nekaterih izvedbenih predpisih za uporabo navedenega sporazuma.
Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) [22]tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ [23]artikliga 3.Ta uredba predstavlja za Švico razvoj določb schengenskega pravnega reda v smislu Sporazuma med Evropsko unijo, Evropsko skupnostjo in Švicarsko konfederacijo o pridružitvi Švicarske konfederacije k izvajanju, uporabi in razvoju schengenskega pravnega reda [22], ki spadajo na področje iz točke G člena 1 Sklepa 1999/437/ES, v povezavi s členom 3 Sklepa Sveta 2008/146/ES [23].
Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) [24]tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EÜ [25]artikliga3.Ta uredba predstavlja za Lihtenštajn razvoj določb schengenskega pravnega reda v smislu Protokola, podpisanega med Evropsko unijo, Evropsko skupnostjo, Švicarsko konfederacijo in Kneževino Lihtenštajn o pristopu Kneževine Lihtenštajn k Sporazumu med Evropsko unijo, Evropsko skupnostjo in Švicarsko konfederacijo o pridružitvi Švicarske konfederacije k izvajanju, uporabi in razvoju schengenskega pravnega reda [24], ki spadajo na področje iz točke G člena 1 Sklepa 1999/437/ES v povezavi s členom 3 Sklepa Sveta 2011/350/EU [25].
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.V skladu s členoma 1 in 2 Protokola (št. 22) o stališču Danske, ki je priložen Pogodbi o Evropski uniji in Pogodbi o delovanju Evropske unije, Danska ne sodeluje pri sprejetju te uredbe, ki zato zanjo ni zavezujoča in se v njej ne uporablja.
Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.Ker ta uredba nadgrajuje schengenski pravni red, se Danska v skladu s členom 4 navedenega protokola v šestih mesecih od dne, ko Svet sprejme to uredbo, odloči, ali bo to uredbo prenesla v svoje nacionalno pravo.
Ühendkuningriik osaleb käesolevas määruses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 19 (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta) artikli 5 lõike 1 ning nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) [26]artikli 8 lõike 2 kohaselt.Združeno kraljestvo sodeluje pri tej uredbi v skladu s členom 5(1) Protokola (št. 19) o schengenskem pravnem redu, vključenem v okvir Evropske unije, ki je priložen Pogodbi o Evropski uniji in Pogodbi o delovanju Evropske unije, in členom 8(2) Sklepa Sveta 2000/365/ES z dne 29. maja 2000 o prošnji Združenega kraljestva Velika Britanija in Severna Irska za sodelovanje pri izvajanju nekaterih določb schengenskega pravnega reda [26].
Iirimaa osaleb käesolevas määruses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 19 (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta) artikli 5 lõike 1 ning nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) [27]artikli 6 lõike 2 kohaselt.Irska sodeluje pri tej uredbi v skladu s členom 5(1) Protokola (št. 19) o schengenskem pravnem redu, vključenem v okvir Evropske unije, ki je priložen Pogodbi o Evropski uniji in Pogodbi o delovanju Evropske unije, in členom 6(2) Sklepa Sveta 2002/192/ES z dne 28. februarja 2002 o prošnji Irske, da sodeluje pri izvajanju nekaterih določb schengenskega pravnega reda [27].
Käesolev määrus ei piira Iirimaa ja Ühendkuningriigi Schengeni acquis’s osalise osalemise korra kohaldamist, mis on kindlaks määratud vastavalt otsustes 2000/365/EÜ ja 2002/192/EÜ.Ta uredba ne posega v dogovora o delnem sodelovanju Irske in Združenega kraljestva pri izvajanju schengenskega pravnega reda, kakor sta določena v sklepih Sveta 2000/365/ES oziroma 2002/192/ES.
Küprose puhul kujutab käesolev määrus endast õigusakti, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses.Za Ciper ta uredba predstavlja akt, ki temelji na schengenskem pravnem redu oziroma je z njim kako drugače povezan v smislu člena 3(2) Akta o pristopu iz leta 2003.
Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti ja ta esitas oma arvamuse 9. juulil 2012 [28],(44) Evropski nadzornik za varstvo podatkov je, po z njim opravljenem posvetovanju, podal mnenje 9. julija 2012 [28]–
ÜldeesmärkSplošni cilj
Schengeni konventsiooni IV jaotise sätete alusel loodud Schengeni infosüsteem (SIS 1+) asendatakse uue süsteemiga – Schengeni II põlvkonna infosüsteemiga (SIS II), mille loomist, toimimist ja kasutamist reguleeritakse otsusega 2007/533/JSK.Schengenski informacijski sistem (SIS), vzpostavljen v skladu z določbami naslova IV Schengenske konvencije (SIS 1+), se nadomesti z novim sistemom, schengenskim informacijskim sistemom II (SIS II), katerega vzpostavitev, delovanje in uporabo ureja Sklep 2007/533/PNZ.
Komisjon ja liikmesriigid töötavad SIS II välja käesolevas määruses sätestatud menetluste ja ülesannete jaotuse kohaselt ühtse ja tervikliku süsteemina ning valmistavad ette selle toimimise.V skladu s postopki in določbami o razdelitvi nalog, določenimi v tej uredbi, Komisija in države članice razvijajo SIS II kot enotni integrirani sistem, ki se pripravi za delovanje.
„keskne SIS II” – teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) tehnilise toe funktsioon, mis sisaldab andmebaasi (SIS II andmebaas), ja ühtne riiklik liides (NI-SIS);„centralni SIS II“ pomeni tehnični podporni del SIS II, ki vsebuje podatkovno zbirko (v nadaljnjem besedilu: „podatkovna zbirka SIS II“) in enoten nacionalni vmesnik (NI-SIS);
SIS” – süsteemi SIS 1+ tehnilise toe funktsioon, mis sisaldab SIS 1+ võrdlusandmebaasi ja ühtset riiklikku liidest (N.COM);SIS“ pomeni tehnični podporni del SIS 1+, ki vsebuje referenčno podatkovno zbirko za SIS 1+ in enoten nacionalni vmesnik (N.COM);
SIS” – süsteemi SIS 1+ riiklik süsteem, mis koosneb C.SIS-iga suhtlevatest riiklikest andmesüsteemidest;SIS“ pomeni nacionalni sistem SIS 1+, sestavljen iz nacionalnih podatkovnih sistemov, ki so povezani s C.SIS;

Want to see more? Purchase TTMEM.com full membership